Harju maakohtu 19. aprilli 2011 otsus kohtuasjas 2-10-18616
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. aprill 2011.a. Tallinnas
Tsiviilasja number
2-10-18616
Tsiviilasi
KK hagi GTOÜ vastu palga nõudes.
Tsiviilasja hind
320 eurot
Menetlusosalised
Hageja: KK(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja: GTOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista GT OÜ KK kasuks töötasu 320 eurot.
3. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust.
Juhul kui pool soovib esitada kaebust, siis on apellatsioonitähtaeg 30 päeva arvates otsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
Hageja leppis kostjaga kokku et asub Soome tööle. Hageja asus Soome tööle 09.11.2009 ja töötas seal 13.11.2009.Pooled leppisid kokku, et kostja maksab palka tunnis 8 eurot. Kostja jättis hagejale palga maksmata. Hageja palub viidatud perioodil 40 töötunni eest tasu välja mõista kokku 320 eurot.
Tõend: laeva piletid, töötõend.
Kostja vastuväited hagile
Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, tõendeid esitanud. Oma avalduses, mille ta palus läbi
vaadata hagi korras töötaja avaldus, märkis, et kostja ei tegele ehitustegevusega.
Kohtu põhjendused
Kostja vaidlustas 11.03.2010.a. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni
otsuse nr. 9.4-2/145-10, millega mõisteti hagejale välja rahaline hüvitus seoses ehitustööde teostamisega Soome Vabariigis kostjale kuuluval objektil. 06.05.2010.a. kohtumäärusega võttis kohus käesoleva tsiviilasja menetlusse. 25.05.2010.a. teatas hageja, et on nõus tagaseljaotsuse tegemisega. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole.
TLS § 1 lg 1 järgi on tööleping leping, mille kohaselt teeb füüsiline isik teisele isikule
(tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja korraldustele TLS § 1 lg 1 2. lause ja § 28 lg 2 p
2 järgi on tööandja kohustatud maksma töötajale töö eest tasu. Hageja on esitanud tõendina laevapiletid, mille järgi asus ta teele Helsingisse laevaga 13.11.2009 ning töötõendi, millel on tema pilt ja nimi ning kostja nimena GTOÜ. Asjaolu, et kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, hageja esitatud laevapiletid ja töötõend kinnitavad poolte kokkulepet töötamiseks kostja juures ning kokkulepet asuda Soome tööle. Samuti kinnitavad laevapiletid asjaolu, et hageja läks ka Soome faktiliselt tööle. Asjaolu, et kostja ei tegele ehitustegevusega, ei oma vaidluses tähendust, kuna hageja ei ole avalduses väitnud, et ta asus tööle ehitusel. Eeltoodu alusel on tõendatud hageja väide, et ta asus vastavalt kostjaga kokkuleppele kostja korraldustel tööle Soomes 13.11.2009. Seega leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping TLS § 1 lg 1 järgi. Kostja ei ole tõendanud ega ümber lükanud hageja väiteid, et töö eest makstav tasu on 8 eurot tunnis ega ka seda, et hageja töötas 13.11.2009 – 09.11.2009 40 h ja selle eest kokku makstava tasu oleks hagejale ära tasutud. Eeltoodu alusel on tõesed hageja väited, et viidatud perioodil on hagejal saamata 40 h eest tasu kokku 320 eurot.
VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustust täita vastavalt lepingule ja § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS §
101 lg 1 p 1, ja § 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tasu ära maksnud vastavalt lepingule, siis on ta lepingust tulenevat töötasu maksmise kohustust rikkunud VÕS §
100 järgi ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ja TLS § 1 lg 1 alusel kokkulepitud töötasu välja mõista 320 eurot. Hagi kuulub seega rahuldamisele.
TsMS § 162 lg 1 jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Pooled võivad taotleda 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramist.
Kohtunik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi