Persoonilugu: Heli Raidve - edu kohustab.
Heli Raidve Tööõigusabi AS-i omanik Heli Raidve-Kostenok (41) peab oluliseks kolme l-i reeglit: ta ei salli lollust, laiskust, lohakust. Lollust, kui inimesel on võimalus, aga ta ei taha õppida; laiskust, mis millegi tegemata jätmisel mõjutab kellegi teise tegevust; lohakust, mistõttu teise inimese elu kannatab.
Niisugune on tööõigusjuristist Heli hoiakute lühikvintessents, mis kehtib igal pool – nii töötajate kui ka iseenda suhtes, tööl ja kodus. Seejuures nimetab naine enda suurimaks puuduseks laiskust, mis arvestades tema senist tegevust eduka aktsiaseltsi juhataja, koolitaja, õppejõu, raamatute autori ja mentorina tundub ilmvõimatuna. Teda pole kannustanud himu olla parimaist parim, vaid “ma lihtsalt olen kõigis tegemistes loomu poolest põhjalik ja kuidagi iseenesest on välja kukkunud, et mind peetakse heaks ja ma olen niikaugele jõudnud”. Heli Raidved kui eksperti hinnatakse – ta osales uue töölepingu seaduse eelnõu kooskõlastamise töörühmas ja temalt küsivad nõu teisedki juristid, kui nad oma kliente nõustades hätta satuvad.
“Ma naudin oma tööd,” nimetab Heli tasasel, kuid veenval toonil, olles pühen dunud peamiselt individuaalsele tööõigu sele ja töövaidlustele. Tihtilugu istub ta arvuti taga lisaks äripäevadele ka nädalavahetuseti ja ööhakust koiduni – mõtteid koondades päikesetõusu purpurit nautides. Kuid sel juhul teda varahommikul kontorist otsida ei tasu.
AASTAID MIINIMUMPALGAGA
Heli endanimeline tööõigusbüroo Tallinna südalinnas Gonsiori tänava eestiaegsesavaras rendikorteris on ühtaegu kodune ja teisalt esimese vabariigi aegse interjööri ga: tume täispuidust mööbel kummutite, trümoopeegli, puhvetkappide, leentoolide jms, mõjudes õdusa salongina, kuhu on meeldivalt pingevaba tulla nii tema tööta jatel kui ka klientidel. Kaarja akenseinaga saali ovaallaual troonib korv maiustustega, mida kohvi või tee kõrvale pakutakse. Aga enim püüavad nikerdustega puhvetkapil pilku kuivatatud roosidega hiigelkorvid – justkui kolm matsakat õde kõrvuti – kõik säilitatud tähelepanuavaldused klientidelt ja koostööpartneritelt. Tegelikult on samasuguseid roose tuubil korve kõrvaltoas veelgi. Samas pole õied tolmunud, vaid justkui värskelt kollektsiooni lisatud. Märk Heli aia- ja lillearmastusest, mis hangede keskel suvist värvimosaiiki meenutab?
Võhivõõras ei tea arvata, et hästitoimiv tööõigusbüroo, kuhu Heli on kaasanud asjatundlikud ja usaldusväärsed juristid, nõudis temalt aastaid tööd peaaegu tasuta.
“Hullult raske oli.” Selles napis lauses võib hoomata, kuis aastatetagune rähklemine üksnes meenutusena justkui lumelaviinina selga vajub. 1997. aasta kevadel ja suvel koos abikaasaga avatud kaks tööalast õigusbürood, kus tööd sai üksteist juristi, olid aasta hiljem negatiivse netovaraga ja maksuvõlas. “Lõpetasime aasta megakahjumiga,” tunnistab Heli, kes algaja ettevõtjana ei osanud lisaks juristitööle samavõrd majandusküsimustele keskenduda. Kuigi firmas oli ka kaks raamatupidajat, selgus jahmatav tõde alles auditi käigus. Audiitor soovitas pankroti välja kuulutada.
“Viis aastat töötasin vaid selle nimel, et firma olukorrast päästa ja maksuvõlgu tasuda. Tolleaegse miinimumpalgaga,” nimetab Heli, keda piitsutas soov oma nimi kriimudeta hoida. “See aeg tähendas meeletut pingutust, kogu mu jõud läks sellesse, aga ma võin täna puhta südamega kõigile otsa vaadata.” 2003 olid võlad makstud ja edasi kulges kõik ülesmäge.
VIGADEST ÕPPINUD
Oma ühisfirma loomise ärgitaja oli Heli ettevõtjast abikaasa, kes teda väärtustades aina rõhutas, et “sinu ajudega on kuritegu kodus istuda”. Naine oli lõpetanud Tallinna Majanduskooli õigusteaduse eriala kiitusega ning olnud mitu aastat Eesti Merelaevanduse Laevade Tehnilise Hoolduse Baasi jurist ja juhataja asetäitja. Aga kui hukkus Estonia, kuhu ta oli nii tööle kui ka reisile saatnud kuusteist lähedast kolleegi ja sõpra, kes tuli tal ühes teistega kas surnuks tunnistada või kadunuks kuulutada, ei suutnud Heli enam pikalt edasi töötada.Perefirmaga alustades lähtuti ideest, et tööõigusalane turg tuleb korraga haarata, et kellelgi poleks isu konkurendiks tulla. “Aga firma ei hakka kohe kasumit tooma,” vaeb suurelt alustanud jurist oma toonaseid vigu, millest õpitut ta aastaid EAS-i mentorina teistele algajatele ettevõtjatele on jaganud. Tagantjärele tunnistab ta, et mehe toonane mõte oli õige, kuid neil endil pidanuks olema enam aimu raamatupidamisest jms. Samal ajal jätkas naine õpinguid Tartu Ülikooli Õigusinstituudis, omandades bakalaureusekraadi ja pärast mõningast pausi eelmisel aastal magister iuris teaduskraadi. “Mida kogenumaks saad, seda rängemaks vastutustunne läheb, sest sa saad aru, kui paljut sa veel ei tea,” möönab Heli, pooldades seetõttu juriidikas kindlale valdkonnale keskendumist.
Pärast firma jõulist päästmist on Heli Raidve Tööõigusabi AS alates 2003. aastast kulgenud tõusvas joones. Ka masu pole nende aktsiaseltsi räsinud, sest Heli sattus õigel ajal Urmas Varblase majanduskoolitusele, mis mõjus jäise ehmatusena, aga tuli kuulekaile siiski kasuks.
RÄÄKIGE PROBLEEMIDEST!
Tööõigusjuristi arvates ei mõtle keskmine töötaja, et osaühingud või aktsiaseltsid on loodud omanikele tulu tooma, sest nad on sinna oma raha pannud. Kui firma lõpetab, pole ettevõtjal isegi töötuskindlustusstaaži ja ta ei saa ka töötuskindlustushüvitist.“Eestis on üle 80% väikeettevõtteid, kus töötab vähem kui viis inimest. Kui on vaja firmat päästa, siis neis klassikaline koondamine ei toimi. Omanikul on tunne, et ta on ebaõnnestunud, kui peab ühe omade seast välja heitma. See on psühholoogiliselt raske ja vahel ei suudeta seda teha.” Muidugi on nii väike- kui ka suurettevõtete juhtide hulgas ka neid, kel pole nägudega seost, mistõttu on kergem näotult käituda, sest “kõigi lastetoa aknad ei ole mitte roosipõõsa, vaid mõnel ka lauda poole”.
Juristi sõnul minnakse meil advokaadi juurde konfliktolukorras, aga muus maailmas suhte, olgu töise või isikliku suhte alguses. “Inimesed on ausad ja teevad suu lahti, aga keskmine eestlane on nagu tööhobune, kelle vaevatust oleksid teised pidanud ise märkama – enne kui olukord teravaks läks,” kirjeldab Heli levinud käitumismustreid ja hoiakuid. “Rääkige, arutlege asjade ja olukordade üle! Ka kaklemist tuleb õppida,” ärgitab ta justkui psühholoog olema avatum, otsekohesem, julgem ja ausam. “Pead teadma: kas tõesti tahad lahku minna – olgu tööandjast või elukaaslasest – või soovid siiski jätkata?” Naine on sedasama dilemmat vaaginud ka oma varasemas abielus.
ÜHTEHOIDEV KÄRGPERE
Looduse ringkäiku väärtustav Heli, kel oli küll soov õppida eesti filoloogiat ja saada õpetajaks, järgis hoopis nende suguvõsa mitme põlve traditsiooni – abiellus 18-aastaselt ja sai 19-aastaselt emaks. “Looduse vastu ei tasu võidelda, asjad käivad nii, nagu looduses ette nähtud,” rõhutab ta vestluses korduvalt, lisades, et temagi poeg sai omakorda 19-aastaselt isaks.Heli esimene abielu sai otsa poja väikelapseeas niisamuti nagu töö Eesti Raudteel Mõisakülas. Pärast koondamist tuligi ta Tallinna Majandustehnikumi õigusteadusele spetsialiseerunud tollindust õppima mõttega, et kodukohta tagasi minna, sest poeg oli ju Abja-Paluojas elavate vanemate hoole all ... “Nemad kasvatasid minu last, kui mina õpingute kõrval Tallinna Lennujaamas tolliametnikuna töötasin,” räägib naine toonastest, otsekui juhustest juhitud võimalustest. Niisamuti on Heli ellu tulnud veel kaks, hinges oma last – abikaasa poeg ja kasutütar, kellega ühtse perena Veskimetsa avaras kaksikmajas elatakse. Heli peab abikaasat oma suurimaks sõbraks ja toetajaks, kellega koos on mõnus nii reisida kui ka supidieeti pidada. Üheskoos on nad pere erinevad liikmed, mille energiasambaks kolmeaastane pojatütar, üheks hoolivaks tervikpereks kujundanud.
ÕPETAMINE VÄRSKENDAB
“Hoian alati omasid, olen lähedastele ja sõpradele truu,” kirjeldab Heli iseennast. Ta ei tõsta häält, mõjudes oma rahulikkuses ja tasakaalustatuses samas aukartustäratavalt autoriteetse ja kehtestavana nagu enamik juriste. “Olen võrdlemisi tolerantne. Hinnanguid ma ei anna, aga see ei tähenda, et ma oma arvamust ei avalda.” Ent temalt pole loota negatiivset kommentaari – ei sündmustele ega inimestele. Ta püüab kõigil elada lasta. Ei valeta, kui see pole kellegi elu päästmiseks vajalik. “Siiani pole õnneks vaja olnud. Võin jätta üht-teist ütlemata.” Tema jõuline loomus peidab sügavat empaatiat, kaastunnet, vajadust sekkuda ja aidata, kui keegi on tõeliselt hädas. Heli oli aastaid Noorte Naiste Kristliku Ühingu Tallinna juhatuses, et aidata lapsi ja väeteid. “Olen näinud vaesust altpoolt ja seda, mis inimesega juhtub. Kuhu võib sattuda ka edukas ja tuntud isik.” Kui oled ise teatud tasemele jõudnud, siis seisus kohustab.Oma nõrkuseks peab Heli Raidve oskamatust öelda “ei”. Seetõttu “olen sattunud paljudesse kohtadesse”. Nii sai temast eelmise aasta jaanuaris Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud. “Mulle meeldib oma teadmisi teistele edasi anda ja sellest on kasu olnud, sest üliõpilased on asjast väga huvitatud. Tahan juriidilistele teadmistele lisaks anda väikest õpetust elust.”
Õpetamine niisamuti nagu koolitamine mõjub talle värskendavalt. “Mõtled asju rohkem läbi,” selgitab ta, “ja see hoiab adrenaliinitaseme üleval.” Heli on koolitanud nii kohtunikke kui ka töövaidluskomisjonide juhatajaid. Samas leiab ta, et peab õppima õiget hingamist, sest pikk loengupäev võtab õhtuks vahelihase läbi ning kurnab jalad.
Vaatamata suurele koormusele pole Heli soovinud koduste toimingute tarvis abilist palgata, sest “privaatsus on oluline”, niisamuti nagu vajadus elu erinevaid hetki jäädvustada. Selleks käis Heli koguni profivideo kursustel, et osata ise filme teha. Praegu töötleb ta viimase, kuuajalise India reisi materjali. Ja hiljaaegu valisid nad koos mehega oma arvukatest albumitest välja 400 fotot ning riputasid raamituna kahe korruse vahelisele seinale, et terve nende ühine elu – olulised inimesed ja sündmused –, oleksid kogu aeg silme all. Siiski tundub, et ühel persoonil on Heli üle eriline vägi. “Lapselapse sünd näitab, et elu on ime!” rõhutab ta, olles lapselapsele pühendumiseks valmis koju jääma, kui meil vaid vanaemapalk oleks.
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi