Harju maakohtu 30. märtsi 2011 otsus kohtuasjas 2-09-49667
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maire Lukk
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. märts 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-49667
Tsiviilasi
SG hagi MEOÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
1 230,70 eurot (19 256,25 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja SG (isikukood xxx, elukoht xxx)
Kostja MEOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx), volitatud esindaja Karin Henno
Asja läbivaatamine Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta SG hagi MEOÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Välja mõista SG menetluskulud 100% ulatuses MEOÜ kasuks.
Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Asjaolud
1. 02.02.2009 sõlmisid pooled töölepingu nr 0069/09, mille alusel hageja asus kostja juures tööle alates 02.02.2009 Kohtla-Järvel kaupluses M transporttöölisena (tl 2-5).
2. 14.07.2009 lõpetas kostja hagejaga töölepingu nr 0069/09 alates 14.07.2009 TLS § 88 p 1 alusel
(tl 6).
Hageja nõue ja põhjendus
3. Hageja palub tunnistada töölepingu nr 0069/09 ülesütlemine tühiseks ning välja mõista kostjalt hüvitise 3 keskmise kuupalga ulatuses kokku 1 230,70 eurot (19 256,25 krooni).
4. Hagiavalduse kohaselt jäi hageja 12.06.2009 haigeks (tl 8), millest teavitas ka tööandja esindajat. Peale töövõimetuslehe lõppemist 30.06.2009, tööle minnes 01.07.2009 sai hageja teada, et hagejat enam tööl ei vajata ning kaupluse juhataja teatas, et paberid saab posti teel. 07.09.2009 sai hageja posti teel teate, et hagejaga on tööleping lõpetatud alates 14.07.2009 TLS § 88 lg 1 alusel seoses töökorralduste rikkumisega ja korralduste mittetäitmisega (tl 7). Hageja leiab, et kuna hagejat ei ole varasemalt tööülesannete rikkumise eest karistatud, siis on töölepingu lõpetamine tühine. Hageja keskmine töötasu oli 6 418,75 krooni.
5. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hagejat ei ole karistatud töökorralduste rikkumiste eest. Hageja täitis kõik juhataja korraldused ja ei ole tööle hilinenud, mida tõendab ka asjaolu, et distsiplinaarkaristuse määramisel puudub hageja allkiri ning mingeid teateid hageja posti teel saanud ei ole. Hageja ei olnud teadlik ka töölepingu lõpetamisest, 12.07.2009 kaupluse juhataja nõudis hagejalt allkirja ainult käskkirjale, millega hagejale määrati distsiplinaarkaristus.
6. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud, kuna hageja sai töölepingu lõpetamisest teada alles
07.09.2009.
Kostja vastuväited
7. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.
8. Kostja selgitab, et hageja täitis peamiselt oma töölepingulisi kohustusi kaupluses aadressil Maleva 23, Kohtla-Järve. 09.06.2009 pidi hageja olema vastavalt hagejaga kooskõlastatud tööaja graafikule tööl alates kella 7.00-st, kuid jõudis kauplusesse alles 07.28, mille kohta koostas kaupluse vahetuse vanem ettekande (tl 47) ning, mille alusel koostas kostja personaliosakonna direktor T I käskkirja hagejale distsiplinaarkaristusena noomituse (tl 48). Alates 12.06.2009 kuni
30.06.2009 viibis hageja töövõimetuslehel, mistõttu ei saanud hagejale käskkirja Nr. T-132/2-2/100 kätte anda. Hageja saabus uuesti tööle 01.07.2009, milline päev oli vastavalt tööajagraafikule ka hageja planeeritud tööpäev, kuid hageja lahkus töökohalt pärast kaupluse juhatajale töövõimetuslehe üleandmist (tl 67-68). Samal päeval püüdis kostja anda hagejale üle ka käskkirja Nr. T-132/2-2/100, mida hageja keeldus vastu võtmast, mistõttu kinnitavad hagejale 01.07.2009 toimunud käskkirja tutvustamist tunnistajate T. H ja N. P allkirjad. Hageja töökohalt lahkumist tõendab ka kaupluse direktori koostatud ettekanne. 02.07.2009 edastas kostja hagejale tähitud kirjaga teatise, milles palus esitada töölt puudumise põhjused ning kutsus hagejat töölepingut lõpetama, juhul kui hageja ei soovi enam töösuhet jätkata (tl 50-51). Nimetatud teatise saatmise kohta edastas kostja personaliosakonna töötaja Svetlana Sorokina kaupluse direktorile informatsiooni e-kirjaga samuti 02.07.2009, kus Svetlana Sorokina selgitab kaupluse direktorile, et kui hageja ei ole järgnevaks nädalaks tööle ilmunud, lõpetatakse temaga tööleping (tl 52).
14.07.2009 saatis Svetlana Sorokina hageja kohta kaupluse direktorile taas e-kirja, milles uurib, kas hageja on tööle saabunud, millele kaupluse direktor vastab, et töötaja ei ole T-288-sse (Maleva 23, Kohtla-Järve asuva kaupluse märgistus vastavalt MEOÜ sisekorrale) ilmunud (tl 53). Eeltoodust tulenevalt saatis kostja 14.07.2009 hagejale taas tähitud kirja, milles teavitas hagejat töölepingu lõpetamisest TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ning palus hagejal tulla kauplusesse töölepingu dokumentide vormistamiseks (tl 54-55). 22.07.2009 ilmus hageja lõpuks kauplusesse ning allkirjastas töölepingu lõpetamise dokumendi. Kuigi hageja esialgu keeldus nimetatud dokumenti allkirjastamas, mistõttu on selle töötajale tutvustamist kinnitanud tunnistajad, allkirjastas hageja vastava dokumendi
22.07.2009 siiski ka ise.
9. Kostja on seisukohal, et esitatud hagi on aegunud. Kostja saatis hagejale teate töölepingu lõpetamise kohta tähitud kirjaga 14.07.2009. Kostja ütles töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata, kuna arvestades, et hageja oli kaks nädalat töölt ilma põhjuseta puudunud, ei võinud asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda töölepingu jätkamist kokkulepitud
ajani. Seda enam, et eelnevalt oli kostja edastanud hagejale tähitud kirja 02.07.2009, milles palus hagejal anda informatsiooni oma töölt puudumise põhjuste kohta. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse („TsÜS“) § 69 lg-le 2 loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja leiab, et juhul kui töölepingu lõpetamise teade on hagejale saadetud tähitud kirjaga ning tähitud kirja kohta on teade hageja elukohta saabunud, tuleks lugeda tähitud kirjaga saadetud tahteavaldus kättesaaduks, kui teadet kirja kohta on olnud mõistlik võimalus kätte saada, ka arvestades kirjal järelkäimise mõistlikku aega. Antud juhul väidab hageja, et 01.07.2009 oli kostja hagejale öelnud, et hagejat enam tööle ei vajata, millist asjaolu kostja ei tunnista, ning et dokumendid saabuvad posti teel. Juhul, kui vastav asjaolu oleks esinenud, oleks hageja osanud saabuvat posti ka oodata. Sellest tulenevalt oleks saabunud tähitud kirja teade pidanud hagejale tekitama mõistliku eelduse, et töölepingu lõpetamisega seotud dokumendid ongi saadetud. Tähitud kirja teade pidi jõudma hageja elukohta hiljemalt 16.07.2009. Kindlasti saab pidada 7 päeva mõistlikuks ajaks, mille jooksul hageja oleks pidanud minema saadetud kirjale postkontorisse järgi. Seega saab TsÜS § 69 lg 2 kohaselt väita, et hageja sai töölepingu lõpetamise teate kätte hiljemalt 23.07.2009. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et hageja ilmus 22.07.2009 kauplusesse, millisel kuupäeval tutvustati hagejale töölepingu lõpetamise dokumenti, millele hageja samal päeval ka alla kirjutas. Vastavalt TLS § 105 lg-le 1 peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest. Seega oli viimane päev 14.07.2009 kostja poolt saadetud töölepingu lõpetamise teate vaidlustamiseks 24.08.2009. Hageja esitas avalduse 29.09.2009, mistõttu on hageja nõue aegunud. Usutav ei ole, et hageja sai teada töölepingu lõpetamisest 07.09.2009. Seda esiteks põhjusel, et hageja on allkirjastanud töölepingu lõpetamise dokumendi ning teiseks ei saa pidada usutavaks, et hageja läks töölt ära 01.07.2009 ega tundnud kuni 07.09.2009 oma töö kohta mittemingisugust huvi.
10. Isegi kui hageja nõue ei oleks aegunud, ei kuuluks käesolev nõue rahuldamisele, kuna kostja lõpetas hagejaga töölepingu seaduslikul alusel. Kostja on seisukohal, et hagejaga töölepingu lõpetamisel eksisteerisid TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 ning § 97 lg 3 sätestatud alused töölepingu lõpetamiseks selleks etteteatamistähtaja järgmise kohustuseta, mistõttu on kõnealune töölepingu lõpetamine õiguspärane ja kehtiv. Töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud ning töötaja rikkus töölt puudumisega raskelt oma töökohustusi. Väär on hageja väide, mille kohaselt puudusid hagejal enne töölepingu lõpetamise teate kättesaamist distsiplinaarkaristused. Hagejale tutvustati
01.07.2009 12.06.2009 käskkirja Nr. T-132/2-2/100, mille aluseks oli töötaja järjekordne hilinemine tööle. Teiseks, puudus töötaja alates 01.07.2009 kuni 14.07.2009 töölt ega reageerinud ka tööandjapoolsetele kirjadele enne kui alles 22.07.2009. Vastavalt kaupluse 2009. juuli kohta koostatud tööajakavale pidi hageja olema tööl 1., 2., 6., 7., 10., 11., 12. juulil (tl 62-65). Kuna hageja oli juunis haiguslehel, siis ei ole ta 2009. juuli tööajagraafikut allkirjastanud. Samas oli hagejat planeeritud tööpäevadest teavitatud haiguslehe ajal ning seda tutvustati hagejale täiendavalt
01.07.2009, so päeval, millal hageja tööle ilmus. Hageja ei ole oma töökohustusi täitnud.
11. Kostja leiab, et kui kohus peaks leidma, et hageja nõue ei ole aegunud, et tööleping hagejaga lõpetati ebaseaduslikult, ei ole asjaolusid arvestades kolme kuu keskmise palga hüvitisena väljamõistmine põhjendatud. Samuti jääb arusaamatuks millisel viisil on hageja arvutanud oma keskmise töötasu summa.
12. Tulenevalt hageja seisukohtadest märgib kostja, et 28.07.2009 edastati hagejale ekslikult taas teatis, milles kostja palus tulla hagejal vormistama töölepingu lõpetamist, kuna personaliosakonda, mis asub Tallinnas, ei olnud veel jõudnud info, et hageja käis 22.07.2009 töölepingut lõpetamas. Hageja on märkinud oma hagiavalduses, et sai teate töölepingu lõpetamise kohta kätte posti teel
07.09.2009. Hagiavalduse lisana on hageja esitanud tööandja 28.07.2009 teate, so kostja viimase kirja hagejale. Kostja saatis nimetatud kirja hagejale tähitult andes kirja üle ASile Eesti Post
28.07.2009. Tähtstandardkiri toimetatakse saajale kätte hiljemalt postisaadetise üleandmise päevale ülejärgneval päeval ning seda hoitakse kättetoimetavas postiasutuses saaja ootel 15 kalendripäeva nende postiasutusse saabumise kuupäevale järgnevast päevast. Pärast 15 päeva möödumist
saadetakse kiri saatjale tagasi. Seega pidi kostja saama vastava kirja kätte hiljemalt 14.08.2009, so viieteistkümnes päev pärast kostja viimase kirja saabumist kättetoimetatavasse postiasutusse. Igal juhul ei ole tõenäoline, et AS Eesti Post hoidis kõnealust kirja 07..2009, veel vähem on võimalik, et postkontor hoidis nimetatud kuupäevani hageja varasemaid kirju. Arvestades, et hageja on nii oma hagiavalduses kui ka 08.02.2011 asjas peetud kohtuistungil kinnitanud, et sai töölepingu lõpetamisest teada tähitud kirjaga posti teel, ei ole seega võimalik, et hageja sai töölepingu lõpetamisest teada hiljem kui 14.08.2009.
13. Kostja selgitab, et hagejale maksti lõpparve välja 14.07.2009 V S arveldusarvele, mida hageja oli varasemalt soovinud (tl 88-89). Hageja väitis, et hageja sai küll raha, aga väljamaksel midagi kirjas ei olnud. Lõpparve maksekorraldusest nähtub, et tegelikkuses oli maksekorralduses märgitud, et tegemist on lõpparvega.
Kohtuotsuse põhjendused
14. Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses poolte nõusolekul.
15. Kohus 08.02.2011 kohtuistungil kuulanud ära hageja ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
16. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
17. Poolte vahel puudub vaidlus, et 02.02.2009 sõlmisid pooled töölepingu nr 0069/09, mille alusel hageja asus kostja juures tööle Kohtla-Järvel kaupluses M transporttöölisena (tl 2-5). 14.07.2009 lõpetas kostja hagejaga töölepingu nr 0069/09 alates 14.07.2009 TLS § 88 p 1 alusel (tl 6).
Poolte vahel on vaidlus selles, kas töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 alusel oli seaduslik või mitte ja millal hageja sai ülesütlemise teate kätte.
18. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja taotleb antud asjas aegumist, seega annab kohus esmalt hinnangu aegumise taotlusele.
Töölepingu seadus (TLS) § 105 lg 1 alusel peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.
Asja materjalidest nähtuvalt lõpetas kostja hagejaga 02.02.2009 sõlmitud töölepingu nr 0069/09
14.07.2009 TLS § 88 lg 1 alusel (tl 6), mille hageja enda sõnul sai kätte 07.09.2009 koos
28.07.2009 teatisega nr T-132 (tl 7), kus kostja teatab, et hagejaga on tööleping lõpetatud ning palub tulla hagejal Kohtla-Järve kauplusesse töölepingu lõpetamise dokumentide vormistamiseks ja tööraamat kätte saamiseks. Kohus kohtuistungil tegi kindlaks, et tl 6-7 töölepingu lõpetamise teatele ja 28.07.2009 teatisele on kirjutatud „saadud 07.09.2009“ hageja enda poolt (tl 76), seega leiab kohus, et ei ole hageja tõendanud, et on teated kätte saanud 07.09.2009. Kostja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt on edastanud hagejale 14.07.2009 teatise nr T-132/1091, mille kohaselt palus hagejal ilmuda koheselt töölepingu lõpetamise dokumentide vormistamiseks ja tööraamatu kättesaamiseks kauplusesse asukohaga Maleva 23, Kohtla-Järve, tähitud kirjaga
14.07.2009 (tl 54-55) ning 28.07.2009 teatise nr T-132/1140, milles teavitas hagejat, et hagejaga on tööleping lõpetatud TLS § 88 lg 1 alusel ja palus hagejal ilmuda kohesel töölepingu lõpetamise dokumentide vormistamiseks ja tööraamatu kättesaamiseks kauplusesse asukohaga Maleva 23,
Kohtla-Järve, tähtkirjaga 28.07.2009 (tl 72). TsÜS § 69 lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tähtstandardkiri toimetatakse saajale kätte hiljemalt postisaadetise üleandmise päevale ülejärgneval päeval tulenevalt AS-i Eesti Post universaalse postiteenuse tüüptingimuste punktile 11.6.3 ning seda hoitakse kättetoimetavas postiasutuses saaja ootel 15 kalendripäeva nende postiasutusse saabumise kuupäevale järgnevast päevast (kaasa arvatud) vastavalt AS-i Eesti Post universaalse postiteenuse tüüptingimuste punktile 4.3.1. Pärast 15 päeva möödumist saadetakse kiri saatjale tagasi. Seega pidi hageja 14.07.2009 postitatud teate kätte saama hiljemalt 29.07.2009 ning 28.07.2009 teate 12.08.2009. Asjaolu, et hageja on teadlik töölepingu lõpetamisest hiljemalt 22.07.2009 tõendab töölepingu lõpetamisele Natalja P ja Tatjana H poolt 22.07.2009 antud allkirjad, millega tunnistajad kinnitavad, et hagejale tutvustati töölepingu lõpetamise teadet, samuti on töölepingu lõpetamise teate allkirjastanud hageja ise isiklikult (tl 66) ning hageja ei ole tõendanud, et allkirjastas töölepingu lõpetamise 07.09.2009. Samuti tõendab asjaolu, et hageja oli töölepingu lõpetamisest teadlik juba juulis 2007, asjaolu, et hagejale on makstud välja 14.07.2009 lõpparve V S arveldusarvele (tl 88), kuna hageja oli avaldanud soovi 01.06.2009 avalduses, et hageja töötasu kantaks nimetatud arveldusarvele (tl 87). Hageja on kinnitanud, et on raha kätte saanud (tl 75), kuid märkis, et maksekorralduses ei olnud märgitud mis tasu. 14.07.2009 maksekorraldusest nähtub, et maksekorraldusele on märgitud selgituseks: „Lõpparve 14.07.2009 (SG )“ (tl 88), ei ole usutav, et hageja ei teadnud, et tegemist on lõpparvega kui sellel on sõnaselge märge olemas. Hageja ei ole esitanud ka vastavasisulisi tõendeid.
Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on tõendatud, et hageja oli töölepingu lõpetamisest teadlik juba juulis 2009. Kohus soovib eraldi märkida, et alates 01.juulist 2009 hageja tööl ei käinud. Hageja mõistliku inimesena ei saanud arvata, et kui ta tööl ei käi nädalaid ja kuid ning tal puudub seaduslik põhjus töölt puudumiseks jätkub kostjaga töösuhe.
20. Eeltoodud põhjendustel on 01.10.2009 (29.09.2009 postitatud) esitatud hagi aegunud ning see tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Kuna hagi on aegunud, puudub vajadus tuvastada, kas töölepingu lõpetamine on tühine ning, kas kostja on kohustus tasuda hüvitis, ning anda hinnang sellega seonduvatele poolte muudele väidetele.
Menetluskulud
21. TsMS § 162 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti
ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1, 2 ja 3 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Maire Lukk
Kohtunik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi