Harju Maakohtu 28.juuni 2011 otsus 2-10-67282 töölepingu ülesütlemise tühiseks tuvastamise ja hüvitiste nõudes.
KO H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Harju Maakohus
Kohtukoosseis Lukiina VismannOtsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2011, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number 2-10-67282
Tsiviilasi PPhagiavaldus IIAS-i vastu töölepingu ülesütlemise tühiseks tuvastamise ja hüvitiste nõudesTsiviilasja hind 3086,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja PP(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kostja IIAS (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja Heinar O ja lepinguline esindaja Indrek Ergma
Kohtuistungi toimumise aeg 19. mai 2011
Istungil osalejad Hageja PP, Hageja nõustaja Marika K, Kostja lepinguline esindaja Indrek Ergma
RESOLUTSIOON
Jätta hagiavaldus rahuldamata.
Menetluskulude jaotamine - Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates
otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja
ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude
kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Menetluse käik
11.10.2010 esitas hageja Tööinspektsiooni Põhja töövaidluskomisjonile avalduse, milles esitas järgmised nõuded: töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine; hüvitus seoses ülesütlemise tühisusega kolme kuu keskmise kuupalga ulatuses; töölepingu ülesütlemisest etteteatamata aja eest vähem saadud töötasu 3 086,74 eurot (48 297 krooni) ja vähem saadud puhkusekompensatsiooni 244,74 eurot (3 829,32 krooni) hüvitamine. Töövaidluskomisjoni 23.11.2010 otsusega rahuldati ülesütlemisest etteteatamata aja eest töötasu nõue summas 3 086,74 eurot (48 297 krooni). Ülejäänud nõuded jäeti rahuldamata. Kostja sai Töövaidluskomisjoni otsuse 26.11.2010. Kostja esitas 31.12.2010 taotluse Harju Maakohtusse hageja poolt Töövaidluskomisjonile 11.10.2010 esitatud avalduse täies ulatuses läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja esitas 17.01.2011 Harju Maakohtule täiendava taotluse hageja 11.10.2010 Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse osaliseks läbi vaatamiseks hagimenetluse korras, st. ainult osas, mis puudutab hageja nõuet saada hüvitist töölepingu lõpetamisest etteteatamata tähtaja mittejärgimise eest.
Kostja 31.12.2010 kohtule esitatud taotluse kohaselt sai Kostja Töövaidluskomisjoni 23.11.2010 otsuse kätte 06.12.2010. Kostja taotles 11.10.2010 Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse suhtes tehtud otsuse täies ulatuses läbi vaatamist 31.12.2010, s.o. ITLS § 24 lg 1 sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul. Kostja muutis oma taotlust 17.01.2011 ja palus otsuse osalist läbivaatamist. Kuna 17.01.2011 kohtule esitatud taotlus on esitatud pärast ühe kuu möödumist Töövaidluskomisjoni otsuse saamisest ja Kostja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist, siis saab kohus juhinduda ainult tähtaegselt esitatud taotlusest. Tulenevalt eeltoodust on Kostja 17.01.2011 esitatud taotlus aegunud ja hageja palub kohtul kohaldada Kostja 17.01.2011 esitatud taotlusele aegumist, jätta 17.01.2011 taotlus läbi vaatamata ja lähtudes Kostja 31.12.2010 esitatud taotlusest läbi vaadata Töövaidluskomisjonis 23.11.2010 läbi vaadatud töövaidlus täies ulatuses hagimenetluses.
Hageja nõuded ja nende põhjendused
Kostja ütles hageja töölepingu üles 17.09.2010 TLS § 88 lg 1 p 5 ja 8 alusel ülesütlemisavaldusega. Ülesütlemisavalduse kohaselt rikkus hageja saladuse hoidmise kohustust ning on kaotanud Kostja usalduse. Hageja töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli asjaolu, et hageja saatis 25.08.2010 tööalast teavet enda isiklikult e-posti aadressilt ekslikult kolmandale isikule – TK´ile, kuigi pidi kirja saatma TR´ile. Vaidlusaluses e-kirjas oli ca 60 kliendi ees- ja perekonnanimi ja isikukood, osade klientide puhul oli lisaks märgitud aadress ja osade klientide kohta võis leida lisaks ka nende kontakttelefonid. Hageja töötas Kostja juures alates 05.06.2001 müügijuhi ametikohal ning kogu töötamise ajal ei ole hagejal olnudtööalaseid rikkumisi. Kogu töötatud aja jooksul ei ole hageja kordagi andnud Kostjale alust kahelda enda usaldusväärsuses. Kliendiandmeid sisaldanud e-kirja saatis hageja ekslikult esmalt TK´ile vaid põhjusel, et tema andmed on hageja arvuti aadresside raamatus ja ilmselt kui hageja kirjutas “T ”, tuli automaatselt XXX, mitte aga XXX. Oma eksimust on hageja tunnistanud ja ta ei eita seda. Kuid hageja ei teinud seda tahtlikult. Seega leiab hageja, et pärast ligikaudu üheksat aastat töötamist hageja esimese eksimuse alusel ebausaldusväärseks nimetada, päevapealt töökohustuste täitmiselt kõrvaldada ning ilma pikema-ajalise etteteatamiseta tööleping üles öelda, ei peaks olema Kostja poolne õigustatud käitumine.
Nimetatud eksimus leidis aset, kui hageja saatis kliendiandmeid sisaldava e-kirja oma isiklikult e-posti aadressilt, kuna väljaspool Kostja arvutivõrku puudusid võimalused muul viisil andmeid edastada. Kuna hageja pidi oma tööülesandeid täitma ja klientidega kohtuma Kostja nõusolekul ka Kostja kontorist väljaspool, siis oli Kostja andnud hageja kasutusse tööülesannete täitmiseks sülearvuti, mida hageja vastavalt vajadusele kasutas väljaspool kontorit. Sellise käitumisega Kostja võimaldas ja andis mõista, et tööülesandeid saab ja tohib täita ka väljaspool kontorit. Väljaspool kontorit Kostja e-posti aadress ei toiminud ja tööalaseid e-kirju sai saata ainult oma isiklikult e-posti aadressilt. Seda asjaolu teadis ka
Kostja, kes sülearvuti andmise ja väljaspool kontorit töökohustuste täitmise võimaldamisega aktsepteeris isikliku e-posti kasutamist tööalaste e-kirjade saatmiseks. Isikliku e-posti kasutamine tööülesannete täitmiseks oli Kostja juures tavapärane praktika. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud sellist töötajast tulenevat mõjuvat põhjust, mille tõttu töösuhte jätkamine ei olnud enam võimalik. Töölepingu lõpetamine usalduse kaotuse tõttu ei ole kooskõlas hageja teo raskusega.
Ülesütlemisavalduse kohaselt rikkus hageja töölepingu punkti 8.2, mille järgi töötaja kohustub hoidma konfidentsiaalsena Kostjale kuuluvat informatsiooni (sh kliendi andmeid). Lisaks loeti ülesütlemisavalduse kohaselt hageja rikkumiseks ka Kostjale kuuluva informatsiooni sh kliendiandmete edastamine P OÜ-le ilma vahetu juhi vastava korralduseta.
Isikuks, kellele hageja poolt koostatud e-kiri pidi tegelikult minema ehk e-kirja õigeks adressaadiks oleks pidanud olema TR, kes on Kostja koostööpartneri P OÜ juhatuse liige. Klientide ja nende andmete uuendusnimekirja saatmine P OÜ juhatuse liikmele TR´ile ja lepingute uuendamise vajaduse jälgimine oli minu tööülesanne. Ka seekord pidi hageja saatma TR´ile nimekirja klientide lepingutest, mis lõppesid oktoobris 2010. TR oli kontaktisikuks, kes pidi regulaarselt saama andmeid selle kohta, milliste klientidega seotud lepinguid tuleks uuendada. Uuendusnimekirja saatmiseks ei ole senini kunagi olnud vaja luba küsida oma vahetult juhilt. Enne uuendusnimekirja saatmist tuli alati andmebaasist kopeerida
osa uuendusnimekirjast, teha eraldi fail ja see edasi saata. Seega täitis oma e-posti aadressilt uuendusnimekirja saatmisel P OÜ juhatuse liikmele TR´ile oma tavapärast tööülesannet
tavapärasel viisil. Hageja töö sisuks ongi eelkõige tagada igakülgne efektiivne koostöö kindlustusvahendajatega. Seetõttu on hagejale arusaamatu, miks Kostja esitatud väidete
kohaselt oleks hageja pidanud eelnevalt saama Kostjalt vastava korralduse P OÜ-le kliendiandmete edastamiseks.
Võttes aluseks asjaolu, et töölepingu koheselt ülesütlemiseks peab töötaja olema toimepannud niivõrd raske süüteo, et tööandja ettevõttele võiks töötajaga töösuhte jätkamine kaasa tuua raske tagajärje näiteks varalise kahju, siis antud juhul ei ole Kostja hageja eksimuse tagajärjel kahju saanud ja kohene lepingu ülesütlemine ei ole põhjendatud. IIAS endine töötaja TK, kellele hageja ekslikult e-kirja saatis, ei tegutse enam kindlustuse valdkonnas ja seetõttu ei olnud temal mingit kasu ekslikult saadud e-kirjast ning mille tagajärjel oleks omakorda Kostja võinud kahju kannatada. Hageja on Kostja juures töötanud üle üheksa aasta ning kogu töösuhte ajal on olnud Kostjale lojaalne, täites oma töökohustusi pühendumusega, minu müügitulemused on olnud märkimisväärsed. Hageja ei ole tahtlikult rikkunud oma töökohustusi. Seetõttu leiab hageja, et Kostjal puudub mõistlik põhjus eeldada, et hageja võiks oma töökohustuste rikkumist jätkata ka edaspidi (VÕS § 116 lg 2 p 4). Kui vaadelda põhjusena rasket hooletust, siis VÕS § 104 lg 3 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Antud juhul oli hageja eksimus tingitud sellest, et kirjutades TR´i nime hageja arvuti aadresside raamatusse, valis süsteem esimesena XXX mitte XXX. Tegemist oli eksimusega, et hageja ei märganud nimede vahel esinevat erinevust ja saatis kirja ära ilma eelnevalt tuvastamata, kas adressaat oli ikka
õige „T “. Kuid tegemist ei olnud raske hooletusega ega ükskõiksusega oma töökohustuste ja
–nõuete ning saladuse hoidmise kohustuse suhtes. Mõistlikkuse põhimõttele tuginedes oleks pidanud hageja töösuhe Kostjaga jätkuma vähemalt senini, kuni kahtlused hageja käitumise osas oleksid leidnud Kostja poolt kinnitust või ümberlükkamist. Seega leiab hageja, et seadusest tuleneva aluse puudumisel on hageja töölepingu ülesütlemine ebaseaduslik.
Kostja väidab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse punktis 1, et tegemist on töölepingu rikkumisega ka seetõttu, et e-kirjas edastatud andmete näol ei olnud tegemist kindlustusagendina tegutseva P OÜ kliendiandmetega. Vaidlusaluses e-kirjas olid FKK OÜ kliendiandmed. TR on Kostja koostööpartneri agendi P OÜ juhatuse liige, kuid ühtlasi oli ta ka FKKOÜ volitatud esindaja. Järelikult käitus hageja seadusepäraselt, kui saatis tööalase teabe TR´ile, kellel oli volikirja ja koostöölepingu alusel õigus saada kliendi andmeid lepingute pikendamiseks.
Kostja on seisukohal, et hüvitise nõue töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest on alusetu, kuna vaidlusaluse rikkumise korral ei ole mõistlik eeldada, et Kostja teataks hagejale töölepingu lõpetamisest ette. Tööandja peab kohaldama etteteatamistähtaega töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tulenevalt TLS § 87 ja § 97 lg 1.
Tulenevalt TLS § 97 lg-st 3 ja VÕS § 196 lg-st 2 võib tööandja tähtajatu töölepingu töötajast tuleneval mõjuval põhjusel üles öelda etteteatamistähtaegu järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõpuni. Viidatud juhtumi korral peab olema tegemist eriti mõjuva põhjusega, rikkumise iseloom peab olema selline, mille puhul on välistatud töösuhte jätkamine isegi etteteatamistähtaja võrra. Tööandja peab arvestama, et töösuhte lõpetamine etteteatamistähtaja järgimiseta on töötajale negatiivsema mõjuga kui etteteatamistähtaja järgides, kuna viimasel juhul on töötajal võimalik uue olukorraga kohaneda ning otsida muu töö. Seepärast mõjuv põhjus, mis ei eelda etteteatamistähtaja järgimist peab olema veel olulisem või raskem kui see, mille puhul tuleb etteteatamistähtaega kohaldada. Etteteatamistähtaja järgimata jätmisel
peab tööandja hindama asjaolusid kogumis.
VÕS § 196 lg 2 esimese lause kohaselt erakorralise ülesütlemise korral tuleb kohaldada mõistlik tähtaeg. VÕS § 196 lg-s 2 sätestatud mõistlik tähtaeg rikkumise lõpetamiseks teenib tööõiguses hoiatuse andmise eesmärki. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.
Sama säte teise lause kohaselt eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Kostja ei juhtinud tähelepanu hageja eksimusele ega andud võimalust oma käitumist parandada. Kuna hageja poolt toime pandud rikkumine ei olnud tahtlik, siis leiab hageja, et Kostja oleks saanud hagejat hoiatada ning töölepingu jätkamine oli võimalik.
Kõike eelnevat arvesse võttes leiab hageja, et antud juhul ei ole tegemist TLS §-s 88 sätestatud olukorraga ning Kostja pidi järgima etteteatamistähtaega vastavalt TLS §-le 87 ja § 97 lg-le 1. Kui Kostja oleks järginud töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega, oleks hageja saanud täiendavat töötasu kuni töölepingu lõppemiseni. Kui Kostja oleks töölepingu ülesütlemisest ette teatanud vastavalt seaduses kehtestatud nõuetele, oleks tööleping lõppenud 16.11.2010 (ette teatati 17.09.2010, sellest 60 kalendripäeva on 16.11.2010). Seetõttu peab Kostja hüvitama töötasu 42 tööpäeva eest, mida hageja oleks saanud, kui tööleping oleks kehtinud kuni 16.11.2010.
Hageja keskmise töötasu arvestuse kohaselt oli keskmine tööpäeva tasu 73,49 eurot (1149,93 krooni), seega tuleb Kostjal hüvitada erakorralisest ülesütlemisest vähem ette teatamisega saamata jäänud töötasu 3 086,74 eurot (42 tööpäeva x 73,49 eurot). Kui Kostja oleks järginud töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega, oleks tulnud ülesütlemisest etteteatamise tähtaja järgimisel tasuda töölepingu lõppemisel rohkem puhkusehüvitist. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr. 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4 lg 5
kohaselt kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemisel võetakse iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Hageja töölepingu ütles Kostja etteteatamata üles 17.09.2010. Juhul, kui töölepingu ülesütlemisest oleks ette teatatud 60 päeva, oleks töö jätkunud kuni 21.10.2010 ja oleks olnud hagejal õigus täiendavalt saada puhkusekompensatsiooni 2 kalendrikuu eest (2010. aasta oktoobri ja novembri eest) ehk 4,6 kalendripäeva. Kalendripäeva keskmine tasu Kostja poolt esitatud keskmise töötasu arvestamise tõendi kohaselt oli 53,20 eurot (832,46 krooni). Seega on hageja saanud vähem puhkusekompensatsiooni 4,6 päeva eest ehk 244,74 eurot (3 829,32 krooni).
Kostja selgitab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse punktis 3, et isegi juhul, kui Kostja oleks pidanud töölepingu lõpetamisest ette teatama, puudub Töötajal alus nõuda etteteatamistähtaja mittejärgimise eest hüvitist, kui töölepingu ülesütlemine oli tühine. Lisaks Kostja märgib, et ülesütlemise tühisuse korral TLS § 100 kohaldamine ning hüvitise nõudmine etteteatamistähtaja mittejärgimise eest on välistatud. Hageja leiab, et eeltoodud väide on ebaõige, kuna Kostja ei ole õigesti kohaldanud seadust. TLS § 107 lg 2 kohaselt on töötajal õigus taotleda kohtult õigusvastaselt ülesöeldud töösuhte lõpetamist. Kui kohus tuvastab ülesütlemise õigusvastasuse selle tühisuse alusel seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu või ülesütlemise vastuolu hea usu põhimõttega, lõpetab kohus ühe poole taotlusel töösuhte ajast, millal see oleks lõppenud etteteatamisaja möödumisel (TLS § 107 lg 1 ja lg 2). Eeltoodust järeldub, et kui Kohus tuvastab käesolevas asjas ülesütlemise õigusvastasuse, siis hageja taotlusel kohus lõpetab töösuhte ajast, millal see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel ehk 16.11.2010.
Hageja palub tunnistada töölepingu 17.09.2010 ülesütlemine tühiseks TLS § 88 lg 1p 5 ja p 8 alusel, lõpetada tööleping kohtu otsusega, mõista Kostjalt välja hageja kasuks hüvitus kolme kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 4 703,46 eurot ning mõista Kostjalt välja seoses ülesütlemisest etteteatamata jätmisega vähem makstud töötasu 3 086,74 eurot ja vähem saadud puhkusekompensatsioon 244,74 eurot.
Kostja vastuväited ja nende põhjendused
31.12.2010 esitas Kostja ITVS § 24 lg 4 alusel taotluse Hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise küsimuses toimunud töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras, milles ekslikult märkis, et ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega täies ulatuses. 06.01.2011 vormistas Harju Maakohus määruse, millega jättis Kostja taotluse käiguta ning andis Kostjale täiendava tähtaja eelnimetatud taotlusega seotud puuduste kõrvaldamiseks. 17.01.2011 esitas Kostja Kohtule täiendatud taotluse, koos maksekorraldusega taotlusele vastava riigilõivu tasumise kohta. Täiendatud taotluses parandas Kostja muu hulgas ka oma esialgses taotluses esinenud vea vaidluse läbivaatamise ulatuse osas. Menetluslikus mõttes on tegemist ühe ja sama taotlusega töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras, mistõttu puudub alus aegumise kohaldamiseks.Kostja on seisukohal, et tulenevalt ITVS § 24 lg (1); (4) ja (7) ning § 25 lg (1) sisust ja mõttest, määrab töövaidluse kohtus läbivaatamise ulatuse ITVS § 24 lg 4 nimetatud juhul Kostja oma taotlusega. Tulenevalt menetluse üldpõhimõtetest ning ITVS § 24 lg 4 regulatsiooni omapärast (kus kohtumenetluse algatajaks on Kostja), peavad Kostjale töövaidluse hagimenetluse korras läbivaatamise taotluse esitamisel olema tagatud samaväärsed õigused, millised hagi esitamisel on tagatud hagejale, so taotleda asja läbivaatamist osas, milles töövaidluskomisjon lahendas asja Kostja kahjuks, samuti õigus oma taotlust muuta või sellest loobuda. ITVS § 25 lg 1 tulenevalt on kohus asja lahendamisel
seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Kostja vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse osas, milles töövaidluskomisjon rahuldas Hageja nõude saada hüvitist töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest ning mõistis Kostjalt TLS § 100 lg 5 ja § 97 lg 2 p. 3 alusel välja hüvitise summas 48 297 krooni. Muus osas kostja töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud ning töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud.
Nõuete osas, mille suhtes töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud, tuleb menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada.
Kostja seisukoht Hageja nõudes töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks (Hagi p. 3). Nimetatud nõude jättis töövaidluskomisjon rahuldamata ning selles osas tuleb menetlus lõpetada. Lisaks eelnevale on Kostjal antud nõude osas järgmised vastuväited.
Hageja on pannud toime töölepingu p. 8.1. ja 8.2. rikkumise, mida töölepingu p. 12.2 väljendatud töölepingu poolte kokkuleppe kohaselt, loetakse eriti raskeks töökohustuste rikkumiseks, mis oli seetõttu piisavaks aluseks Kostja poolt töölepingu erakorralisele ülesütlemisele eelneva hoiatuseta. Seega on ülesütlemine seaduslik ja põhjendatud.
Hageja rikkumine, nagu Hageja ka ise on tunnistanud, seisnes Kostja klientide andmete edastamises
kolmandale isikule TK’ile. Asjaolu, kas rikkumine leidis aset tahtlikult või mitte, ei oma antud rikkumise sisulist külge ja tagajärge arvestades, tähtust. Rikkumise tulemuseks oli kliendiandmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumine ning klientide isikuandmete ebaseaduslik töötlemine, millest Hageja Kostjat ei informeerinud. Antud rikkumise sisulist külge hinnates on äärmiselt oluline arvestada, et kindlustusandjatel lasub sarnaselt krediidiasutustega kõrgendatud vastutus kliendiandmete korrektse ja seadusliku töötlemise ning saladuses hoidmise eest (Kindlustustegevuse seaduse § 14 lg 10 ja § 207). Seetõttu ei saa Tööandja lubada kliendiandmete töötlemisel eksimusi rääkimata tahtlikust nõuete eiramisest.
Hageja on oma tegu vabandanud kavatsusega saata klientide andmed ( FKKOÜ poolt vahendatud kindlustuslepingute andmed) muule kolmandale isikule - TR’ile, P OÜ esindajale, millega on Kostjal sõlmitud kindlustusagendi leping. Paraku tuleb tõdeda, et ka juhul, kui Hageja oleks andmed edastanud TRile või P OÜ-le, oleks olnud tegu töölepingu rikkumisega, kuivõrd edastatud andmete näol ei olnud tegemist kindlustusagendina tegutseva P OÜ poolt vahendatud klientide andmetega. Ebaõige ja paljasõnaline on Hageja väide, et ühe kindlustusvahendaja, iseäranis aga kindlustusmaakleri, poolt vahendatud kindlustuslepingute andmete edastamine teisele kindlustusvahendajale oli Hageja tavapärane tööülesanne, mida tal oli õigus ja kohustust teostada ilma vahetu juhi nõusolekuta. Sellist ülesannet ei nähtu ei töölepingust ega ka töökirjeldusest.
Hageja töötas Müügijuhina Kostja Partnerite osakonnas, millest tulenevalt olid tema tööülesanded seotud üksnes kindlustusagentide tegevusega.
Kindlustusmaaklerite ja nende klientidega tegeleb Kostja juures Maaklerite osakond. Hageja poolt kolmandale isikule edastatud kliendiandmete puhul oli aga tegu ülalnimetatud FKKOÜ poolt vahendatud klientide andmetega, kellega tegelemine ei kuulunud kindlasti Hageja tööülesannete hulka.
Juhul, kui kohus otsustab töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet siiski menetleda, soovib Kostja oma eelnevas lõigus esitatud väiteid tõendada tunnistaja Pilvi Sark ütlustega, kes oli Kostja juures Hageja vahetuks juhiks.
Ebaõige ja paljasõnaline on Hageja väide, et isikliku e-posti kasutamine tööalastel eesmärkidel on Kostja juures tavaline praktika. Isikliku e-posti kasutamine suurendab märkimisväärselt andmete turvalisusega seotud riske ning ei vabanda mingilgi määral Hageja tegu. Kostja seisukoht Hageja nõudes töötasu saamiseks töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest. Kostjal ei olnud antud rikkumise tõttu töölepingu ülesütlemisel kohustust Hagejale ülesütlemisest ette teatada, mistõttu ei ole Kostjal ka kohustust maksta hüvitist etteteatamistähtaja mittejärgimise eest. Tööandja võib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või
mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõpuni (TLS § 97 lg 3).
Töölepingu lõpetamisest etteteatamise nõude kohaldamine juhul, kui tööandja ütleb töölepingu üles töötaja poolt toimepandud töölepingu raske rikkumise tõttu, ei ole kooskõlas seaduse mõtte ja eesmärgiga. Ei ole mõistlik eeldada, et tööandja talub riske, mis kaasnevad töötaja tööl viibimisega etteteatamistähtaja vältel, sh. riske, mis on seotud konfidentsiaalse informatsiooni võimaliku väärkasutusega töölt lahkuma sunnitud töötaja poolt.
Kostja soovib rõhutada, et Hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise aluseks oli rikkumine, mille osas pooled olid töölepingu sõlmimisel kokku leppinud, et tegu on raske rikkumisega, mille alusel töölepingu lõpetamiseks ei ole eelnev hoiatus vajalik. Tegemist oli lisaks sellise rikkumisega (andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumine ja isikuandmete ebaseaduslik töötlemine), mis võib tuua kaasa Kostja suhtes sanktsioonide rakendamise.
Kostja on seisukohal, et ainuüksi eelnimetatud asjaolusid arvestades, ei ole mõistlik nõuda etteteatamistähtaja kohaldamist.
Kostja tõendab rikkumise kaalukust ning Hageja esialgseid hinnanguid oma teole (rikkumise omaksvõttu) Kostja siseaudiitori märgukirja ja Hageja poolt antud seletuskirjaga. Samuti esitab Kostja tõendina kolmanda isiku, TK’i poolt Kostjale edastatud e-maili millest nähtub nii Hageja rikkumise fakt kui ka ulatus. Lisaks eeltoodule, tuleb arvestada, et Hageja töötas ametikohal, kus tal oli ligipääs kindlustuslepingute (klientide) andmetele. Kostja senine praktika on näidanud, et esineb risk, kus töölt lahkuvad töötajad võtavad ebaseaduslikult kaasa klientide andmeid (kliendikontaktid, kehtivate lepingute andmed), et neid kasutada oma huvides konkurendi või kindlustusvahendaja juurde
tööle siirdudes. Nimetatud riski maandamiseks ning kliendiandmete saladuse tagamiseks ning ebaseadusliku töötlemise vältimiseks on tööandjapoolse töölepingu ülesütlemise puhul vajalik
töölepingu lõpetamine etteteatamiseta ning ei ole mõistlik nõuda, et Kostja antud juhtumil oleks teatanud töölepingu ülesütlemisest ette ning talunud eelmainitud riski.
Lisaks soovib Kostja juhtida tähelepanu vastuolule Hageja nõuetes. Nimelt, juhul, kui Kostja oleks pidanud töölepingu lõpetamisest ette teatama, puuduks Hagejal alus nõuda etteteatamistähtaja
mittejärgimise eest hüvitist, juhul kui töölepingu ülesütlemine oli tühine.
TLS § 107 lg 1 sätestab, et juhul, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Seega on ülesütlemise tühisuse
korral TLS § 100 kohaldamine ning hüvitise nõudmine etteteatamistähtaja mittejärgimise eest,
välistatud.
Töölepingu ülesütlemise tühisuse juhtumiks on seadusandja sätestanud spetsiifilise hüvitise mehhanismi, mis on reguleeritud TLS § 107 lg 2 ja § 109 lg 1.
Seega TLS § 100 lg 5 alusel saaks töötaja nõuda hüvitist juhul, kui töölepingu ülesütlemisest oleks pidanud ette teatama ning töölepingu ülesütlemine ise oleks kehtiv, mitte tühine.
Kostja seisukoht Hageja täiendava puhkusehüvitise saamiseks töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest. Nimetatud nõude jättis töövaidluskomisjon rahuldamata ning selles osas tuleb menetlus lõpetada.
Lisaks eelnevale on Kostjal antud nõude osas järgmised vastuväited. Eelnimetatud nõue on alusetu, kuna TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust üksnes töötatud aja eest. Seadus ei näe ette hüpoteetilise puhkuse hüvitamist, seda ka mitte juhuks, kui töölepingu lõpetamine oleks tühine või kui töölepingu lõpetamisest etteteatamine oleks kohustuslik ja tähtaega ei oleks järgitud.
Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.
Kohtuotsuse põhjendused
Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldusei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
Vastavalt ITLS § 24 lg-le 1 võivad vaidlevad pooled pöörduda töövaidluskomisjoni otsusega
mittenõustumisel sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates
töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.
ITLS § 25 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjon on otsuse teinud
23.11.2010. Kohus on teinud suulise järelpäringu Töövaidluskomisjoni, et selgitada, millal on pooled saanud Töövaidluskomisjoni otsuse kätte. Vastavalt Töövaidluskomisjoni suulisele teabele on töövaidluskomisjoni otsuse ärakiri hagejale 29.11.2010 kätte toimetatud. Hagi esitamise viimane tähtaeg oli 30.12.2010. Hageja esitas hagi kohtule 16.02.2011, seega tähtaega rikkudes. Kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 06.12.2010 ja esitas taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras kohtule 31.12.2010, seega tähtaega järgides.
Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuivõrd kostja muutis oma taotlust 17.01.2011, on nimetatud kuupäeval esitatud taotlus esitatud pärast ühe kuu möödumist, mistõttu on kostja taotlus aegunud. Asjaolu, et algselt märkis kostja, et ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega täies ulatuses ja hiljem muutis oma esialgset taotlust vaidluse läbivaatamise ulatuse osas, ei ole aluseks aegumise kohaldamiseks. Kostja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõuded: tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus; lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 järgi, mõista välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel ja puhkusehüvitis 4,6 kalendripäeva ulatuses. Seega tulenevalt ITVS § 25 lg-st 1 ja võttes arvesse, et hageja esitas hagi 16.02.2011, on käesolevaks töövaidluskomisjoni otsus jõustunud osas, millega jäeti antud nõuded rahuldamata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et haginõude aegumise korral ei kuulu menetlus antud nõuete osas lõpetamisele, vaid hagi jäetakse siis rahuldamata aegumise tõttu.
Seetõttu jätab kohus poolte väited ja vastuväited selles osas tähelepanuta, kuivõrd need asja
lahendamisel tähendust ei oma.
Pooled vaidlevad töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest makstava hüvitise üle. Seega võtab kohus seisukoha selles, kas töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 ja 8 alusel tulenevalt TLS § 97 lg-st 3 ilma etteteatamiseta oli seaduslik või mitte.
TLS § 95 lg 1 ja lg 2 järgi võib lepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
ülesütlemisavaldusega ning erakorralist ülesütlemist peab põhjendama. 17.09.2010 ülesütlemisavalduse kohaselt ütles kostja hagejaga töölepingu üles põhjusel, et tööandja kaotas usalduse ja töötaja rikkus saladuse hoidmise kohustust, mis seisnes selles, et hageja kopeeris kostja andmebaasist suurel hulgal kliendiandmeid, sh isikuandmeid ja edastas selle enda isiklikult e-posti aadressilt kolmanda isiku – TK`i e-posti aadressile. Seega on leping üles öelnud nõuetekohaselt.
TLS § 97 lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
TLS § 88 lg 1 p 5 ja 8 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu ja on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. See põhjus peab olema selline, mille kohaselt nii tööandja kui ka töötaja huve järgides ei ole võimalik eeldada töösuhte jätkumist.
VÕS § 625 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui
käsundisaajal on asjaolude avalikustamiseks käsundiandja luba või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt.
TLS § 22 lg 1 kohaselt vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Töötaja peab töölepingu täitmise ajal hoidma saladust talle töösuhtega seoses teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmise vastu on tööandjal õigustatud huvi.
TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
Töökohustuse rikkumise tõttu töölepingu ülesütlemise puhul rõhutab seadusandja TLS § 88 lõiket 3, et sellele peab eelnema hoiatus.
Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et eelnevat hoiatust ei ole hagejale tehtud. Siinjuures on oluline tuvastada, kas nimetatud rikkumine oli erilise raskusega, mis õigustaks tööandjal ilma hoiatamata tööleping üles öelda. Kohtule esitatud pooltevahelisest töölepingu p-st 12.2 nähtub, et pooled on kokku leppinud, mida loetakse tööandja juures eriti raskeks töökohustuste rikkumiseks, mis annab tööandjale õiguse töötajaga leping erakorraliselt üles öelda ka eelneva hoiatuse puudumise korral. Nimetatud teoks on mh lepingu p-s 8 ja 9 sätestatud kohustuste rikkumine, milleks on kliendiandmete
saladuses hoidmise kohustuse rikkumine ja klientide isikuandmete ebaseaduslik töötlemine.
Seega saab kohtu hinnangul lugeda hageja tegevust eriti raskeks töökohustuste rikkumiseks, mis mõlemapoolseid huve arvestades annaks aluse ilma hoiatamata töölepingu lõpetamiseks.
Kohtu hinnangul ei olnud eelnev hoiatamine vajalik, kuna hageja töölepingu ülesütlemise aluseks olid asjaolud, mis ei võimaldanud hagejal edasist töösuhet jätkata. Kohus leiab, et töölepingu võib lõpetada, kui kahju tekitamise asjaolud näitavad, et töötajat ei ole võimalik usaldada ning töösuhte jätkamine temaga võib viia juba palju suurema kahju tekitamisele. Hageja töötas kindlustusvaldkonnas, mistõttu
omas tööandja usaldus töösuhtes erilist kaalu. Ka kindlustustegevuse seaduse § 14² lg-st 10 tuleneb, et kindlustusandja juhid, töötajad ning nende volitusel või korraldusel tegutsevad isikud, sealhulgas isikud, kellele käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktides 1–3 nimetatud kindlustustegevusega seotud tegevus on edasi antud, on kohustatud nii töötamise ja tegutsemise ajal kui ka pärast seda tähtajatult hoidma saladuses kõiki andmeid, mis on neile teatavaks saanud ja mis puudutavad kliendi majanduslikku ja tervislikku seisundit, isikuandmeid ning äri- või ametisaladusi, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
Seega leiab kohus, et kostja ei saanud piirduda üksnes hageja hoiatamisega, vaid oli sunnitud ütlema
töölepingu etteteatamiseta üles. Selline tegu on piisav kõige rangema distsiplinaarkaristuse, milleks on töölepingu lõpetamine, määramiseks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ei ole mõistlik eeldada, et tööandja talub riske, mis kaasnevad töötaja tööl viibimisega etteteatamistähtaja vältel, sh. riske, mis on seotud konfidentsiaalse informatsiooni võimaliku väärkasutusega töölt lahkuma sunnitud töötaja poolt.
Hageja tegevuse ja sellega kaasnenud tagajärgede tõttu kaotas hageja kostja poolse usalduse, mistõttu ei olnud võimalik töösuhet jätkata.
Kostja usalduse kaotus on hageja käitumist arvestades põhjendatud. Seega esinesid kostjal ka õiguslikud alused töölepingu lõpetamiseks töötaja suhtes usalduse kaotamisega ning tööleping on
öeldud üles korrektselt, mistõttu leiab kohus, et ei olnud mõistlik ka kohaldada etteteatamistähtaega.
Eeltoodu alusel leiab kohus kokkuvõtvalt, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohusmenetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Arvestades, et hagi ei kuulu rahuldamisele, jätab kohus menetlukulud hageja kanda.
TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult
menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Lukiina Vismann
Kohtunik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi