Riigikohtu 19. detsember 2013 otsus kohtuasjas 3-2-1-159-13
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number |
3-2-1-159-13 |
Otsuse kuupäev |
Tartu, 19. detsember 2013. a |
Kohtukoosseis |
Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa |
Kohtuasi |
Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i hagi NARVA ENERGIA AMETIÜHINGU vastu streigi korraldamise õiguse puudumise tuvastamiseks |
Vaidlustatud kohtulahend |
Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-9657 |
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik |
NARVA ENERGIA AMETIÜHINGU kassatsioonkaebus |
Tsiviilasja hind Riigikohtus |
1595 eurot |
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus |
Hageja Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (registrikood 10579981), esindaja vandeadvokaat Arne Ots Kostja NARVA ENERGIA AMETIÜHING (registrikood 80095084), esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider |
Asja läbivaatamise kuupäev |
25. november 2013. a, kirjalik menetlus |
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-9657 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2. Kassatsioonkaebus rahuldada.
3. Tagastada NARVA ENERGIA AMETIÜHINGULE kassatsioonkaebuselt 22. juulil 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (hageja) esitas 7. märtsil 2012 Viru Maakohtule NARVA ENERGIA AMETIÜHINGU (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostjal ei ole õigust korraldada 9. märtsil 2012 kell 07.00–19.00 streiki. Lisaks palus hageja hagi tagada, keelates kavandatava streigi korraldamise või kohustades kostjat tagama hageja väljastatava elektrienergia tavapärase võimsuse ja hoiduma selle vähendamisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31. märtsil 2011 kollektiivlepingu, mis jõustus 1. aprillil 2011 ja kehtib kuni 31. detsembrini 2012. Kuigi pooltel ei ole kollektiivlepingu täitmisest tekkinud ühtegi erimeelsust, teatas kostja hagejale, et korraldab 9. märtsil 2012 ajavahemikus kell 07.00–19.00 streigi Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) 5. märtsil 2012 algava streigi toetuseks. EAKL-i streigi põhjus on seadusandliku ja täidesaatva võimu soovimatus pidada ametiühingute ja tööandjatega dialoogi. EAKL soovib streikidega saavutada järgmisi poliitilisi järeleandmisi: alustada viivitamatult kolmepoolseid läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida kokkulepe, mis lahendab Eesti Töötukassa reservidega seotud probleemid ja sätestab seaduses töötuskindlustuse eelarve tasakaalu põhimõtte, täiendada Riigikogu menetluses olevat kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu EAKL-i muudatusettepanekutega ning mitte menetleda Riigikogu õiguskomisjoni algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Streigi kõrvaleesmärgiks on toetada Eesti Haridustöötajate Keskliidu (EHL) 7.–9. märtsini 2012 toimuvat streiki. EHL-i streigi ajendiks on asjaolu, et Vabariigi Valitsus ja Riigikogu ei ole eraldanud 2012. a riigieelarvest lisaraha õpetajate palkade alammäärade tõstmiseks 20% võrra alates 1. jaanuarist 2012. Toetusstreigi ajal kavatsevad enam kui 800 hageja töötajat vähendada hageja elektrijaamade koormust, seades sellega ohtu Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse ning kahjustades elektritarbijate huve.
Kostjal ei ole õigust streikida, kuna hageja ja kostja vahel ei ole kollektiivset töötüli kollektiivse töötüli lahendamise seaduse (KTTLS) § 2 lg 1 mõttes. Kollektiivlepingu p 5.2 kohaselt ei ole töörahu ajal õigust korraldada ka toetusstreiki. Nii EAKL-i 5. märtsil 2012 alustatud streik kui ka EHL-i 7.–9. märtsini 2012 toimuv streik on seadusega vastuolus, kuna need on poliitilised. Nende streikide eesmärgiks on avaldada survet täidesaatva ja seadusandliku võimu organitele, et saavutada EAKL-i ja EHL-i nõutavate muudatuste tegemine seadustesse. Ükski seadus ei võimalda korraldada poliitilisi streike. Seetõttu ei ole ka selliste streikide toetuseks korraldatavad streigid seaduslikud.
2. Viru Maakohus rahuldas 8. märtsi 2012. a määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt, keelates kostjal toetusstreigi toimumise ajal vähendada hageja väljastatava energia võimsust alla tavapärase hulga ning põhjendada energiavõimsuse vähendamist toetusstreigiga. Maakohus jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata osas, millega paluti keelata kostjal toetusstreiki korraldada.
3. Kostja vaidles hagile vastu.
EAKL-i streigi põhjuseks olid mh töötajate olukorda halvendavad muudatused kollektiivlepingu seaduses ja töötuskindlustuse seaduses. Kuna võimuesindajad ei soovi pidada dialoogi ja tööseaduste muudatused puudutavad kõiki Eesti töötajaid, sh kostja liikmeid, oli kostjal küllaldane põhjus EAKL-i streiki toetada. Hageja piirab ebaproportsionaalselt kostja põhivabadust, rikkudes sellega põhiseaduse (PS) § 11. Hageja hinnangud EAKL-i ja EHL-i korraldatud streikide kohta tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 439 alusel tähelepanuta, sest hageja ei ole esitanud nõuet EAKL-i ja EHL-i vastu nende streikide ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Kostja korraldas toetusstreigi kooskõlas kollektiivse töötüli lahendamise seadusega. Kostja ei rikkunud kollektiivlepingut, kuna kollektiivlepingu p 5.2 ei keela toetusstreike korraldada. Kostja ei ole kollektiivlepingut sõlmides loobunud õigusest korraldada toetusstreike ega piiranud sellega oma ühinemisvabadust.
4. Viru Maakohus rahuldas 19. detsembri 2012 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
Maakohus tuvastas, et kostjal ei olnud õigust korraldada 9. märtsil 2012 kell 07.00–19.00 toetusstreiki, kuna selle käigus esitati nõudmisi Eesti Vabariigi Riigikogule ning kutsuti üles mitte tunnistama Eesti poliitikute õigust riiki juhtida. Selline nõudmine on olemuselt poliitiline, mitte tööalane.
Asjakohased ei ole hageja väiteid, et kostjal ei olnud õigust korraldada toetusstreiki osana EAKL-i 5. märtsil 2012 algatatud streikidest ja EHL-i 7.–9. märtsini 2012 toimuva streigi toetuseks. Poolte vahel ei olnud kollektiivset töötüli, st lahkarvamust, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel (KTTLS § 2 lg 1). Need asjaolud ei olnud toetusstreigi korraldamise põhjuseks. Kostja ei rikkunud toetusstreigi korraldamisega töörahu pidamise kohustust. Toetusstreigiga ei soovitud muuta hageja ja kostja kollektiivlepingut. Kollektiivlepingu p-ga 5.2 kohustus kostja kollektiivlepingu kehtivuse ajal pidama töörahu ning mitte välja kuulutama streike ega korraldama ja osalema teistel seadustega keelatud üritustel. Kuna kollektiivlepingu p 5.2 vastab kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 11 lg-s 3 sätestatule, ei ole alust tõlgendada seda täieliku streigikeeluna, millega kostja oleks võtnud endale kohustuse loobuda täielikult oma õigusest korraldada streike. Kollektiivlepingu p 5.2 tuleb tõlgendada kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg-tega 1–4. Pooltega sarnane mõistlik isik pidi samadel asjaoludel kollektiivlepingu p 5.2 all silmas pidama mitte igasugust streigikeeldu, vaid ainult sellist streigikeeldu, mis rikuks töörahu. Seega on kostjal nii seaduse kui ka kollektiivlepingu järgi õigus korraldada toetusstreike.
Kostja ei rikkunud streigi korraldamisel KTTLS § 18 lg-s 2 ega § 15 lg-tes 1–2 sätestatud korda. Massiteabevahendite kaudu teavitasid toetusstreigist üldsust nii hageja kui ka kostja. Seetõttu ei saa ajakirjanduses ilmunud väiteid käsitada tõenditena selle kohta, et kostja soovis streigi korraldamisega põhjustada hagejale täiendavat varalist kahju. Streikija 22. veebruari 2012. a meelespeast nähtuvalt ei kutsutud streikijaid üles vähendama hageja tootmisvõimsust või teda muul viisil kahjustama. Kostja koostatud streigis osaleja-töötaja meelespeaga on tuvastatud, et kostja sisendas oma liikmetele, et hageja soovib streiki nurjata, veendes neid streigi ja kostja tegevuse ebaseaduslikkuses, ning kinnitas, et kostja tegutseb streiki korraldades kollektiivse töötüli olukorras.
Kostja koostatud lendlehega on tõendatud, et kostja esitas toetusstreigi ajal nõudeid Riigikogule, mitte tööandjale, kutsudes oma liikmeid üles mitte tunnustama poliitikute õigust riiki juhtida viisil, mis ei arvesta rahva huve. Lendlehes ei ole kutsutud kostja liikmeid toetama õpetajate streiki haridustöötajate palga tõstmiseks. Õpetajate streigi toetamise asjaolu esitati hiljem. KTTLS § 2 lg 2 järgi on streik töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Streigi mõiste ei hõlma kostja korraldatud toetusstreiki, kuna selles ei esitatud seaduslikke tööalaseid nõudmisi. Kostja esitatud nõuded, mida on kõige täpsemalt kajastatud toetusstreigis osalejate lendlehes, on poliitilised. Streigiga ei esitatud nõudeid tööandjale, tööandjate ühingule või tööandjate liidule. Streigiga esitati nõudeid Riigikogule, kes on PS § 59 kohaselt Eesti Vabariigis seadusandliku võimu kandja.
Ametiühingute seaduse (AÜS) § 18 lg 1 p 6 järgi on ametiühingutel õigus korraldada oma eesmärkide saavutamiseks seadustes ettenähtud korras koosolekuid, miitinguid, tänavarongkäike ja pikette. Kostja oleks saanud 9. märtsiks 2012 kavandatud toetusstreigi asemel korraldada samal ajal samade nõudmistega ürituse avaliku koosoleku seaduse §-s 2 nimetatud üritusena sama seaduse §-s 6 sätestatud korras.
5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni ja muuta kohtuotsuse põhjendusi asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline, kuna kohus tuvastas, et kostja korraldatud toetusstreik oli lubatud nii seaduse kui ka kollektiivlepinguga, kuid toetusstreik on ebaseaduslik, sest kostja koostatud streikija meelespea (lendleht) annab alust väita, et toetusstreigi ajal esitas kostja iseseisvaid poliitilisi nõudmisi. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, sest rajas otsuse ainult ühes tõendis sisalduvale lausele, tõlgendades seda meelevaldselt ja jättes põhjendamata, miks ta ei arvesta tõendit tervikuna ega hinda seda kogumis teiste tõenditega. Kohtuotsusest ei selgu, miks maakohus leidis, et kostja korraldatud toetusstreigis esitati iseseisvaid poliitilisi nõudmisi. Hageja ei ole väitnud, et kostja toetusstreik tuleb lugeda ebaseaduslikuks selles esitatud iseseisvate poliitiliste nõudmiste tõttu. Kõik tõendid kinnitavad, et kostja ei esitanud iseseisvaid nõudmisi, vaid korraldas toetusstreigi nii EAKL-i kui ka EHL-i nõudmiste toetuseks, selgitades oma liikmetele toetusstreigi korraldamist. Asjaolu, et kostja ei maininud lendlehes haridustöötajate nõudmiste toetamist, ei ole piisav, arvamaks, et tegelikult haridustöötajaid ei toetatud. Ka hageja on oma avaldustes märkinud, et toetusstreigiga toetati nii EAKL-i kui ka EHL-i nõudmisi.
6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
Hageja arvates leidis maakohus õigesti, et kostjal ei olnud õigust korraldada toetusstreiki, sest sellega ei toetatud tööalaseid nõudmisi. Kostja streigiga toetati EAKL-i ebaseaduslikke streike, mistõttu oli streik õigusvastane, kuid kostja esitas streigi ajal ka iseseisvaid poliitilisi nõudmisi. Maakohus hindas tõendeid kogumis ja igakülgselt. Maakohus leidis siiski ekslikult, et kostjal oli toetusstreigi korraldamise õigus. Streik oli õigusvastane ka seetõttu, et see oli kollektiivlepinguga välistatud.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7. Tartu Ringkonnakohus jättis 25. juuni 2013. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid kostja kanda.
Ringkonnakohus kontrollis kostja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles maakohus tuvastas, et kostja toetusstreik oli poliitiline ning seetõttu ei olnud kostjal õigust seda korraldada. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja väite, et kostja ei võinud streiki korraldada ka kollektiivlepingu alusel, sest maakohtu seda seisukohta ei ole apellatsiooni korras vaidlustatud.
Hageja tugines toetusstreigi poliitilisusele juba hagiavalduses, hiljem esitas ta ka sellekohased tõendid. Streigi lubamatust selle poliitiliste nõudmiste tõttu arutati pooltega ka kohtuistungil. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et maakohus tuvastas toetusstreigiga poliitiliste nõudmiste esitamise üksnes ühe tõendi, s.o lendlehe alusel. Maakohus viitas ka teistele tõenditele, nt kostja esindaja portaali Rus.delfi.ee küsimustele antud vastustele, kostja töötaja-streigis osaleja meelespeale ja streikija meelespeale (lendlehele). Streikija meelespeades märgitud nõudmistes on kostja selgitanud oma töötajatele streigi eesmärki, st vajadust korraldada streik Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu rahvavastase poliitika vastu. Maakohus on õigesti leidnud, et streikija meelespeades ja kostja esindaja vastustes portaali Rus.delfi.ee küsimustele ei ole märgitud, et toetusstreigiga toetatakse õpetajate streiki haridustöötajate palga tõstmiseks. Seega on põhjendamata ja tõendamata kostja väide, et streigiga toetati haridustöötajate palgatõusu.
Eelnimetatud tõendid kinnitavad kogumis maakohtu seisukohta, et kuna kostja nõuded olid poliitilised, mitte tööalased, ei olnud kostjal õigust toetusstreiki korraldada. Pooltel ei olnud kollektiivse töötüli olukorda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule või tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus ja saata asja uueks lahendamiseks maakohtule või teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et maakohus rikkus tõendite hindamisel oluliselt menetlusõiguse norme, kui tuvastas, et kostja korraldatud toetusstreik oli poliitiline. Kohtud arvestasid üksnes neid tõendeid, millest nähtuvad kostja esindaja selgitused oma liikmetele ja meediale toetusstreigi korraldamise põhjuste kohta. Kohtud tõlgendasid neid selgitusi meelevaldselt, nimetades neid iseseisvateks poliitilisteks nõudmisteks. Kostja esindaja ei ole Riigikogule nõudmisi esitanud. Kohtud jätsid tähelepanuta tõendid ning menetlusdokumentides ja kohtuistungitel esitatud poolte seletused, millest nähtub üheselt, et kostja korraldas streigi EAKL-i ja EHL-i streikide toetuseks ning nõudmised, millest kostja esindaja teada andis, on EAKL-i teates esitatud nõuded Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule. Seega kui neid streike ei oleks korraldatud, ei oleks ka kostja korraldanud toetusstreiki. Kuna kostjal ei olnud iseseisvat nõuet, ei saa hinnata toetusstreigi poliitilisust. Kuna pooled ei vaielnud selle üle, et kostja toetas nii EAKL-i kui ka EHL-i streiki, ei pidanud kostja esitama tõendeid selle kohta, et ta neid streike toetas. Tõendi selle kohta, et kostja toetas EHL-i streiki, esitas kohtule hageja.
Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et maakohus asus tuvastama asjaolu, mida hageja ei palunud tuvastada, mille üle pooled ei vaielnud ning mida pooltega ei arutatud. Hageja ei väitnud hagis ega istungil, et kostja toetusstreik oli ebaseaduslik, kuna selles esitati iseseisvaid poliitilisi nõudmisi. Hageja tugines sellele, et poolte vahel oli töörahu ning et EAKL-i streik oli ebaseaduslik. Hageja ei palunud tuvastada EAKL-i korraldatud streigi ebaseaduslikkust.
Ringkonnakohus leidis ekslikult, et maakohus tuvastas kostja iseseisvate poliitiliste nõudmiste esitamise lisaks lendlehele ka muude tõendite alusel. Maakohus ei ole ringkonnakohtu nimetatud tõenditega kostja iseseisvate poliitiliste nõudmiste esitamist tuvastanud.
9. Hageja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
Kohtud ei ole menetlusõiguse norme rikkunud, tõendeid on hinnatud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohtute seisukoht, et kostjal ei olnud õigust toetusstreiki korraldada, kuna sellega esitati poliitilisi nõudmisi, on põhjendatud. Kohtutel oli õigus hinnata streikijate nõudeid. Toetusstreigiga saab toetada üksnes põhistreikidega esitatud nõudmisi ning toetusstreik on seaduslik üksnes juhul, kui põhistreik on seaduslik. Hageja on algusest peale väitnud, et kostja streigiga toetati poliitilisi streike.
Kostja toetusstreigi eesmärgiks ei olnud toetada haridustöötajate streiki. Lisaks ei olnud kostjal õigust haridustöötajate streiki toetada, sest selline õigus on üksnes haridusasutustel, kes olid sõlminud kollektiivlepingud ja kelle töötajad ei saanud seetõttu põhistreigis osaleda.
Samuti oli kostja toetusstreik vastuolus kollektiivlepinguga. Kuna kohtute otsused olid lõppjäreldustes hagejale soodsad, ei olnud tal vaja neid vaidlustada. Kui kõrgema astme kohus leiab, et alama astme kohtu põhjendused hagi lahendamise kohta on ebaõiged, peab ta kontrollima kõiki alama astme kohtus esitatud vastuväiteid, sh neid, mis olid alama astme kohtu arvates põhjendamatud või millele ei vastatud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 ja p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 järgi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
11. Hageja palus tuvastada, et kostjal ei olnud õigust korraldada 9. märtsil 2012 kell 07.00–19.00 streiki. Seega soovis hageja sisuliselt, et kostja toetusstreik tunnistatakse KTTLS § 23 lg-st 1 lähtuvalt ebaseaduslikuks.
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:
· EAKL korraldas alates 5. märtsist 2012 streigi, milles esitati Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele järgmised nõudmised:
- alustada kolmepoolseid läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida kokkulepe, mis lahendab Eesti Töötukassa reservidega seotud probleemid ning sätestab seaduses töötuskindlustuse eelarve tasakaalu põhimõtte;
- täiendada Riigikogu menetluses olevat kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 153 SE EAKL-i muudatusettepanekutega;
- mitte menetleda Riigikogu õiguskomisjoni algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu;
· EHL korraldas ajavahemikul 7.– 9. märts 2012 streigi, taotledes pedagoogide töötasu tõstmist;
· kostja teatas hagejale, et korraldab 9. märtsil 2012 kell 07.00–19.00 toetusstreigi EAKL-i ja EHL-i streikide toetuseks;
· poolte vahel kehtis ajavahemikul 1. aprillist 2011 kuni 31. detsembrini 2012 kollektiivleping;
· pooltel ei olnud EAKL-i ja EHL-i streikide ning toetusstreigi ajal töötüli.
Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja toetas EAKL-i ja EHL-i streike ja kas tal oli õigus korraldada toetusstreiki EAKL-i ja EHL-i streikide toetuseks.
12. Maakohus rahuldas hagi ning leidis, et kostja võis toetusstreigi korraldada vaatamata sellele, et poolte vahel oli töörahu, kuid toetusstreik oli ebaseaduslik, kuna kostja esitas poliitilisi nõudmisi. Maakohus leidis järgmist:
· kostja ei rikkunud toetusstreiki korraldades töörahu, kostjal oli nii seaduse kui ka kollektiivlepingu järgi õigus toetusstreiki korraldada;
· kostja ei rikkunud toetusstreigist teatades KTTLS § 15 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõudeid;
· kostja koostatud lendleht tõendab, et toetusstreigiga esitati nõudmisi Riigikogule, mitte tööalaseid nõudmisi;
· kostja koostatud lendlehest ei nähtu, et kostja kutsus oma liikmeid toetama EHL-i streiki; selle streigi toetamise väide on esitatud hiljem tagantjärele.
13. Ringkonnakohus esitas otsuses järgmised seisukohad:
· kostjal ei olnud õigust toetusstreiki korraldada, kuna sellega esitati poliitilisi nõudmisi;
· asjaolu, et kostja esitas poliitilisi nõudmisi, on lisaks maakohtu viidatud streikija meelespeale (lendleht) tõendatud ka muude tõenditega;
· kostja ei ole tõendanud, et ta toetas EHL-i streiki.
14. Apellatsioonkaebuses palus kostja tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni ja muuta kohtuotsuse põhjendusi asja esimese astme kohtule saatmata. Apellatsioonkaebuse vormi ja sisu nõuded on sätestatud TsMS §-s 633. Selle paragrahvi teise lõike teise punkti kohaselt tuleb kaebuses märkida mh, missugust lahendit apellant ringkonnakohtult taotleb. Kuigi kostja apellatsioonkaebus ei vasta TsMS § 633 lg 2 p 2 nõudele, st ei ole sõnaselgelt märgitud, et kostja soovib hagi rahuldamata jätmist, saab apellatsioonkaebusest, milles palutakse ringkonnakohtul kostja kohta tehtud hagi rahuldav maakohtu otsus tühistada, seda järeldada. Eeltoodust tulenevalt pidi ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 kontrollima, kas maakohtu otsus tervikuna on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtul oli TsMS § 654 lg 5 järgi kohustus võtta põhjendatud seisukoht poolte kõigi väidete ja vastuväidete kohta või märkida kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6, et nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
15. Kolleegium nõustub kostjaga, et kohtud on põhjendamatult leidnud, et kostja ei ole tõendanud EHL-i streigi toetamist. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja toetas nii EAKL-i kui ka EHL-i streiki. Asjaolule, et kostja toetas mh EHL-i streiki, tugines hageja nii hagiavalduses kui ka apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (I kd, tl-d 4–7 ja 176 pöördel). EHL-i korraldatud streigiga seotut arutati pooltega ka maakohtu istungil. Tegemist oli TsMS § 238 lg 1 p 1 juhtumiga. Maakohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et EHL ja õpetajad läbisid ettenähtud lepitusmenetluse riikliku lepitaja juures ja esitasid konkreetseid tööalaseid nõudmisi (I kd, tl 140). Ringkonnakohtu istungi protokoll ei kajasta poolte väiteid EHL-i korraldatud streigi toetamise või mittetoetamise kohta (I kd, tl 193–194). Kuna EHL-i streigi toetamise üle pooled ei vaielnud, ei pidanud kostja selle tõendamise kohta täiendavaid tõendeid esitama. Ringkonnakohus ei ole maakohtu menetlusõiguse normide rikkumisi kõrvaldanud, mistõttu on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 652 lg-t 5 ning § 656 lg 1 p 5 ja lg-t 2.
16. Kolleegium leiab, et toetusstreik saab KTTLS § 2 lg 2 ning § 18 lg-te 2 ja 3 kohaselt olla seaduslik vaid siis, kui toetatav streik ise on seaduslik.
Kollektiivne töötüli on KTTLS § 2 lg 1 kohaselt lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Streik on sama paragrahvi teise lõike järgi töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel toimuv töökatkestus, mille eesmärk on saavutada tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töötajatel, töötajate ühingul või liidul tekib KTTLS § 13 lg 1 järgi õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. Otsuse streigi ebaseaduslikuks tunnistamise kohta teeb KTTLS § 23 lg 1 järgi kohus. KTTLS § 22 lg-te 2 ja 3 kohaselt on streik ebaseaduslik mh siis, kui streigile ei ole eelnenud läbirääkimisi ja lepitustoiminguid või kui streigi väljakuulutamisel või korraldamisel on rikutud kollektiivse töötüli lahendamise seaduses kehtestatud korda. Seega võib töötajate ühing või liit, samuti ühingute liit ja keskliit korraldada streigi tööalaste järeleandmiste saavutamiseks ning tingimusel, et streigile on eelnenud lepitamine. Kollektiivse töötüli lahendamise seadus ei anna õigust esitada streigil poliitilisi või muid töösuhet mittepuudutavaid nõudmisi (vt ka otsuse p 18). Muid kui tööalaseid nõudmisi võivad ühingud ja liidud esitada oma eesmärkide täitmiseks koosolekutel, miitingutel, tänavarongkäikudel või pikettidel (AÜS § 18 lg 1 p 6 koostoimes avaliku koosoleku seadusega).
17. KTTLS § 18 lg 2 võimaldab streigis osalevate töötajate toetuseks korraldada toetusstreike. KTTLS § 18 ei sätesta toetusstreigi legaaldefinitsiooni ega korraldamise tingimusi (v.a kestus ja etteteatamine). KTTLS § 18 lg 2 koostoimest sama seaduse § 2 lg-ga 2 saab järeldada, et korraldades töötajate tööalaste nõudmiste toetamiseks toetusstreiki, ei esita töötajad ise või nende töötajate ühing või liit tööalaseid nõudmisi oma tööandjale. Toetusstreigi eesmärgiks on solidaarsuse näitamine tööalaseid nõudmisi esitavatele streikivatele töötajatele ning nende tööandjale täiendava mõju avaldamine. See tähendab mh, et toetusstreike võib korraldada ka ajal, mil toetusstreigis osalevad töötajad on kohustatud pidama oma tööandjaga töörahu. Kollektiivse töötüli lahendamise seadus ei keela korraldada toetusstreiki muu valdkonna või sektori töötajate streigi toetuseks.
18. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus arvestama sellega, et kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, mitte osaliselt. Kuna hageja on hagiavalduses väitnud, et kostja toetusstreik oli ebaseaduslik seetõttu, et kostja toetas ebaseaduslikke streike, tuleb ringkonnakohtul võtta asja lahendamiseks põhjendatud seisukoht, kas kostja toetusstreigiga toetatud streigid olid seaduslikud. Nende ebaseaduslikkuse tõendamise kohustus lasub TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagejal.
Tulenevalt AÜS § 18 lg 1 p-st 6 võib ametiühing iseenesest korraldada streike. Lisaks tuleb tuvastada, kas EAKL-i streigile eelnesid läbirääkimised ja lepitustoimingud. Kui kohus tuvastab, et EAKL ja EHL ei esitanud streikides tööalaseid nõudmisi, võivad mõlemad toetatud streigid olla KTTLS § 22 lg 3 kohaselt ebaseaduslikud. Olukorras, kui üks toetatav streikidest oli ebaseaduslik ja teine toetatav streik seaduslik, saab kostja toetusstreik olla siiski seaduslik, sest kollektiivse töötüli lahendamise seadusest ei tulene piiranguid, mis võimaldaksid vastupidist järeldada. Samal põhjusel märgib kolleegium, et kui toetusstreigiga toetatud streigil esitatakse lisaks seaduslikele tööalastele nõudmistele ka poliitilisi nõudmisi saab toetusstreiki pidada seaduslikuks. See kehtib ka juhul, kui toetusstreigil esitatakse poliitilisi nõudmisi lisaks toetatud streigil esitatud tööalastele nõudmistele.
19. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt vaidluse lahendamise lõpptulemusest.
20. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon kostjale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada.
Jaak Luik, Henn Jõks, Lea Laarmaa
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi