Artikkel: Öötöö piirangud - kellele, kui palju ja miks?
Öötöö tähendab töötamist tavapärasest erinevas olukorras. Tööõiguse põhimõtete kohaselt tuleb eritingimustes töötamine töötajale hüvitada. Töölepingu seaduse kohaselt tuleb öötöö hüvitada rahas või vaba aja andmisega..
HELI RAIDVE HELI RAIDVE TÖÖÕIGUSABI AS-I JUHATAJA, MAGISTER IURIS KRISTINE KUUSIK SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUDI ÕIGUSTEADUSE ERIALA ÜLIÕPILANE |
Kehtiv töölepingu seadus ei sätes ta erinevalt eelmisest seadusest enam õhtuse tööaja mõistet, seega ei ole seda ka enam vaja hüvitada. Sarnaselt nn vana seadusega on öötöö puhul eriregulatsioon ja see vajab hüvitamist. Kui töötamise aeg langeb ööajale ehk ajavahemikule õhtul kella 22.00 kuni varahommikul 06.00, on tegemist TLS-i § 45 lõike 1 alusel öötööga. TLS-i § 50 lõige 1 sätestab kaks öötööd tegevate töötajate kategooriat ning öötöötaja mõiste. Selle paragrahvi kohaselt on öötöötajaks töötaja, kes:
1. töötab ööajal (vahemikus 22.00 kuni 06.00) vähemalt kolm tundi oma igapäe-vasest tööajast või
Regulatsioon on üle võetud direktii vist 2003/88/EÜ ning selle eesmärk on piirata pikaajalist ja regulaarset öötöö te gemist, sest öösel töötamine on töötajale kurnavam kui päevasel ajal töötamine. Lisaks võib pikaajaline öötöö kahjustada töötaja tervist ja ohustada töökoha turvalisust.
ÖÖTÖÖ ÜLDINE PIIRANG
TLS-i § 50 lõige 1 kehtestab öötöötaja tööaja üldise piirangu, mis leiab kasutamist eelkõige summeeritud tööaja arvestuse puhul. Nimetatud paragrahvi alusel ei või öötöötaja töötada keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta. TLS-i § 50 lõike 3 alusel tuleb öötöötaja keskmise tööaja arvutamisel seitsmepäevasest arvestusperioodist välja arvata 24-tunnine periood. Öötöötaja puhul ei ole niisiis tähtsust, kas konkreetse nädala töövahetused langevad öisele või päevasele ajale, töötundide arv seitsme päeva kohta ei tohi mingil juhul ületada 48 tundi. Seega saab öötöötaja töötada maksimaalselt 48 tundi seitsmepäevase arvestusperioodi jooksul (sotsiaalministeeriumi selgituse kohaselt keskmiselt 8 tundi päevas 6 päeva jooksul). Üle 40 tunni töötamine seitsmepäevase ajavahemiku jooksul tähendaks öötöötajale ületunnitööd, mis tuleb tööandjal töötajale hüvitada kokkuleppeliselt rahas või vaba aja andmisega1. See säte kehtib vaid nende öötöötajate kohta, kelle tervist ei mõjuta töökeskkonna ohutegur.Öötöötaja, kelle tervist mõjutab ka töökeskkonna ohutegur (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid) või töö iseloom, ei tohi TLS-i § 50 lõike 2 alusel töötada rohkem kui kaheksa tundi kahekümne nelja tunnise ajavahemiku jooksul. Selle sätte puhul on tegemist absoluutpiiranguga, st töötundide arv kahekümne nelja tunni kohta ei tohi mingil juhul ületada 8 tundi olenemata sellest, kas konkreetse nädala töövahetused langevad öisele või päevasele ajale.
Öötöötaja tööaeg võib olla summeeritud. Kokkulepitud töövahetused võivad 7-päevase ajavahemiku jooksul mahuliselt varieeruda.
TÖÖKESKKONNA OHUTEGUR, TÖÖANDJA RISKIANALÜÜS
Esialgse hinnangu, kas öötöötaja töö kätkeb endas erilisi ohutegureid, mis keelavad pikemaid kui kaheksatunnised vahetusi, annab tööandja. Töö- ja puhkeaja järelevalve käigus annab hinnangu Tööinspektsioon. Sotsiaalministeerium on seisukohal, et need erilised ohutegurid, mille esinemisel on öötöötajal keelatud töötada rohkem kui kaheksa tundi ööpäevas, sõltuvad erinevatest asjaoludest ja neid tuleb hinnata kogumis igal konkreetsel juhul eraldi.Tööandja on kohustatud korraldama ettevõttes riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja konkreetse töökeskkonna ohutegurid ning hinnatakse riske töötaja tervisele. Tööandja peab tarvitusele võtma abinõud ohutegurite mõju vältimiseks või nende mõju vähendamiseks. Tööandja peab korraldama vastavalt TTOS-i2 § 13 lõike 1 71 tervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal.
Tulenevalt TLS-i §-dest 51 ja 52 peab öötöötajale olema tagatud igapäevane ja -nädalane puhkeaeg. 24-tunnise ajavahemiku jooksul peab töötaja saama vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ja 7-päevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega.
ERANDITE TEGEMISE VÕIMALUS
TLS-i § 50 lõike 4 kohaselt võib öötöö üldisest regulatsioonist teha erandeid, kuid on oluline, et erandite tegemisel oleksid täidetud kõik neli seadusest tulenevat tingimust. Esimeseks tingimuseks on Euroopa Nõukogu direktiivis 2003/88/EÜ artikkel 17 lõige 3 nimetatud tegevusvaldkonna esinemine. Artikkel 17 lubab erandeid teha eelkõige juhul, kui:• töötaja töö- ja elukoht asuvad teineteisest
kaugel (nt avameretöö);
• töö iseloom nõuab teenuse pidevat jätkumist ja
• tegevusvaldkonnaks on nt turvateenus, ravi- ja hooldusteenus jne.
Direktiiv lubab erisuse tegemist tootmise järjepidevuse tagamiseks. Seega ei ole artikli loetelu tegevusvaldkondade kohta ammendav. Teine oluline tingimus on see, et töötamine ei tohi kahjustada töötaja tervist ega olla ohtlik. Kolmandaks ei tohi öötöötaja tööaeg kokku ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Neljandaks peab erandi tegemine olema ette nähtud töölepingu või kollektiivlepinguga.
TEHTAVA ÖÖTÖÖ HÜVITAMINE
Kui töötaja töötab ööajal, peab tööandja seaduse kohaselt maksma töö eest 1,25-kordset tasu (TLS § 45 lg 1). Tööandja ja töötaja võivad alternatiivselt kokku leppida, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Seega võivad pooled kokku leppida, et tööandja maksab ööajal töötatud tundide eest täiendavat tasu või suurendatakse ööajal töötamise võrra töötaja töötasu. Kuna öötöö tuleb täiendavalt hüvitada, siis ei saa pooled kokku leppida, et vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäär sisaldab ööajal töötamise tasu. Kui pooled lepivad kokku, et öötöö tasu sisaldub kokkulepitud tasus, peaks kokkulepitud tasu olema nn miinimumpalgast proportsionaalselt suurem. Samuti peaks töölepingus selgelt sätestama, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Öötöö hüvitamisel tuleb arvesse võtta vaid need töötunnid, mis langesid ööajale. Näiteks kui töötaja tööaeg on kella 18.00- st kuni 02.00-ni, on töötaja ööajal töötanud 4 tundi (22.00–02.00) ja tööandja peab maksma 1,25-kordset töötasu ainult nelja töötatud öötunni eest. Nagu ületunnitöö puhul, nii ka öötöökorral võivad pooled kokku leppida öötöö hüvitamises vaba aja andmisega (TLS
§ 45 lg 3). Samas on vaba ajaga hüvitamine tekitanud viimastel kuudel segadust
ja küsimusi. Nimelt on sotsiaalministeerium asunud seisukohale (seisuga jaanuar 2011), et ületunnitöö hüvita misel vaba ajaga peab hüvituseks antav vaba aeg olema tasuline. Seega peaks töötaja saama ületunnitöö vaba ajaga hüvitamisel ületunnitöö eest n-ö ühekordse tasu ja hüvituseks antava vaba aja eest samuti ühekordse tasu. Teisisõnu – ületunnitöö hüvitamisel rahas saab töötaja 1,5-kordse tasu, ületunnitöö hüvitamisel vaba ajaga 1 + 1 = 2-kordse tasu. Käesoleva artikli autorid sellise seisukohaga ei nõustu ja leiavad, et vaba aja tasulisus ei tulene seaduse sättest ega mõttest. Samas tuleb arvestada, et
sotsiaalministeeriumi puhul on tegemist tööelu koordineeriva organiga, seega oleks mõistlik, et sotsiaalministeerium algataks oma seisukohale jäämise korral asjaomase seaduse muutmise menetluse. Arvestades praegust olukorda, tekitab sotsiaalministeeriumi seisukoht omakorda küsimuse, kas ka öötöö hüvitamiseks antav vaba aeg peaks olema tasuline ning kui peab, siis kas 100 või 25 protsendi ulatuses tasustatud. Seaduse muutmiseni või ühe selt selge seisukoha kujunemiseni tasub vältida öötöö hüvitamist vaba ajaga ning hüvitada öötöö alati rahaliselt, makstes öötöö tunni eest 1,25-kordset tasu.
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi