Harju maakohtu 27. jaanuari 2011 otsus kohtuasjas 2-10-9710
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Piret Randmaa
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
27. jaanuaril 2011.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-10-9710
Tsiviilasi
LB hagi R OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks, saamata jäänud lisatasu 2009.a. septembrikuu eest summas 159.- krooni väljamõistmiseks, TLS § 109 lg 2 alusel hüvitise väljamõistmiseks 6 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 53.400.- krooni ning kostja kohustamiseks vormistama ja edastama Haigekassale hageja töövõimetusleht .
Tsiviilasja hind
5020,84 eurot (78.559.- krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja LB(ik XXX, elukoht XXX) Hageja nõustaja Katrin P
Kostja R OÜ (reg kood XXX, asukoht XXX)
Kostja esindaja Kaspar K (Viru Platsi Õigusbüroo OÜ, Gonsiori 3-20, Tallinn 1011)
Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 30.11.2010.a. . ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista OÜ-lt R LB kasuks 10,16 (kümme eurot ja 16 senti) eurot.
3. Jätta rahuldamata LB hagi OÜ R vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks TLS § 109 lg 2 alusel hüvitise väljamõistmiseks 6 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 53.400.- krooni ning kostja kohustamiseks vormistada ja edastada Haigekassale hageja töövõimetusleht.
Menetluskulude jaotamine.
4. Jätta LB menetluskuludest 99,8 % tema enda kanda ja 0,2 % OÜ R kanda.
5. Jätta OÜ R menetluskuludest 99,8 % LB kanda ja 0,2 % tema enda kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
1. Hageja töötas kostja juures solaariumisalongi Päike administraatorina alates 09.01.2007.a. Alates 10.01.2008.a. töötas LB sama tööandja juures solaariumisalongi Päike salongijuhataja ametikohal.
2. 08.09.2009.a. on tööandja koostanud dokumendi pealkirjaga LB töölepingu ülesütlemise avaldus, kuhu on märgitud, et R OÜ-le on teatavaks saanud asjaolu, et LB on müünud R OÜ poolt hallatavas solaariumisalongis salongi klientidele salongis müügil olevaid tooteid salongis toodetele kehtestatud hindadest odavamalt. Seejuures on LB müünud enda poolt soetatud tooteid. Tööandja asus seisukohale, et eelpoolnimetatud käitumisega on LB osutanud R OÜ-le kõlvatut konkurentsi kasutades oma ametipositsiooni ning tekitanud R OÜ-le kahju saamata jäänud tulu näol. Niisamuti on LB eelkirjeldatud tegevusega toime pannud pettuse, millega on kaotanud tööandja usalduse. Tööandja on otsustanud töötajale töölepingu üles öelda alates 08.09.2009.a. Töölepingu ülesütlemise avaldusel puudub LB allkiri, küll aga on nimetatud dokumendil MK ja IR allkirjad, kes kinnitavad oma allkirjadega, et LB keeldus dokumendile allkirja andmast.
3. 09.09.2010.a. kandis kostja hageja pangakontole 7897.- krooni ja kostja raamatupidaja saatis hageja e-maili aadressile hageja augusti ja septembri töötasu kohta õiendi ning õiendi puhkusekompensatsiooni kohta, kuhu oli kirjutatud „töölepingu lõpetamine 08.09.2009“.
4. LB ei nõustunud talle töölepingu ülesütlemisega ja esitas Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles märgitu kohaselt vaidlustab ta töölepingu ülesütlemise, nõuab töösuhte korrektset lõpetamist TLS § 109 lg 2 järgi, kuue kuu keskmise töötasu suurust hüvitust arvestades tema keskmiseks palgaks 8900.- krooni kuus, palub välja mõista 5120.- krooni, s.o. summa mis tema palgast augustikuus ebaseaduslikult kinni peeti, nõuab rahalist hüvitust summas 159.- krooni septembrikuu koristamise eest ning palub kohustada vastu võtma OÜ-t R tema töövõimetusleht ja see nõuetekohaselt edastama.
5. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 02.02.2010.a. nr 9.4-
2/4952-09 rahuldati LB avaldus OÜ R vastu. Töövaidluskomisjoni otsusega tunnistati tühiseks L.B töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 alusel ja lõpetati tööleping TLS § 107 lg
2 alusel 08.09.2009.a. ning OÜ-lt R mõisteti välja LB kasuks 2009.a. augustis ebaseaduslikult kinni peetud 5120.- krooni, 2009.a. septembrikuus saamata jäänud lisatasu 159.- krooni, ning hüvitis TLS § 109 lg 2 alusel 53.400.- krooni. Töövaidluskomisjon kohustas OÜ-t R vormistama ja edastama Haigekassale ka LB töövõimetuslehe .
6. Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud tööandja, kes esitas kohtule taotluse töövaidlus kohtus hagimenetluse korras läbi vaadata.
Hageja nõuded ja nende põhjendused.
7. Pärast hageja nõuete täpsustamist ja ühe nõude menetlusse võtmisest keeldumist võttis kohus menetlusse LB hagi OÜ R vastu töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks, saamata jäänud lisatasu 2009.a. septembrikuu eest summas 159.- krooni väljamõistmiseks, TLS § 109 lg 2 alusel hüvitise 6 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 53.400.- krooni väljamõistmiseks ning kostja kohustamiseks vormistama ja edastama Haigekassale töövõimetusleht .
8. Hageja väidab kohtusse esitatud hagiavalduses, et 08.09.2009.a. sai ta oma otseselt ülemuselt A M korralduse OÜ R kontorisse sõita koos A M , seal süüdistati teda varguses, valetamises ja ebaseaduslikus tegevuses, valmis oli kirjutatud seletuskiri kuhu temalt nõuti allkirja, millest hageja keeldus. Kuna hageja oli sel ajal rase, tundis ta end toimunud intsidendi tulemusena halvasti ning pöördus oma arsti poole. 09.09.2009.a. vormistati hageja töövõimetuslehele. Samal päeval kandis OÜ R tema pangakontole 7897.- krooni ja saatis e- postiga teatised augusti ja septembrikuu palga kohta ning puhkusetasu kompensatsiooni kohta millele oli märgitud „töölepingu lõpp 08.09.2009.a.“. 11.09.2009.a. teavitas tööandja, et kuivõrd LB ja OÜ R vahel puudub töösuhe, ei ole tööandjal vajalik tema töövõimetust teadmiseks võtta.
9. Hageja leiab, et töösuhe lõpetati temaga ebaseaduslikult, sest talle ei esitatud dokumenti töösuhte lõpetamise kohta. Kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud töölepingu ülesütlemise avaldust hageja väidetavalt 8. septembril 2009.a. kostja kontoris ei näinud.
Kuna hageja süüline käitumine ja kostjale kahju tekitamine ei ole tõendatud, on töölepingu ülesütlemine temaga ebaseaduslik ning kostja on kohustatud maksma talle TLS § 109 lg 2 sätestatud hüvitust kuue kuu keskmise palga ulatuses, mis brutosummas on 61.512.- krooni, ja netosummas on 50.610.- krooni.
10. Hageja on seisukohal, et kostja võlgneb talle 2009.a. septembrikuu eest ka lisatasu 159.- krooni, mis on kolme päeva koristustasu, sest alates 01.04.009.a. oli üldkoristus määratud salongitöötajatele kuna koristusfirma salongile koristustöid alates sellest ajast enam ei teostanud. 2009.a. septembrikuus koristas hageja kolmel päeval.
11. Hageja on seisukohal, et kostja kui tööandja oli kohustatud temalt haiguslehe vastu võtma igal juhul, s.o. ka siis kui tööandja oleks temaga töölepingu lõpetanud korrektselt, sest ravikindlustuse seaduse § 6 lg 3 kohaselt kehtib ravikindlustuskaitse töötaja suhtes 2 kuud ka pärast töösuhte lõpetamist. Haigekassa teatas hagejale, et töövõimetuslehte saab esitada haigekassale üksnes tööandja ja selleks on vastavalt ravikindlustuse seaduse §-le 53 lg 4 aega maksimaalselt 90 päeva töövõimetuslehe lõppemisest.
12. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena oma 09.01.2007.a. sõlmitud töölepingu kostjaga, mil hageja asus kostja juurde tööle solaariumisalongi Päike administraatori ametikohale, salongi administraatori ametijuhendi, hageja poolt allkirjastamata täieliku materiaalse vastutuse lepingu, solaariumisalongi protseduurireeglid administraatoritele, 10.01.2008.a. poolte vahel sõlmitud töölepingu, mil hageja asus kostja juurde tööle solaariumisalong Päike salongijuhataja ametikohale, hageja pangakonto väljavõtte talle 7897.- krooni ülekandmise kohta 09.09.09.a., hageja 2009.a. augustikuu ja septembrikuu palgateatised, puhkusetasu arvestuse, A M ja LB vahel vahetatud e-kirjad 9., 11. ja 14. septembrist 2009.a., tõendi raseduse kohta, OÜ R teatise koristusfirma töö lõpetamisest salongis Päike alates 01.04.2009.a. ja üldkoristuse üleandmisest salongitöötajatele koos koristustasu maksmisega, töölepingu ülesütlemisavalduse koopia, hageja töövõimetuslehe , töövaidluskomisjoni otsuse nr 9.4-2/4952-09 ning Maksu- ja tolliameti andmed hageja tulude ja kulude kohta.
Hageja taotles kohtuistungil üle kuulata ka tunnistaja IR, kuid loobus kohtuistungil sellest taotlusest.
Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
13. Kostja võttis kohtuistungil õigeks hageja nõude lisatasu 159.- krooni saamiseks (t/l 76). Ülejäänud osas kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
14. Kostja väidetel ütles tööandja hagejale töölepingu üles 08.09.2009.a. hagejapoolse tööalase minetuse tõttu. Kostjal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, sest hageja poolt toimepandud rikkumine oli lähedane kelmusele - hageja müüs kostja kaubavalikusse kuuluvat kaupa oma töökohal isikliku kasu saamise eesmärgil, kuigi oli kauba hankinud internetist. Hageja ebaseadusliku tegevuse tõendamiseks palus kostja üle kuulata tunnistajad ML ja HV.
15. Kostja väidetel esitas ta hagejale ka töölepingu ülesütlemise avalduse 08.09.2009.a., mida tõendavad tunnistajad MK ja KM. Hageja keeldus vaid töölepingu ülesütlemise avaldusele allkirja andmast.
16. Kuna hageja nõue töölepingu ülesütlemise avalduse tühiseks tunnistamiseks on põhjendamatu, on põhjendamatu ka tema nõue kostjalt hüvitise väljamõistmiseks. Kostja leiab, et ka juhul kui töölepingu ülesütlemine hagejaga oleks tühine, poleks hageja õigustatud saama hüvitist 6 kuu keskmise palga ulatuses TLS § 109 lg 2 alusel ja seda tuleb vähendada.
17. Lisaks kõigile eeltoodud väidetele asus kostja kohtuistungil seisukohale, et hageja ei olegi ei töövaidluskomisjonile ega kohtule esitanud nõuet töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses vaidlustas hageja temaga töölepingu lõpetamise, kohtus nõuab hageja üksnes hüvitise väljamõistmist. Kui kohus leiab, et hageja on siiski esitanud nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, palub kostja kohaldada sellele aegumist, sest hageja nõue aegus kostja vastu 09.10.2009.a., s.o. 30 päeva pärast hagejale töölepingu ülesütlemist kostja poolt vastavalt TLS § 105 lg 1 sätestatule.
18. Oma vastuväiteid hagile soovis kostja tõendada töölepingu ülesütlemise avaldusega LB, OÜ R teatisega salongi koristamise üleandmisest salongi töötajatele, hageja töövõimetuslehega ning LB avaldusega tööandjale.
Kohtuotsuse põhjendused.
19. Pooled ei vaidle selle üle, et
- L B asus tööle OÜ-sse R alates 09.01.2007.a. ning töötas alates 10.01.2008.a. solaariumisalongi Päike salongijuhataja ametikohal;
- tööandja ütles LB töölepingu üles 08.09.2009.a.;
- 09.09.09.a. maksis tööandja hagejale välja lõpparve koosseisus puhkusehüvitise kasutamata puhkusepäevade eest kandes LB arvelduskontole 7897.- krooni;
- kostja võlgneb hagejale 159.- krooni lisatasu 2009.a. septembris maksmata jäänud koristustööde eest. Kostja võttis selles osas hagi õigeks kohtuistungil (t/l 76);
- LB oli töövõimetuslehel alates 09.09.09.a. kuni 16.10.2009.a.
Pooled vaidlevad selle üle kas hageja pani toime teo mille eest oli tööandja õigustaud hagejale töölepingu üles ütlema, kas tööandja tutvustas LB töölepingu ülesütlemise avaldust või mitte, kas hageja on vaidlustanud töölepingu ülesütlemise avaldust seaduses sätestatud korras ja tähtajal või on hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamises aegunud ning kas ja kui palju on hageja õigustatud saama tööandjalt hüvitust töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel. Samuti vaidlevad pooled selle üle kas kostja pidi hageja tööandjana vormistama hageja töövõimetuslehe ja selle edastama haigekassale vaatamata sellele, et poolte töösuhe oli töövõimetuslehe lõppemise ajaks lõppenud.
20. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas töötaja on vaidlustanud temaga töölepingu ülesütlemise või on tema nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks aegunud.
TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. ITLS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumistähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest.
TsMS § 62 lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisti. TsMS § 62 lg 2 kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24:00-ni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24:00. TsMS § 362 lg 3 kohaselt loetakse hagiavalduse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg.
Kohus asub seisukohale, et hageja vaidlustas temaga töölepingu ülesütlemise juba töövaidluskomisjonile esitatud avalduses nagu nähtub töövaidluskomisjonile esitatud avalduse p.- st 1 (TVK t/l 7), millest tulenevalt ei ole õige kostja seisukoht nagu hageja poleks sellist nõuet töövaidluskomisjonile üldse esitanudki. Töövaidluskomisjon on teinud otsuse kus on hageja nimetatud nõude rahuldanud. Seega arutati töötaja nõuet töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks töövaidluskomisjoni istungil ja selle kohta tegi töövaidluskomisjon otsuse. Kohus peab vajalikuks märkida, et seda asjaolu nagu oleks töövaidluskomisjon teinud otsuse nõudepunktis mida tegelikult töövaidluskomisjonile ei esitatudki, ei väitnud kohtule esitatud taotluses ka kostja. Kostja on loetlenud taotluses kõik hageja nõuded milles töövaidluskomisjon on otsuse teinud ja palunud need hagimenetluses läbi vaadata. Hageja on oma nõude töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks esitanud ka kohtule kostja vastu esitatud hagiavalduses (t/l 23-24) ning kohus on ka hageja nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks kohtu menetlusse võtnud oma 02.06.2010.a. määrusega. Kõik nimetatud menetlusdokumendid on väljastatud ka kostjale. Eeltoodust tulenevalt on kostja väide nagu poleks hageja temaga töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise hagi kohtusse esitanudki, põhjendamatu. Kuna hageja esitas sellesisulise avalduse töövaidluskomisjonile juba 22.09.2009.a. ehk 14 päeva pärast tööandja poolt töölepingu ülesütlemise avalduse koostamist, on LB poolt esitatud avaldus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitatud TLS § 105 lg 1 ja ITLS § 6 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul ning hageja nimetatud nõue ei ole aegunud.
Edasi kontrollib kohus kas kostja oli õigustatud hagejale töölepingu erakorraliselt üles ütlema ning kas tööandja pidas kinni töölepingu ülesütlemiseks ettenähtud korrast.
21. Kohus juhindub eeltoodud asjaolude kontrollimisel TLS §-des 87, 88, 95 ja 97 sätestatust.
TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.
TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.
TLS § 95 lg 1 sätestatu kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab tööandja erakorralist ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
TLS § 97 lg 2 sätestab töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtajad sõltuvalt töösuhte kestvusest antud tööandja juures, kuid sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
22. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega leidis tõendamist, et hageja, olles solaariumisalongi Päike salongijuhataja, müüs oma töökohal solaariumiteenuseid kasutatavatele klientidele ja oma töökaaslastele ning nende tuttavatele kaubamärgi Australian Gold tooteid odavama hinnaga kui need salongis müügil olid, kusjuures kaup oli tellitud internetipoest hageja elukaaslase poolt ning toodud salongi sisse tööandja teadmata ja temaga kooskõlastamata. Nimetatud asjaolu leidis tõendamist kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja ML ütlustega, kes kinnitas, et hageja müüs salongis klientidele samu Australian Goldi tooteid mis olid müügil ka salongis, HV ütlustega, kelle väidetel pakkus hageja müüa talle odavamalt samu kreeme mis salongis müügil, kusjuures tema sõbranna ostiski hagejalt neid kreeme ning tunnistaja KM ütlustega kelle tunnistuste kohaselt rääkisid H V ja M L talle, et hageja müüb nn „leti alt“ samu kreeme mis on müügil salongis. Asjaolu, et hageja müüs tema elukaaslase poolt e-bayst ostetud solaariumikreeme, on tõendatud ka hageja enda avaldusega tööandjale, kus hageja küll väidab, et müüs vaid paar kreemi ja seda vaid oma sõbrannadele (TVK t / l 35).
Kohus on seisukohal, et hageja poolt eelpoolkirjeldatud tegude toimepanemine on käsitletav tööandja suhtes toime pandud pettusega, kuivõrd hageja töökohustuseks oli vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingu p-le 3.4.5. salongitoodete müümine, mitte aga salongi sissetoodavate kaupade müük ning eeltoodust tulenevalt oli kostjal kui tööandjal õigus hagejale tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt, sest hageja poolt toimepandud käitumine põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu. Arvestades kõiki asjaolusid, eelkõige seda, et hageja oli salongijuht, kes oma käitumisega pidi olema eeskujuks teistele salongi töötajatele, mitte aga tegutsema ebaseaduslikult oma tööandja selja taga talle saamata jäänud tulu näol võimalikku kahju tekitades, oli kostja õigustatud lõpetama hagejaga töölepingu TLS § 97 lg 2 kohaselt töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaega järgimata.
23. Kohus on seisukohal, et kostja on hagejale töölepingu üles öelnud TLS § 95 lg 1 sätestatu kohaselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud ülesütlemisavaldusega. Samuti on kostja töölepingu erakorralist ülesütlemist ka põhjendanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nagu nõuab sama paragrahvi lõige 2. Kohtule esitatud dokumentaalne tõend – LB töölepingu ülesütlemise avaldus 8. septembrist 2009.a. tõendab, et tööandja on koostanud nimetatud kuupäeval hagejaga töölepingu ülesütlemise avalduse. Nimetatud dokumentaalsest tõendist nähtub, et LB on keeldunud sellele dokumendile allkirja andmast sellega tutvumise kohta. Nimetatu kinnitavad MK ja IR allkirjad avaldusel. Asjaolu, et hageja keeldus töölepingu ülesütlemise avaldusele allkirja andmast kinnitas kohtuistungil ka tunnistajana üle kuulatud MK, kelle ütluste kohaselt palus A M 2009.a. septembrikuus Tartu mnt 80 D hagejal alla kirjutada töölepingu ülesütlemise avaldusele, kuid LB keeldus seda tegemast. Kuna tööandja on põhjendanud hagejale töölepingu ülesütlemise avalduses miks ta töösuhte jätkamist töötajaga võimalikuks ei pea ning miks ta hageja suhtes usalduse kaotas, on töölepingu ülesütlemisel hagejale kinni peetud seaduses sätestatud korrast.
24. Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse p-des 21 ja 22 seisukohale, et kostjal oli õigus hagejale tööleping üles öelda ning, et kostja on kinni pidanud töölepingu ülesütlemisel ka ülesütlemise vorminõuetest, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitise väljamõistmist TLS § 109 lg 2 alusel.
25. Kohus on seisukohal, et hageja nõue välja mõista kostjalt 10,16 eurot (159.- krooni) listasu 2009.a. septembris tehtud salongi koristamise töö eest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja võttis selle hageja nõude kohtuistungil ka õigeks.
Hageja selle nõude rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on TLS § 28 lg 2 p 2, mis kohustab tööandjat maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates 01.04.009.a. oli üldkoristus määratud salongitöötajatele, kuna koristusfirma salongile koristustöid alates sellest ajast enam ei teostanud ning, et 2009.a. septembrikuus koristas hageja salongis tööl olles salongi kolmel päeval. Eeltoodut tõendavad ka hageja poolt esitatud OÜ R teatis koristusfirma töö lõpetamisest salongis Päike alates
01.04.2009.a. ja üldkoristuse üleandmisest salongitöötajatele koos koristustasu maksmisega.
26. Viimasena võtab kohus seisukoha hageja nõudes kostja kohustamiseks vormistada ja edastada Haigekassale hageja töövõimetusleht .
Kohus on seisukohal, et hageja nimetatud nõude rahuldamiseks puudub alus tulenevalt Ravikindlustuse seaduse § 53 lg 5 (kuni 31.12.2010.a. kehtinud redakstioon) sätestatust, sest osundatud seadusesätte kohaselt esitab töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud muud dokumendid haigekassale kindlustatud isiku tööandja seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast. Kõigepealt ei olnud poolte vahel enam töösuhet kui hageja haigusleht 16.10.2009.a. lõppes ning hageja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et ta oma endisele tööandjale OÜ-le R oma töövõimetuslehe esitanud on või seda teha on soovinud. Lisaks eeltoodule sätestab eelpoolnimetatud seadusesätte teine lause, et kindlustatud isik võib ka ise esitada haigekassale töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud muud dokumendid. Seega ei reguleeri hageja poolt osundatud Ravikindlustuse seaduse § 6 lg 3 ja § 53 lg 4 töövõimetuslehe haigekassale esitamise kohustatud subjekti nagu hageja ekslikult leiab.
Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
27. Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 alusel kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud tema 09.01.2007.a. sõlmitud töölepingu kostjaga, mil hageja asus kostja juurde tööle solaariumisalongi Päike administraatori ametikohale, salongi administraatori ametijuhendi, hageja poolt allkirjastamata täieliku materiaalse vastutuse lepingu, solaariumisalongi protseduurireeglid administraatoritele ning A M ja LBvahel vahetatud e-kirjad 9., 11. ja 14. septembrist 2009.a., kuna nimetatud tõendid ei tõenda kohtu seisukoha kohaselt käesoleva hagi aluseks olevaid asjaolusid.
Menetluskulude jaotamine.
28. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 163 lg 1 sätestatust ning asub seisukohale, et kuivõrd kohus rahuldab hageja nõuetest vaid ühe rahalise nõude, mis moodustab hageja rahalistest nõuetest 0,3 % ja jätab rahuldamata nii hageja suurema rahalise nõude kui ka mõlemad mittevaralised nõuded, tuleb hageja menetluskuludest jätta 99,8 % hageja enda kanda ja 0,2 % kostja kanda ning kostja menetluskuludest 99,8 % hageja kanda ja 0,2 % kostja enda kanda..
Tsiviilasja hinna määramine.
29. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS § 132 lg 1 (kuni 31.12.2010.a. redaktsioonist) sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude hagihind on 25.000.- krooni, TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded kokku ning TsMS
§ 134 lg 3 sätestatust, mille kohaselt loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega.
Kuna hageja on esitanud kohtusse hagi töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks, saamata jäänud lisatasu väljamõistmiseks 2009.a. septembrikuu eest summas 159.- krooni, TLS § 109 lg 2 alusel hüvitise 6 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 53.400.- krooni väljamõistmiseks ning kostja kohustamiseks vormistama ja edastama Haigekassale hageja töövõimetusleht, on käesoleva hagi hinnaks 78.559.- (159 + 53.400 + 25.000) krooni ehk
5020,84 eurot.
Kohtunik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi