Harju maakohtu 14. juuni 2011 otsus kohtuasjas 2-10-35456
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2011. a Kentmanni 13 Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-35456
Tsiviilasi
AŠ´i hagi AS AT vastu töölepingu töötaja algatusel ülesütlemise tuvastamise nõudes ja palga ning hüvitise nõudes. Hagi hind 2 415,22 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AŠ (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: AS AT(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja: Marko Jaani (e-post marko@be.ee)
Asja läbivaatamine Kohtuistungil 11.05.2011. a
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada osaliselt AŠ hagiavaldus AS AT vastu.
2. Tuvastada AS AT ja AŠ vahel 25.09.2008. a sõlmitud töölepingu nr 166 ülesütlemine 14.09.2009. a töötaja algatusel TLS § 91 lg 2 p 2 alusel tööandjapoolse kohustuste olulise rikkumise tõttu.
3. Välja mõista AS-lt AT hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 412 (nelisada kaksteist) eurot ja 87 senti krooni AŠ kasuks.
Menetluskulude jaotus
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja hageja nõue
Kohtule 22.09.2010. a ja 31.12.2010. a esitatud hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juurde tööle autojuhina 25.09.2008. a. Töölepingus lepiti kokku, et töö eritingimuseks on välislähetustes käimine, palgamäär 6 500 krooni ning kostja kohustub maksma hagejale palka üks kord kuus arvestuskuule järgneva kuu 27-ndaks kuupäevaks. Kostja viivitas palga maksmisega alates 2009. a jaanuarist. Hageja esitas 14.09.2009. a kostjale avalduse töölepingu erakkorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Kostja ei ole hagejale tasunud hagejale kahe viimase kuu töötasu, lähetuskulusid ega hüvitist.
Hageja palub kohtul lugeda tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, mõista kostja kasuks välja 2009. a augusti töötasu summas 6 500 krooni ja septebri eest 2 790 krooni, mõista kostjalt välja lähetuskulud 2009. a augustikuu 21 päeva eest summas 6 300 krooni ja septembrikuu 9 päeva eest summas 2 700 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 19 500 krooni.
Kostja vastus
Kohtule 05.01.2010. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja väide, et kostja on palga
maksmisega viivitanud alates 2009. a jaanuari kuust on ekslik. Samuti on väär hageja väide, et kostja ei ole hagejale välja maksnud kahe viimase kuu, so augusti ja septebri töötasu, lähetuskulusid ja hüvitist. Samuti on tõendamata töölepingu ülesütlemise teate üleandmine kostjale hageja poolt märgitud kuupäeval.
Hageja pole tõendanud töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaid põhjuseid ning seda, et kostja on oma kohustusi oluliselt rikkunud. Hageja on võtnud omaks selle, et töölähetuskulusid on hagejale tegelikult kostja poolt rohkem makstud ning hagejale täielikult üle kantud. Kuna kostja ei ole lepingut oluliselt rikkunud ei ole hagejal õigust ka hüvitisele.
Kohtu põhjendused
Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja seletused ning tutvunud toimiku kõigi
materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 25.09.2008. a töölepingu nr 166, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle autojuhi ametikohale töötasuga 6 500 krooni kuus. Hageja esitas kostjale 14.09.2009. a teatise töölepingu ülesütlemise kohta alates 14.09.2009. a seoses tööandjapoolse lepingutingimuste olulise rikkumisega (TVK tl 111).
Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 17. juuni 2010. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-2/5941-09 rahuldati töötaja nõue tuvastada töölepingu ülesütlemine töötaja algatusel TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ja mõisteti töötaja kasuks välja hüvitis ühe ja poole kuu keskmise palga ulatuses. Töötasu nõue ja lähetuskulude nõue jäeti rahuldamata (TVK tl
2,3).
Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 24 lg 2 kohaselt kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.
Kohtule 22.09.2010. a esitatud hagiavalduses palub hageja lugeda tööleping lõppenuks TLS §
91 lg 2 p 2 alusel, mõista kostja kasuks välja 2009. a augusti töötasu summas 6 500 krooni ja septembri eest 2 790 krooni, mõista kostjalt välja lähetuskulud 2009. a augustikuu 21 päeva eest summas 6 300 krooni ja septembrikuu 9 päeva eest summas 2 700 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 19 500 krooni. Kostja on esitanud hageja nõuetele aegumise vastuväite (tl 107). TsÜS § 143 kohaselt kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole ITVS § 24 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul esitanud hagiavaldust kohtusse, mistõttu on hageja töötasu ja lähetuskulude nõuded aegunud ning kohus vaatab läbi nõuded, mille läbivaatamiseks pöörduti kohtusse tähtaegselt, s.o. nõue tuvastada töölepingu ülesütlemine töötaja algatusel TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ja mõista töötaja kasuks välja hüvitis.
Pooled vaidlevad selle üle, kas lugeda kehtivaks töötaja või tööandja poolset töölepingu lõpetamist. Tööandja väitel saatis ta töötajale töölepingu ülesütlemise avalduse postiga, kuid tõendada seda ei saa (tl 107). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule on esitatud töötaja poolt allkirjastamata töölepingu lõpetamise teatis (TVK tl 47 ja 51), tõendeid teate töötajale kättetoimetamise või postiasutusele üle andmise kohta ei ole. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodu põhjal asuda seisukohale, et tegelikkuses töötaja tööandjalt avaldust ei saanud. Töövaidluskomisjoni istungil ülekuulatud tunnistaja Tatjana Volkova ütluste kohaselt jättis hageja töölepingu ülesütlemise avalduse 14.09.2009. a raamatupidaja lauale, kes tunnistaja ütluste kohaselt vormistas töölepingutega seonduvat ja kõik sellekohased avaldused esitati raamatupidamisele (TVK tl 5).
Vastavalt TLS § 91 lg 2 p 2 võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Kohtu hinnangul on tööleping töötaja poolt TLS § 91 lg 1 p 2 alusel seaduslikult üles öeldud. Hageja konto väljavõttelt nähtub, et kostja on 2008. a detsembri töötasu maksnud
04.02.2009. a, kuigi vastavalt lepingule kohustus tööandja tasuma töötasu järgneva kuu 27- ndaks kuupäevaks. 2009. a aprilli töötasu on tööandja tasunud 01.06.2009. a, maikuu töötasu on makstud 14.07.2009 (tl 35). Eeltoodust nähtub, et tööandja on olnud töötasu maksmisega viivituses ning kohtu hinnangul on hageja etteheide tööandjale põhjendatud. Töötasu ei ole hagejale laekunud vastavalt töölepingus kokkulepitule.
TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt tikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Vaidlust ei ole selles, et kostjalt väliskuludeks saadud avansiliste maksete jääke hageja kostjale ei tagastanud ning need arvestati palga või järgmise lähetuse kulude katteks (TVK 19-24). Kohtu hinnangul ei tekkinud hagejal seega kostjapoolse mõningase töötasu maksmisega viivitamise tõttu töötajal sedavõrd rasket majanduslikku olukorda, et oleks põhjendatud tööandjalt välja mõista hüvitis hageja poolt taotletud ulatuses. Kohus peab põhjendatuks tööandjalt välja mõista töötaja kasuks ühe kuu keskmise palga ulatuses, s.o. summas 412,87 eurot.
Menetluskulud
TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §
163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.
Kohtunik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi