Harju maakohtu 6. jaanuari 2011 otsus kohtuasjas 2-09-49899
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
6. jaanuar 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-09-49899
Tsiviilasja hind
3 263,13 eurot
Tsiviilasi
A S hagi Osaühingu D vastu töövaidluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja A S(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja Aleksander P
kostja Osaühing D (registrikood XXX)
Istungi toimumise aeg 17.12.2010.a, avalik kohtuistung
Istungil osalenud isikud hageja A Sja tema esindaja Aleksander P
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista Osaühingult D töötasu 2579,41 eurot (kaks tuhat viissada seitsekümmend üheksa eurot ja nelikümmend üks senti) A S kasuks.
3. Välja mõista Osaühingult D kasutamata jäänud puhkuse eest rahaline hüvitis 172,43 eurot (ükssada seitsekümmend kaks eurot ja nelikümmend kolm senti) A S kasuks.
4. Välja mõista Osaühingult D keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest 511,29 eurot (viissada üksteist eurot ja kakskümmend üheksa senti) A S kasuks.
5. Kõik menetluskulud jätta Osaühingu D kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva
jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Menetluse käik
Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 03.09.2009.a otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks
välja saamata jäänud palk 40 359 krooni, kasutamata puhkuse rahaline hüvitis 2698 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest 8000 krooni. Avalduse 2008.a märtsi ületunnitöö tasu 1800 krooni väljamõistmiseks jättis töövaidluskomisjon rahuldamata.
Kostja esitas 02.10.2009.a Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagina.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
12.11.2010.a esitas hageja hagiavalduse kohtusse. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates
03.03.2008.a kostja juures tislerina, palgaga 8000 krooni kuus. Hagejale teatamata hakkas kostja tasuma alates 2008.a novembrist palka 5000 krooni. Samuti ei maksnud kostja hagejale osade kuude eest töötasu. Kostja võlgneb hagejale 2008.a märtsi, aprilli, mai, augusti, oktoobri, detsembri ning 2009.a jaanuari ja veebruari eest töötasuna 40 359 krooni. Lisaks võlgneb kostja hagejale kasutamata puhkuse hüvitist 2698 krooni ja ühe kuu keskmise töötasu lõpparve kinnipidamisega viivitamise eest.
Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 40 359 krooni, kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise 2698 krooni ja 8000 krooni lõpparve kinnipidamise eest.
Kostja vastuväited
Kostja tunnistas hagi osaliselt, saamatajäänud töötasu summas 19 250 krooni, osas. Ülejäänud
osas vaidles kostja hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt leppisid pooled seoses raske majandusliku olukorraga kokku, et kostja tasub alates 01.11.2008.a hagejale töötasuks 5000 krooni.
Kohtu põhjendused
Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 03.03.2008.a töölepingu, millega hageja asus
tööle tisleri ametikohale. Töötasuks lepiti kokku 50 krooni tunnis. Vaidlus puudub, et pooltevaheline töösuhe on lõppenud.
Kostja on esitanud kohtule töölepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt on pooled kokku leppinud, et alates 01.11.2008.a on hageja palk 5000 krooni. Hageja vaidles töölepingu muutmisele vastu, väites, et sellel olev allkiri ei ole tema kirjutatud. Kostja esitas taotluse käekirjaekspertiisi tegemiseks. 02.09.2010.a määrusega jättis kohus kostja taotluse käekirjaekspertiisi tegemiseks rahuldamata, kuna kostja ei tasunud ette eksperditasu. Seega ei ole kostja tõendanud oma väidet, et pooled leppisid alates 01.11.2008.a töötasu suuruseks kokku
5000 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks hageja väide, et tema palk oli 8000 krooni kuus.
Alates 01.07.2009.a kehtiva TLS § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni
30.06.2009.a kehtinud töölepingu seadus (TLS).
Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud hagejale tasumata palga kokku 40 359 krooni. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et see summa oleks tasutud. TLS § 49 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu.
Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole.
Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud palk 2579,41 eurot.
Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks maksnud hagejale kasutamata puhkuse eest rahalist hüvitist. Kuni 30.06.2009.a kehtinud puhkuseseaduse § 25 sätestas, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kasutamata puhkuse eest rahaline hüvitis 172,43 eurot.
TLS § 119 lg 2 kohaselt on lõpparve kinnipidamisel tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ühe kuu keskmine palk 511,29 eurot.
Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi