Harju maakohtu 7. novembri 2011 otsus kohtuasjas 2-10-49689
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
07. november 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-49689
Tsiviilasi
ÜS hagi AS AO vastu töösuhte tuvastamiseks, töölepingu lõppenuks tunnista-miseks, saamata jäänud töötasu, ületunnitasu, õhtuse ja öötöö lisatasu ja hüvitiste saamiseks
Tsiviilasja hind
4 885,09 eurot (76 435 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ÜS(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn, e-post menetlus@sirel.com)
Kostja AS AO (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Thea Rohtla (Tööõigusbüroo Labour Consulting OÜ, Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn, e-post: thea.rohtla@labour.ee)
Kohtuistungi toimumise aeg
21.09.2011
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja ÜS
Hageja lepinguline esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper
Kostja seaduslik esindaja OK
Kostja lepinguline esindaja Thea Rohtla
RESOLUTSIOON
Jätta ÜS’i hagi AS-i AO vastu töösuhte tuvastamiseks, töölepingu lõppenuks tunnistamiseks, saamata jäänud töötasu, ületunnitasu, õhtuse ja öötöö lisatasu ja hüvitiste saamiseks rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Poolte menetluskulud jätta ÜS’i kanda.
Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Menetluse käik
1. Avaldaja ÜS esitas 20.01.2010 Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi: TVK) avalduse tööandja AS AO vastu töösuhte alguse tuvastamiseks, töölepingu TLS § 92 lg 2 alusel lõppenuks tunnistamiseks, saamata jäänud töötasu, ületunnitöötasu, õhtuse ja öötöö lisatasu, kasutamata puhkuse hüvitise ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise saamiseks.
2. 24.08.2010 otsusega (töövaidlusasjas nr. 9.4-2/375-10) lõpetas TVK ÜS’i avalduses menetluse.
3. ÜS ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 08.10.2010 kohtule hagiavalduse AS AO vastu töösuhte tuvastamiseks, töölepingu lõppenuks tunnistamiseks, saamata jäänud töötasu, ületunnitasu, õhtuse ja öötöö lisatasu, maksmata kasutamata puhkuse hüvitise ja maksmata töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise saamiseks.
Hagiavalduse asjaolud ja nõuded
4. 08.10.2010 kohtule esitatud hagis hageja palub tuvastada pooltevahelise töösuhte alguseks
05.12.2007 ning tunnistada pooltevaheline tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 alusel alates
19.01.2010, välja mõista kostjalt perioodi 01.01.2008 kuni 19.01.2010 eest vähem saadud töötasu summas 20 104 krooni, perioodi 01.01.2008 kuni 31.12.2009 eest maksmata ületunnitasu summas 24 105 krooni, maksmata õhtuse ja öötöö lisatasu kokku summas 10 380 krooni, hüvitis
61 kasutamata puhkuse päeva eest summas 8796 krooni ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas
13 050 krooni.
5. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 5. detsembril 2007 tähtajatu suulise töölepingu, mille alusel asus hageja tööle kostja juurde täistööajaga valvurina auto-parklas Tallinnas XXX kuutöötasuga alampalga ulatuses.
6 Hageja oli varasemalt töötanud kostja juures 24.01.2003 sõlmitud töölepingu alusel auto- parkla valvur-turvamehena kuni 2006 aprillini. 2007 lõpus võttis hagejaga ühendust kostja juhataja AP, kes oli hageja palganud ka 2003, ning kutsus hageja kostja juurde tööle, mistõttu sõlmisid pooled 05.12.2007 suulise tähtajatu töölepingu, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle autoparkla asukohaga Tallinn XXX, valvur-turvamehena. Hageja asus kostja juurde tööle identsetel tingimustel võrreldes 24.01.2003 sõlmitud töölepinguga, mil hageja põhipalgaks oli määratud miinimumpalk, hageja tööiseloomuks oli parkla valvamine, klientidelt autode ja raha vastuvõtmine ning selle kohta parklaraamatusse kannete tegemine, milledest nähtub ka, milliselt oli reguleeritud töötamine, palga ja muude tasude maksmine ning puhkamine. Muuhulgas nähtub parklaraamatust, et iga vahetuse lõppedes anti parkla kassa üle järgmise vahetuse töötajale ning selle kohta tehti parklaraamatusse märge. Palgapäeva saabudes, alates kuu 5. kuupäevast, võtsid parkla töötajad parklakassast oma töötasu, tehes selle kohta parklaraamatusse vastavasisulise märke ning kinnitasid seda oma allkirjaga.
7. Parklas oli ööpäevaringne valve, kus töötas valvurina neli inimest graafiku alusel, mis nägi ette ühte 24-tunnist töövahetust, millele järgnes kolm vaba päeva. Hageja töötas keskmiselt 7,7 vahetust kuus, mida tõendavad valvežurnaalid, seega oli poolte vahel töösuhe, mille eest kostja oli kohustatud tasuma hagejale tasu. Kuigi pooled olid kokku leppinud täistööaja palga suuruses, ei tasunud kostja hagejale lisatasusid, õhtuse, öötöö ja riiklikel pühadel töötamise eest. Samuti ei tasunud kostja hagejale töötasu kokkulepitud alammäära suuruses, vaatamata hageja korduvatele nõudmistele. Kostja tasus hagejale esimese töötasu 04.01.2008 sularahas otse kassast summas 3 200 krooni, seega tasus kostja igakuiselt hagejale vähem töötasu, kui pooled olid kokku leppinud, mistõttu võlgneb kostja hagejale vähem makstud töötasu 05. detsember 2007- jaanuar 2010 eest kokku 3 527,58 eurot (55 194,70 krooni).
8. 24.12.2009 soovis hageja asuda täitma oma töökohustusi, kuid kostja korraldusel oli hageja töökohal teine töötaja, mistõttu ei olnud hagejal võimalik asuda oma töökohustusi täitma. Põhjuseid, miks hageja töökohal oli teine töötaja ja, miks hagejat enam tööle ei lubatud, hagejale ei nimetatud.
9. 18.01.2010 edastas hageja kostjale tähitud kirjaga töölepingu erakorralise üleütlemise avalduse, mis tagastati hagejale, kuna kostja ei võtnud tähitud posti vastu. Seega on hageja seisukohal, et ülesütlemisavaldus tuleb kostjale kätte saaduks lugeda TsÜS § 69 lg 1 ja 2 alusel ja lugeda tööleping ülesöelduks alates 19.01.2010 TLS § 91 lg 2 alusel, mistõttu on hagejal õigus hüvitisele tulenevalt TLS § 100 lg 4 alusel summas 844,20 eurot (13 208,88 krooni).
10. Hageja on saanud kostjalt puhkusetasu 7 000 krooni neto, seega on hagejal kostja vastu puhkusetasu nõue summas 134,99 eurot (2 112,10 krooni).
11. Hageja rõhutab, et kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud mistahes muu suhte, kui töösuhte olemasolu hageja ja kostja vahel.
Kostja vastuväited.
12. Kostja ei tunnista hagiavaldust ja palub jätta hagi rahuldamata.
13. Poolte vahel ei ole 2007 sõlmitud ei suulist ega kirjalikku töölepingut. Hageja soovis oma elukoha ligidal leida kohta, kus saaks hoiustada oma sõidukeid, neid remontida ja hooldada ning kus hoida oma töövahendeid. Kostja omab autoparklat XXX, Tallinn, kus kokkuleppel kostjaga antigi hageja kasutusse kuni kuue sõiduki parkimiskoha suurune ala, lisaks puuladu ja veel üks ladu, kus hageja hoidis oma tööriistu, seega põhimõtteliselt oli tegemist rendisuhtega. Hinnakirja kohaselt maksis üks parklakoht 450 krooni kuus, kuid hagejalt seda ei nõutud, sest hageja oli nõus koharendi summa eest hoidma silma peal ka teistel parklas olevatel sõidukitel. Ehk tegemist oli poolte vahel suulise käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Pooltevahelises suhtes puudusid ka töölepingule iseloomulikud kohustuslikud kokkulepped.
14. Konkreetset tasu kostja hagejaga kokku ei leppinud. Hageja leppis ise kokku teiste valvuritega, millal hageja saab käsundit täita ja sellisena toimis poolte vahel võlaõiguslik käsunduslepinguline suhe kuni 2009 oktoobrini, millise kuu eest arvestati hagejale tasu 3 551 krooni ehk 226,95 eurot töövõtulepingu alusel. 2009 detsembris tekkis poolte vahel konflikt, kuna hageja võttis parkla kassast omavoliliselt raha. Kostja ei pidanud võimalikuks käsunduslepingut jätkata ja ütles selle suuliselt üles ning ühtlasi kohustas hagejat vabastama ka parklas hageja kasutuses olevad kohad, mida hageja ka tegi ning rohkem pooltel toiminud lepingu alusel kokkupuuteid ei olnud.
15. Kostja leiab, et hageja pole esitanud ühtegi tõendit töölepingulise suhte tõendamiseks. Esitatud on koopiad mingitest kaustadest, millistest on väga raske kui mitte võimatu tuvastada, millist perioodi need kajastavad, mida koopiad üldse kajastavad ja kes on koopiatel loetavad isikud. Kostja tunnistab, et Liikuri parklas pidasid valvurid tõepoolest arvet, millised sõidukid pargivad ja kui palju kliendid on kassasse tasunud, kuid kostjal ei ole žurnaalid säilinud. Esitatud koopiad ei tõenda, et kostja oleks hagejale midagi maksnud. Hageja on klientidelt saadud tasust endale „palgana“ „saamata puhkusena“ ja „puhkusetasuna“ võtnud kokku viiel korral erinevaid summasid, kuid pole selleks omanud mingit õigust ning kostja nõudmisel on hageja osa summadest tagastanud. Et hagejaga ei olnud sõlmitud töölepingut, on alusetud ka hageja nõuded.
16. Hageja on esitanud töötasude nõuded alates 2007 detsembrist, sh. nõuded õhtu- ja öötundide, väidetavate ületundide ja pühadel töötamise aja eest, seega esitab kostja juhuks, kui kohus leiab, et poolte vahel on töölepinguline suhe, hageja nõuetele vastuväited.
17. ITLS § 6 lg.3 kohaselt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Töövaidlusorganites on levinud praktika, kus õiguste rikkumisest teadasaamise hindamisel arvestatakse kuni 01.07.2009 kehtinud PalS § 8 lg.1 ja alates 01.07.2009 kehtiva TLS § 28 lg.2 p.12, mille kohaselt on tööandja kohustatud esitama töötajale teatise palga koostisosade kohta ainult töötaja nõudmisel, seega sõltub palga koostisosadest teadasaamine vaid töötajast endast. Kui töötaja oma õigust ei realiseeri, ei saa töötaja hiljem tugineda palganõude esitamise tähtaja alguse määramisele hilisema nõude esitamise ajale. Kolme aastast tähtaega saab kohaldada vaid juhul, kui palganõudega seotult puudub vaidlus tööajaarvestuse, palatingimuste sisu, sh suuruse vms nõude üle. Seega väidab ka kostja, et hagejale kohalduks 3-aastane nõude esitamise tähtaeg vaid siis, kui tegemist olnuks väljaarvestatud, kuid maksmata palgaga. Käesolevas vaidluses taandub nõue aga väidetava töölepingu täitmise/tööga mittekindlustamise vaidlusele. Nimetatud nõudele laieneb aga ITLS §-s 6 lg.1 sätestatud üldine nõuete esitamise 4-kuuline tähtaeg. Kuivõrd töötaja on selle tähtaja mööda lasknud, palub kostja kohaldada hageja töötasu nõudes TsÜS § 143 tulenevalt aegumist.
18. Töötasu nõude osas märgib kostja, et hageja ei saa nõuda töötasu „keskmiselt 7,7 töövahetuse“ eest kalendrikuus. Isegi kui võtta aluseks hageja esitatud koopiatest väidetav töötamise aeg, ei ühti see hagi lisas toodud tundide ja töötasude arvestusega. Nõudes tuleb hagejal ära näidata iga kuu eest väidetavalt vähem saadud/saamata töötasu suurus.
19. Hageja esitab puhkusetasu ja kasutamata puhkuse hüvitise nõude summas 4 032 krooni ehk
257,69 eurot. Nõudest 3 072 krooni ehk 196,34 eurot on väidetavalt vähem saadud puhkusetasu nõue, milles vastustaja palub kohaldada TsÜS § 143 tulenevalt aegumist. Töösuhte lõppemisele eelnevalt võttis hageja omavoliliselt kassast raha, mida kostja loeb puhkusehüvitiseks ja seega mingit täiendava hüvitise nõuet ei tunnista.
20. Hageja on oma hagi juurde lisanud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, millist hageja pole kunagi esitanud oma väidetavale tööandjale ehk kostjale. Isegi juhul, kui poolte vahel olnuks töölepinguline suhe, pidanuks kostja sellise ülesütlemisavalduse esitama TLS § 95 lg 1 mõtte kohaselt tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja on oma
01.06.2010 vastulauses viidanud TsÜS §-le 69 tahteavalduse kättesaadavaks lugemise kohta, kuid teinud sellest eksliku järelduse, nagu loeks seadus tahteavalduse selle tööandja juriidilisele aadressile saatmisega kätteantuks. TsÜS § 69 lg 2 seda ei väida, ka pole kuidagi kostjat võimalik lugeda eemalviibijaks lg 3 mõttes. Kostja kinnitab, et hageja ei ole nimetatud ülesütlemisavaldust kostjale esitanud/teatavaks teinud/kättesaadavaks teinud. Kostja nägi avaldust alles töövaidluskomisjonist saadetud dokumentide hulgas 2010 märtsis. Selleks ajaks oli töösuhe poolte vahel ammu lõppenud ja siis ei olnud kuidagi enam taandkuupäevaga töölepingut TLS §
91 lg 2 alusel lõpetada. Seega on alusetud kõik hageja väidetavast töölepingu ülesütlemisest tulenevad nõuded.
Kohtuotsuse põhjendused
21. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud nii dokumentaalseid tõendeid kui ka tunnistajate ütlusi kogumis, leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
22. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjaga sõlmitud kokkuleppel 5. detsembrist 2007 kuni 24.12.2009 kostja Liikuri tänava parklas valvurina (peale poolte seletuste tõendavad seda ka parkla zurnaali sissekanded). Vaidlus on selles, kas hageja tegutses töölepingu alusel või mingi muu lepingu alusel (kostja väidetel käsunduslepingu järgi).
23. Kuni 30.06.2009 kehtinud TLS § 8 sätestas, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse loepingu.
24. Vande all üle kuulatud kostja seadusliku esindaja, juhatuse liikme (ka kostja aktsionär) OK ütluste kohaselt oli ÜS’il (kes hoidis oma autot parklas) AP (kostja teine aktsionär) 2007 detsembris kokkulepe, et hageja saab enda kasutusse neli parkimise kohta parkla angaari kõrvalal, saab tasuta hoida oma autot veel ühel parkla kohal, ning et hageja tegeles parklas autode remondi ja värvimisega (milline tegevus oli muidu parkla kasutajatele keelatud); samuti kasutas hageja parkla pinda prügikastide juurest korjatud vara (puit, akud jne.) hoidmiseks, mida ta käitles. Parkla kohtade kasutamise eest oli hageja kohustunud valvama parklat tasuta niikaua, kuni ta neid kohti kasutab. Hagejaga töölepingut ei sõlmitud ja töösuhet ei toimunud (tlk. 123-124).
25. Tunnistaja Elle Mehiste ütluste kohaselt (tlk. 130)oli hagejal parklas mitu sõiduautot, järelkäru, ja ta tegeles parklas auto remondiga (tlk. 133).
26. Tunnistaja KH ütlustest (tlk. 136) nähtub, et hageja kasutas vahel ühte parklakohta, vahel rohkem; lühikest aega oli tal seal üks veoauto. Hageja ladustas parklas materjale (laudu ja muud).
27. Tunnistajad LV (tlk. 129-130) ja KH (tlk. 136), kes töötasid kostja juurtes valvuritena, kinnitasid, et neil palga saamisega probleeme ei olnud, ning et palka maksti parkla kassast.
28. Hageja vande all antud seletuste kohaselt pole hagejal parkla juhtkonnaga kunagi juttu olnud mingisugusestki rendi suhte sõlmimisest. Parkla omanike (OK ja AP ) nõusolekul on hageja hoiustanud parkla territooriumil oma isiklikku sõiduautot Ford Mondeo XXX2009 a juunist kuni 2009 oktoobrini (tlk. 120). Parkla valvurtitele toimus palga maksmine selliselt, et nad võtsid palgaraha parkla kassast juhtkonna korraldusel igakuiselt, ja selline kord kehtis kogu aeg, kui tema tegutses valvurina 5.12.2007 kuni jaanuar 2010 (tlk. 120). Samas ta kinnitab, et töötamise eest talle palka ei makstud. Sellise palgamaksmise korralduse juures kinnitab hageja tegevusetus kogu tema väidetava töötamise perioodil detsember 2007 kuni jaanuar 2010 endale palga, ületunnitöötasu, õhtuse ja öötöö lisatasu mittenõudmine kogu töötamise perioodil (2007 detsember kuni jaanuar 2010) seda, et poolte vahel oli kokkulepe, et hageja tasu valvamise eest seisneb talle antud võimaluses kasutada parkla pinda oma ettevõtlusega tegelemiseks.
29. Kohtule esitatud koopiatena väidetava parkla valvezurnaalist kanded tõendavad asjaolu, et grupp isikuid 2008 aastal (R , K , Ü ja L ) ning täiendavalt 2009 aastal R , V ja A andsid üksteisele üle erinevaid rahasummasid, registreerisid ilmselt kuni 8 parkiva sõiduauto numbrid, fikseerisi või „saamata puhkus“d raha laekumise ja ka endale raha võtmise märkega „palk“. Väidetava valvezurnaali kannetest nähtub üheselt, et võetud summade suuruse otsustas isik, kes raha võttis, mitte kostja, kes väidetavalt maksis hagejale töötasu vähem kokkulepitust. Kohtu hinnangul on alusetu sellest järeldada, et hageja ja kostja vahel oli töölepinguline suhe ning kostja maksis palka, seejuures ka vähem.
30. Kuna tõenditega on kinnitust leidnud, et hageja tõepoolest parkla pinda kasutas oma huvides, siis loeb kohus tõendatuks, et poolt vahel puudus töölepinguline suhe töölepinguseaduse mõttes, vaid pooltel oli muu võlaõiguslik kokkulepe, mida võib hinnata kas käsunduslepinguna, kus käsundivõtja tasuks oli parklapinna tasuta kasutamine, või rendisuhe, kus renditasuks oli valvuriülesannete täitmine.
31. Eeltoodu alusel jätab kohus töölepinguseaduse alusel esitatud hagi töösuhte tuvastamiseks, töölepingu lõppenuks tunnistamiseks, saamata jäänud töötasu, ületunnitasu, õhtuse ja öötöö lisatasu ja hüvitiste saamiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Menetluskulude jaotus
32. TsMS § 162 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda.
TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest
33. TsMS § 122 lg. 2 alusel hagihind on tulenevalt hagi esitamisel vähem saadud töötasu nõue
20 104 krooni, saamata jäänud ületunnitöötasu 24 105 krooni, õhtuse-ja öötöö töötasu 10 380 krooni, hüvitised 21 846 krooni, kokku 76 435 krooni ehk 4 885,09 eurot.
Taimi Kollom
Kohtunik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi