Harju maakohtu 6. juuni 2011 otsus kohtuasjas 2-10-17177
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maire Lukk
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. juuni 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-17177
Tsiviilasi
AS P (õiguseelneja AS L) hagi LSvastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks ja hüvitise välja mõistmata jätmiseks
Tsiviilasja hind
3 195,58 eurot (50 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS P (õiguseelneja AS L, registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja AP, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Senny Pello (Advokaadibüroo Concordia, Lennuki 22, 10145 Tallinn)
Kostja LS(isikukood XXX, elukoht XXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Kai Amos (Advokaadibüroo Amos, Rävala pst 6, 10143 Tallinn)
Istungi toimumise aeg
28.04.2011
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Senny Pello
Kostja LS
Kostja määratud korras esindaja vandeadvokaat Kai Amos
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Tunnistada LS avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 1 ja p 3 alusel tühiseks ja jätta välja mõistmata AS-ilt P hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel.
3. Lugeda LS alates 24.10.2009 töölt lahkunuks töötaja tahtel TLS § 85 lg 1 alusel.
Menetluskulude jaotus
Välja mõista LS´ilt menetluskulud 100% ulatuses AS-i P kasuks.
Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Menetluse käik
1. Avaldaja AS L esitas Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi: TVK) avalduse töötaja LSvastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise välja mõistmata jätmiseks.
2. TVK 09.03.2010 otsusega (töövaidlusasjas nr. 9.4-2/5447-09) rahuldas TVK avalduse (TL 5-9).
3. LSei nõustunud TVK otsusega ja esitas 13.04.2010 kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
4. 08.10.2009 ühinemislepinguga ja 11.11.2009 vastu võetud ühinemisotsusega ühines AS L AS-iga P.
Asjaolud
5. Kostja asus hageja juurde tööle alates 02.01.2007, mille kohta on sõlmitud töölepingud (TVK tl 42-43) ja nr 124-T/2008 (TVK tl 53-54).
Hageja nõue ja põhjendus
6. Hageja palub tunnistada kostja avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 ja 3 alusel tühiseks, jätta rahuldamata kostja nõue TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise väljamõistmiseks ja lugeda kostja töölt lahkunuks omal algatusel TLS § 85 lg 1 alusel alates 24.10.2009.
7. Hageja selgitab, et 24.09.2009 esitas kostja AS-ile L 15.09.2009 dateeritud kuupäevaga avalduse, milles palus ennast vabastada turvatöötaja ametikohalt tulenevalt Tööseadus § 91 alates 27.09.2009 ja maksta välja hüvitis § 100 p 4 alusel (TVK tl 57). Kostja poolt esitatud avalduses ei olnud põhjendanud töölepingu ülesütlemist ning hagejal puudus teadmine, millest tulenevalt kostja lepingut üles öelda soovib. Hageja eeldas esmalt, et Tööseaduse all mõtleb kostja töölepingu seadust (edaspidi TLS) ning palus kostjal põhjendada lepingu ülesütlemiseks esitatud avaldust.
8. 25.09.2009 esitas kostja avalduse selgituse, mis oli 24.09.2009 kuupäevaga ning palus ennast vabastada turvatöötaja ametikohalt § 91 p 3 põhjusel alates 30.09.2009 ja välja maksta hüvitus § 100 p 4 alusel (TVK tl 58).
Kuivõrd TLS § 91 p 3 ei eksisteeri ning kostja keeldus täiendavalt lepingu ülesütlemiseks tehtud avaldusi põhjendamast oli tööandja sunnitud eeldama, et kostja mõtles kas TLS § 91 lg-t 3, mille kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd või TLS § 91 lg 2 p 3, mille kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Hageja leiab, et kostja avaldus lepingu ülesütlemiseks nii TLS § 91 lg 2 p 3 kui lg 3 alusel on põhjendamata, kuivõrd hagejale ei ole teada ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võinuks kostja nõuda lepingu ülesütlemist tööandjapoolse oluliselt rikkumise tõttu ning hagejale ei ole teada ka ühtegi asjaolu, mille tõttu kostjal isikust tulenevad põhjused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
Lisaks nõudis kostja avalduses ja selle selgituses hüvitist § 100 p 4 alusel. TLS §-s 100 puudub punkt 4. Kui eeldada, et kostja mõtles lg-t 4, siis nimetatud sätte kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuivõrd tööandjale ei ole teada, millisel alusel kostja lepingu lõpetamist nõuab, kas TLS § 91 lg 2 p 3 või lg 3 alusel ja kuna puudus kostja põhjendus ning hagejale ei ole teada asjaolusid, mis võinuksid põhjendada kostja poolt eeltoodud kummalgi alusel lepingu lõpetamist, siis ei ole hagejal võimalik võtta seisukohta ka TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise maksmise osas. Hageja leiab, et kui kostja nõuab lepingu lõpetamist TLS § 91 lg 3 alusel, siis nimetatud juhul lepingu lõpetamisel puudub hagejal kohustus TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise maksmiseks.
9. Töövaidluskomisjonis ilmnes, et kostja tugineb töölepingu lõpetamise alusena TLS § 91 lg-tele 2 ja 3 põhjendades seda, et tööandja ei arvestanud töögraafiku koostamisel töötaja soovidega, kaastöötajad kohtlesid kostjat Rahandusministeeriumi valveobjektil ebaväärikalt, V valveobjektil puudusid vajalikud töötingimused (WC, vesi, joogivesi, riidekapp, koht, kus süüa) ja kostja suunamine tööle Paldiski valveobjektile. Hageja märgib, et kostja väited on alusetud, paljasõnalised ning tõendamata. Hageja arvestas igati kostja soovidega töögraafiku koostamisel, kuid kuivõrd nimetatud objektil töötas lisaks kostjale veel neli isikut, siis ei olnud võimalik igakordselt kõiki kostja poolt soovitud päevi kostjale töögraafikusse määrata. Samuti leiab hageja, et vastava asjaolu puhul ei ole tegemist tööandjapoolse olulise lepingu rikkumisega ning tööandja oli enam kui abivalmis töötaja soovidega töögraafiku koostamisel arvestama. Hageja on seisukohal, et asjaolule, mille kohaselt Rahandusministeeriumi valveobjektil koheldi kostjat ebaväärikalt, tuginemine on töölepingu lõpetamise avalduse esitamise hetkeks tühine, kuivõrd nimetatud nõue on aegunud, seda enam, et väidetavad konfliktid olid kostjal üksnes Rahandusministeeriumi valveobjekti kaastöötajatega, millisel objektil lõpetas töötaja töötamise 31.05.2009, seega peaaegu kolm kuud enne töölepingu lõpetamise avalduse esitamist. V valveobjektile kohta toodi iganädalaselt turvatöötajatele puhas joogivesi, mis asus töötajaga samas valveruumis. Samuti olid töötajatel olemas riietus- ja tualettruum ning pesemisvõimalused, mida kostja usinalt kasutas. Olemas olid ka vajalikud tingimused einestamiseks valveruumis. Väär on kostja väide kostja üleviimise kohta Paldiski valveobjektile, kuna kostja osas ei olnud tehtud mingisugust kohustust Paldiskis tööle asuda.
Kostja vastuväited
10. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
11. Kostja töösuhe hagejaga algas 02.01.2007. Kostja jäi 2007 rasedus- ja sünnitusjärgsele ning seejärel lapsehoolduspuhkusele. Kostjal sündis 05.10.2007 laps (TVK tl 44). 26.02.2009 esitas kostja hagejale lapsehoolduspuhkuse lõpetamise ning tööle asumise avalduse ning asus tööle
04.03.2009. Hageja esitas kostjale pärast 26.02.2009 avalduse saamist ning tööle asumise eelselt uue
02.01.2008 dateeringut kandva töölepingu allkirjastamiseks, kuid tegelik töösuhe algas siiski
02.01.2007, mis nähtub ka 02.01.2008 kuupäeva kandva töölepingu sissejuhatusest. Hagejale oli omane ilma selge põhjenduseta vormistada töösuhte reguleerimisel kokkuleppeid korduvalt ja tagantjärele, mis näitab, et töösuhte lepinguline reguleerimine ei toimunud hagejalt oodatava hoolikuse tasemel.
12. Kostja esitas hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise TLS § 91 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja lubas kaastöötajatel kostjat ebaväärikalt kohelda; TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna töö V turvaobjektil oli seotud reaalse ohuga kostja elule ja tervisele ja TLS § 28 lg 6 alusel, kuna hageja ei taganud töötervishoiu nõuetele vastavaid töötingimusi.
13. Kostja tööaeg määrati tööajagraafikuga ning töötasu määrati tunnitasu alusel. Kostja töötas
04.03.-31.05.2009 Rahandusministeeriumi valveobjektil. Kostja tööle asumisel töötas nimetatud valveobjektil juba 5 turvatöötajat. Kostja tööle asumisel vähenes teiste töötajate kuutöötundide arv ning seetõttu ka töötasu. Kostja laps oli 04.03.2009 tööle asumisel pooleteiseaastane, mistõttu kostja korraldas koos abikaasaga oma tööd selliselt, et nad said vaheldumisi käia tööl ja hoida last. Kostjal oli seetõttu vajalik ühildada oma töökoha ja abikaasa töökoha tööajagraafikud. Hageja oli kostja tööle asumisel lubanud, et kostjal on võimalus tööaega abikaasa tööajaga ühildada. Sellekohane võimalus sisaldus ka „AS L ohutusjuhendi turvakostjale” p 4.5, milles soovitati valida endale selline töögraafik, mis vähem segaks isiklikku ja pereelu (TVK tl 49). Kostja teavitas hagejale abikaasa töögraafikust kuu aega ette, kuid vaatamata kostja püüdlustele ei õnnestunud kostjal tööajagraafikuid alati ühildada, millest tekkisid pinged. Kostjat hakati kohapeal kaastöötajate poolt süüdistama väga erinevates asjades, kostja teatas tekkinud olukorrast vahetule juhile Andrei Sulžik’ule alguses suuliselt ja seejärel korduvalt kirjalikult (tl 61-62), kuid hageja ei reageerinud ega sekkunud. 2009 maikuus kostja haigestus ülepinge tõttu ja sai südameataki (TVK tl 45). Pärast tervenemist viidi kostja üle teisele valveobjektile. Kostja leiab, et hageja kiitis tööandjana vaikimisega heaks kaastöötajate käitumise, mistõttu esines TLS § 91 lg 2 p 1 nimetatud asjaolu.
14. Alates 12.06.2009 kuni töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse esitamiseni töötas kostja hageja juures V valveobjektil. Kostja töötas kuni 01.07.2009 vahetustega tööl, vahetuse kestus oli
24 tundi ning vahetus algas ja lõppes hommikul kell 8.00. Alates 01.07.2009 oli kostja vahetuse kestus 12 tundi kella 8-st 20-ni ja kella 20-st kell 8.00-ni. Kostja pidi oma vahetuses tööülesandeid täitma kahes osas: valveobjektil asuva ettevõtja tööajal kella 7-30-st kuni kella 17.30-ni olema valveputkas ning kontrollima valveobjektile sisenevaid sõidukeid ning täitma läbipääsu režiimist tulenevaid kohustusi. Seejärel kella 17.30-st kuni kella 7-30-ni tegema iga tunni järel territooriumil ringkäike. Valveputka, kus kostja töötas, koosnes ühest ruumist, millises igas seinas olid avarad aknad. Kostjal tuli järgida hageja kehtestatud eeskirju, millisteks olid valveobjekti valve-eeskiri, samuti läbipääsu režiimi juhend. Valve-eeskirja p 7.1 kohaselt ei tohtinud kostja kui turvatöötaja lahkuda valveobjektilt enne teise turvatöötaja saabumist. Seejuures nägi eeskirja p 2.2.1 ette tööpäevadel vähemalt kahe turvatöötaja samaaegset olemasolu, mistõttu oli reaalselt võimalik tööaja kestel korraldada eeskirja p 7.1. nõude täitmist. Kostja töötas V turvaobjektil oma vahetuse kestel üksinda. Kostja täitis kohustust mitte lahkuda valveobjektilt täpselt, mis aga tähendas, et kostja ei saanud valveputkast lahkuda alates töö alustamisest kell 8.00 kuni territooriumi ringkäigu alustamiseni kella 17.30-ni. Seega ei saanud kostja valveputkast ka tualettruumi lahkuda, kuna puudus teine turvatöötaja, kes oleks kostjat sellel ajal asendanud. Hageja on Eesti Turvaettevõtete Liidu (ETEL) liige. ETEL juhatus kinnitas 11.05.2005 mehitatud valveteenuse üldtingimused (tl 55-58), mille p 2.2. kohaselt juhindub turvaettevõtja valveobjekti valve ja kaitse korraldamisel õigusaktidest, kliendi poolt määratud valveobjekti režiimist ning turvaettevõtja poolt sisemiseks kasutamiseks kehtestatud juhenditest, eeskirjadest ja instruktsioonidest. Seega ei ole kahtlust, et kostja kinnitus V valveobjektil läbipääsu režiimi juhendi olemasolu kohta on õige. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 11 lg 1 näeb ette tööandjale tööolme tagamise kohustuse, sh lg 1 kohaselt peavad olemas olema riietus-, pesemis-, tualett- ja puhkeruumid, lg 3 kohaselt tööriietust kandvatele töötajatele on vaja ette näha riietusruumid; lg 5 kohaselt peab töö laadist olenevalt töötajal olema võimalik kasutada pesemisruumi, mis on varustatud valamute või duššidega ning sooja ja külma veega ning lg 8 kohaselt peab töötajatele olema tagatud nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi koos ühekordsete või pestavate jooginõudega. Kostja märgib, et hageja rikkus TTOS §-s 11 nimetatud nõudeid. Kostjal puudus tööpäeval alates kella 8.00-st kuni 17.30-ni võimalus kasutada tualettruumi, kuna valveputkas seda ei olnud ning kostja ei tohtinud valveputkast lahkuda. Kostja pidi tööl oleku ajal kandma tööriietust, kuid kostjal ei olnud tööle tulles võimalus ennast võõraste nägemata ümber riietada, kuna valveputkas puudus selline nurk, mida aknast ei näinud. Valveputkas puudus nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi. Kostja pöördus ilmnenud probleemidega alguses hageja poole suuliselt, seejärel mitmel korral kirjalikult (tl 60, 63-65), kuid hageja ei asunud kostja töötingimusi parandama. Kostja esitas hagejale 15.06.2009 ettekande, milles kostja viitab oma töötingimuste mittevastavusele. Kostja esitas sellekohase ettekande ka 22.08.2009 ning teatas, et kostjale ei ole ikka veel välja antud tööriietusest jopet, mütsi ja jalatseid, millised saaks kasutada vihmase ja tuulise ilmaga ringkäigu tegemisel ja kordas üle töötingimuste mittevastavuse joogivee, toalettruumi, riietusruumi ning pesemisvõimaluste puudumise osas. Hageja ei reageerinud kostja avaldustele ega teatanud kostjale, kus asub tualettruum, millist kostja tohib kasutada valveputkas läbipääsu režiimi üleande täitmise ajal, samuti ei teatanud, kuidas ja millistel tingimustel tohib kostja valveputkast lahkuda ning jätta läbipääsu režiimist tulenevad ülesanded täitmata. Tualettruumi puudumise tõttu hakkas kostjal valutama kusepõis ja kostja tervislik seisund halvenes. Hageja ei taganud TLS § 28 lg 6 tulenevaid töötervishoiu nõuetele vastavaid töötingimusi, mistõttu tegi hageja kostja töösuhte jätkamise võimatuks.
15. Hageja teatas kostjale, et viib kostja Tallinnast ära tööle teise paikkonda – Paldiski linna. Kostja esitas selle kohta 23.09.2009 ettekande, kuid hageja sellele ei reageerinud.
16. Kostja esitas hagejale kõigi ilmnenud rikkumiste kohta mitmeid kirjalikke pöördumisi, mis kajastasid nii ebaväärikat kohtlemist kui ka nõuetele mittevastavaid töötingimusi. Seetõttu ei ole usutav, et hageja ei saanud aru millised asjaolud olid kostja 15.09.2009 erakorralise ülesütlemise avalduse ning 24.09.2009 antud täiendava avalduse aluseks.
17. Kostjale oli kuni töövaidluskomisjoni menetluseni teadmata, millal ja millisel alusel hageja lõpetas kostjaga töösuhte. Hageja selgitas et lõpetas kostjaga töölepingu 24.10.2009 TLS § 85 lg 1 alusel (TVK tl 74). Hageja andis istungil üle töölepingu lõpetamise lehe, mille kohaselt ei kuulunud kostjale töölepingu lõpetamise päeval mingeid summasid väljamaksmisele. Hageja olevat töölepingu lõpetamise lehe väljastanud koos 09.11.2009 koostatud tööraamatule järeletulemise teatega. Kostja kinnitab, et sai hagejalt kätte 09.11.2009 kuupäevaga tööraamatu kättesaamist puudutava kirja, kuid sellele ei olnud lisatud mingit töölepingu lõpetamise lehte. Ka hagejale polnud selge, millal lõpetas töösuhte, hageja taotles oma avalduses kostja töölt lahkunuks lugemist 23.10.2009.a, kuid samas esitas töölepingu lõpetamise lehe, mille kohaselt oli töölepingu lõpetamise päev 24.10.2009. Hageja kohaldas iseseisvalt kostja töösuhte lõpetamisel TLS § 85 lg 1 näidatud alust ning määras töölepingu lõpetamise päevana 24.10.2010. Hagejal lasus kohustus anda kostjale tööd ja maksta töötasu kuni töölepingu lõppemiseni, mida hageja teinud ei ole.
Kohtuotsuse põhjendused
18. Kohus kuulanud ära poolte esindajad ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega sh tõenditega töövaidlusasjas nr. 9.4-2/5447-09 ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
19. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg
2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
20. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja töötas hageja juures alates 02.01.2007 sõlmitud töölepingu alusel turvatöötajana (TVK tl 42-43). 2007 jäi kostja rasedus- ja sünnitusjärgsele ning seejärel lapsehoolduspuhkusele. 26.02.2009 esitas kostja hagejale lapsehoolduspuhkuse lõpetamise ning tööle asumise avalduse ning asus tööle 04.03.2009. 02.01.2008 sõlmisid pooled töölepingu nr 124- T/2008 (TVK tl 53-54). Samuti puudub vaidlus, et 24.09.2009 esitas kostja hagejale 15.09.2009 dateeritud kuupäevaga avalduse, milles palus ennast vabastada turvatöötaja ametikohalt tulenevalt Tööseadus § 91 alates 27.09.2009 ja maksta välja hüvitis § 100 p 4 alusel (TVK tl 57). 24.09.2009 kuupäevaga dateeritult esitas kostja 25.09.2009 avalduse selgituse ning palus ennast vabastada turvatöötaja ametikohalt § 91 p 3 põhjusel alates 30.09.2009 ja välja maksta hüvitus § 100 p 4 alusel (TVK tl 58).
21. Poolte vahel on vaidlus selles, kas töölepingu ülesütlemine oli seaduslik või mitte.
22. TLS § 91 lg 1 alusel töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. TLS § 91 lg 2 p 2 ja 3 järgi töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel või, kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
TLS § 95 lg 2 kohaselt töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
24.09.2009 esitas kostja AS-ile L 15.09.2009 dateeritud kuupäevaga avalduse, milles palus ennast vabastada turvatöötaja ametikohalt tulenevalt Tööseadus § 91 alates 27.09.2009 ja maksta välja hüvitis § 100 p 4 alusel (TVK tl 57). Kostja ei põhjendanud avalduses miks ta soovis lepingu üles öelda erakorraliselt ega põhjendanud milles seisnes tööandja rikkumine. Kohus leiab, et hageja käitus kooskõlas seadusega kui ta soovis kostjalt saada põhjendust. Vaatamata hageja nõudele ei esitanud kostja 25.09.2009 avalduse selgituses põhjendust erakorralise ülesütlemise kohta. Seega kostja rikkus TLS § 95 lg 2 sätestatud nõudeid jättes põhjendamata erakorralise ülesütlemise samas nõudes hüvitise maksmist. Töövaidluskomisjonile kostja esitatud vastuses põhjendused erakorralise ülesütlemise kohta ei ole käsitletavad TLS § 95 lg 2 sätestatud nõuete täitmisena. Töövaidluskomisjoni toimikus nähtuvalt ei osanud kostja esmalt selgitada milles seisnes tööandja rikkumine. Kostja esitas selgitused pärast riigi poolt õigusabi määramist, seega esindaja poolt koostatud vastuses. Kohus leiab, et kui töötaja esitab avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, siis ta ei pea teadma täpset seaduslikku alust, kuid ta peab oskama nimetada põhjuse miks ta soovib töölepingut lõpetada. Eeltoodu põhjendamine ei sõltu juriidilistest teadmistest. Töötaja poolt töölepingu lõpetamine TLS § 91 lg 2 p 2 ja 3 alusel on võimalik kui on täidetud eeldused st tööandja on omapoolseid kohustusi oluliselt rikkunud, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel või, kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Seega töölepingu lõpetamisel TLS § 91 lg 2 p 2 ja 3 alusel on vajalik tööandajale põhjendada milles seisneb tööandja kohustuste oluline rikkumine. Kuna kostja ei põhjendanud, siis hagejal puudus teave rikkumise kohta.
Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja töölepingu lõpetamine kostjaga TLS § 85 lg 1 alusel oli kooskõlas seadusega, kuna kostja ei selgitanud kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis erakorralist ülesütlemist. Seega hagi kuulub rahuldamisele.
23. Samas peab kohus vajalikuks analüüsida kostja esitatud põhjendusi töövaidluskomisjonile. Kostja selgituse väitel esitas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise TLS § 91 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja lubas kaastöötajatel kostjat ebaväärikalt kohelda; TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna töö jätkamine V turvaobjektil oli seotud reaalse ohuga kostja elule ja tervisele ja TLS § 28 lg 6 alusel, kuna hageja ei taganud töötervishoiu nõuetele vastavaid töötingimusi.
Töövaidluskomisjoni toimikus olevate materjalidega on tõendamist leidnud, et tööandja on tulnud kostjale ja tema abikaasale vastu ja võimalusel koostanud selliseid töögraafikuid, mis võimaldaksid kostjal ja tema abikaasal käia tööl nii, et vanemad saaksid vaheldumisi korraldada lapse eest hoolitsemist. Kohtuistungil selgus, et tööandjal ei olnud võimalik kuu lõikes paaril kuul 1-2 vahetust korraldada kostjale meelepäraselt. Kohus leiab, et tööandja käitus väga mõistlikult kostja suhtes püüdes maksimaalselt arvestada kostja ja ta abikaasa töögraafikuid. Hageja selgitustest ilmnes, et lisaks kostjale töötas veel neli inimest, kelledel oli isiklik elu nagu kostjal ja kellega tuli sarnaselt kostjaga arvestada tööajagraafiku koostamisel. Hageja selgitustest selgus, et kostja oli dikteerinud omale vajalikud tööpäevad ja muutnud neid teisi arvestamata. Seega teised töötajad olid sunnitud oma tööaega muutma. Töövaidluskomisjoni istungil antud tunnistajate ütlustest ilmnes, et kui kostjale ei võimaldatud töövahetusi, siis hilines kostja tööle, millisel juhul tegid töö kostja eest ära teised, kuid kostjale tasuti tehtud töö eest. Samuti tekkisid kostjal konfliktid tööl teiste töötajatega, kuna kostja hilines tööle. Konflikt 22.03.2009 tekkis administraatori ja kostja vahel seoses kostja hilinemisega tööle. Kiirabikaardist ei nähtu, et kostja oleks saanud südameataki, samuti jätkas kostja peale arsti läbivaatust koheselt tööd (TVK tl 45). Kohus on veendunud, et südameataki korral oleks kiirabi kostja toimetanud kindlasti haiglasse. Töövaidluskomisjoni materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et kostja enda käitumine tingis konfliktse töökeskkonna, mida võimendas kostja abikaasa telefonikõne administraatorile, keda ähvardati tapmisega (TVK tl 15). Kohus soovib märkida, et konflikt administraatoriga 22.03.2009 ei saanud olla põhjuseks 6 kuud hiljem lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Erakorralisus eeldab ajaliselt suhteliselt lühikest perioodi, mis on arvestatav päevades mitte kuudes.
Töövaidluskomisjoni istungil antud tunnistajate ütlustest ilmneb, et kostja väited nagu valveobjektil V puudusid tööks vajalikud tingimused (WC, vesi, joogivesi, riidekapp, koht, kus süüa) ei vasta tõele - iga nädal toodi turvatöötajatele joogivesi kliendi poolt, töötajad käisid dušši all ning seda ka kostja ning tualetti minekul tuli panna teade, et turvatöötaja lahkub pääslast teatud ajaks ning telefoninumber. Tõendamist ei leidnud, et tööandja pääslarežiimi dokumentides oli keeld lahkuda tööpostilt loomulike vajaduste rahuldamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja tervis halvenes seoses WC puudumisega valvuriputkas. Kohtule ei ole esitatud tõendeid väite kohta, et kostja viidi üle Paldiski objektile, seega kostja väide on paljasõnaline.
Kohus on seisukohal, et antud asjas ei ole leidnud tõendamist, et hageja rikkus olulisel määral tööandjapoolseid kohustusi, mis annaks töötajale õiguse üles öelda töölepingu TLS § 92 lg 2 p 1 või TLS § 91 lg 2 p 3 alusel kui kostja oleks esitanud põhjendused koheselt tööandjale erakorralise ülesütlemise avalduses.
24. TLS § 85 lg 1 töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. TLS § 85 lg 4, kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. TLS § 98 lg 1 korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Hageja on edastanud kostjale töölepingu korralise ülesütlemise TLS § 85 lg 1 alusel alates 24.10.2009. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud, seega tuleb lugeda kostja tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 1 alusel alates 24.10.2009.
Menetluskulud
25. TsMS § 162 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1, 2 ja 3 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Maire Lukk
Kohtunik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi