Riigikohtu 28. veebruar 2014 otsus kohtuasjas 3-2-1-135-13.
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
RIIGIKOHUS
ERIKOGU
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-2-1-135-13
Määruse kuupäev Tartu, 28. veebruar 2014. a
Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Peeter Jerofejev, Jaak Luik ja Jüri Põld
Kohtuasi MG hagi H OÜ vastu kahjuhüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-43292
Menetluse alus Riigikohtus MG kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-43292 ja Pärnu Maakohtu 29. novembri 2012. a otsus samas tsiviilasjas ning jätta hagi läbi vaatamata.
2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud jätta MG kanda.
4. Tagastada MG 6. juunil 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.
5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus riigieelarvest makstavaks tasuks MG Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 108 (ükssada kaheksa) eurot. Saata määrus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. MG (hageja) esitas 31. augustil 2009 Pärnu Maakohtule hagi H OÜ (kostja I) ja HEG Osaühingu (kostja II) vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 15 977 euro 91 sendi (250 000 krooni) suuruse kahjuhüvitise.
Hagiavalduse kohaselt töötas hageja klienditeenindajana kostja I juures ajavahemikul 8. oktoober 2007 kuni 25. mai 2008 ning kostja II juures 28. mai 2008 kuni 30. november 2008. Kostjad rikkusid pidevalt kohustust maksta õigel ajal töötasu ning pidada kinni ja maksta töötuskindlustusmakseid ja sotsiaalmaksu. Kostjate tegevuse tõttu jättis Eesti Töötukassa 23. detsembri 2008. a otsusega (edaspidi töötukassa otsus) hagejale töötuskindlustushüvitise määramata põhjendusega, et hagejal ei ole selleks vajalikku töötuskindlustusstaaži. Hageja leidis, et tal on töötuskindlustusstaaži 13 kuud. Kuna kostjad ei maksnud iga kuu töötasu, olid Maksu- ja Tolliameti ning töötuskindlustuse andmekogu andmed valed. Töötuskindlustushüvitisest ilmajäämise tõttu tekkis hagejal kindlustushüvitise ja laenuandjalt saadud laenu ulatuses kahju.
2. Pärnu Maakohus rahuldas hagi 19. oktoobri 2010. a tagaseljaotsusega. Kostja I kaja alusel taastas maakohus 14. juuni 2010. a määrusega kostja I osas tsiviilasjas menetluse. Kostja II kustutati 26. aprillil 2012 äriregistrist.
3. Hageja esitas 18. oktoobril 2012 hagi tervikteksti, milles palus kostjalt I välja mõista 7701 eurot 79 senti.
Hageja väitel rikkus kostja I töösuhte ajal 8. oktoobrist 2007 kuni 25. maini 2008 pidevalt oma seadusest tulenevaid kohustusi, st ei maksnud õigel ajal töötasu ega töötuskindlustusmakseid ja sotsiaalmaksu. Saamata jäänud töötasu nõudmiseks ning töölepingu lõppenuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks pöördus hageja töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjoni 6. juuni 2008. a otsusega asjas nr 9.3-02/1325 jäeti hageja töötasunõe rahuldamata, kuna kostja I oli nõude enne istungit rahuldanud. Kuna kostja I ei maksnud hagejale iga kuu töötasu, olid Maksu- ja Tolliameti ning töötuskindlustuse andmekogu andmed valed ning töötukassa jättis rahuldamata hageja töötuskindlustushüvitise avalduse. Tegelikult oli hagejal vajalikku staaži 13 kuud, mitte 10 kuud, nagu nähtub töötukassa otsusest. Kostja I jättis töötuskindlustushüvitise saamiseks üheksakuulises ajavahemikust deklareerimata kuus kuud, sh 2007. a detsembris 4000 krooni, 2008. a jaanuaris 4350 krooni, veebruaris 291 krooni, märtsis 4350 krooni, aprillis 4350 krooni ja mais 792 krooni. Kostja I rikkumise tõttu jäi hagejal saamata töötuskindlustushüvitis 351 eurot 96 senti.
Kuna hageja jäi ilma töötuskindlustushüvitisest, sattus ta majanduslikult raskesse olukorda. Kuivõrd hagejal ei olnud sissetulekut, ei suutnud ta täita oma laenukohustust. Seetõttu ütles laenuandja talle laenulepingu üles ja pöördus kohtutäituri poole, kes algatas täitemenetluse 14 699 euro 68 sendi suuruse võla väljanõudmiseks. Täitemenetluses müüdi hageja laenu tagatiseks olnud korter hinnaga 11 550 eurot. Lisaks kodu kaotamisele jäi hageja laenuandjale võlgu veel 3149 eurot 68 senti ning temalt mõisteti välja täitemenetluse kulud 853 eurot 75 senti. Kahju hindamisel tuleb lähtuda hageja võla suurusest laenuandjale laenulepingu ülesütlemise ajal, s.o 14 699 eurot 68 senti. Kostjalt I saab hageja nõuda poolt sellest summast, s.o 7349 eurot 84 senti.
Kostja I käitumine ja hagejale kahju tekkimine on põhjuslikus seoses, kostja I rikkus seadust ja käitus hageja suhtes pahatahtlikult. Kui kostja I oleks oma kohustusi täitnud, oleks hageja saanud töötuskindlustushüvitist ning suutnud tasuda laenumakseid, tema kodu oleks alles ja talle ei oleks tekkinud täitekulusid.
4. Kostja I ei vastanud hagiavaldusele.
5. Hageja esitas 18. oktoobril 2012 maakohtule hagi tagamise avalduse, milles palus peatada hagi tagamise korras kostja I kustutamine äriregistrist. Avalduse kohaselt on maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 17. mai 2012. a määrusega otsustatud kostja I äriregistrist kustutada, kuna ta ei ole esitanud majandusaasta aruannet. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning peatas kuni kohtumenetluse lõpuni kostja I kohta registrikande tegemise kohtunikuabi 17. mai 2012. a otsuse alusel, millega otsustati kostja I äriregistrist kustutada.
6. Pärnu Maakohus jättis 29. novembri 2012. a otsusega hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise ning jättis menetluskulud hageja kanda.
Maakohtu otsuse kohaselt töötas hageja enda väitel kostja I juures 8. oktoobrist 2007 kuni 25. maini 2008. Töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et hagejal oli saamata töötasu 2007. a oktoobrist kuni 2008. a aprillini, kuid kostja I maksis hagejale kogu töötasu välja enne töövaidluskomisjoni istungit. Samuti nähtub otsusest, et hageja töölepingut ei ole lõpetatud. Hageja ei esitanud kohtule töölepingut ega muid tõendeid, mis kinnitaks, et ta töötas kostja I juures kuni 25. maini 2008.
Töötukassa keeldus 23. detsembri 2008. a otsusega hagejale töötuskindlustushüvitist määramast, kuna hageja ei vastanud töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimusele, st tal ei olnud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Hageja esitatud asjaolud on vastuolulised, ta ei tõendanud, et tal oli töötuskindlustusstaaži 13 kuud, mis annaks TKindlS § 6 lg 1 p 2 järgi õiguse saada töötuskindlustushüvitist, ning et kostja I deklareeris tema töötuskindlustusmakset ainult ühe kuu eest. Hageja esitas 31. märtsil 2009 kostja I maksudeklaratsiooni parandamise taotluse, milles palus 6. juunil 2008 töövaidluskomisjoni asjas nr 9.3-02/1325 tehtud otsuse alusel parandada ajavahemiku veebruar 2008 kuni mai 2008 andmeid. Samas avaldas hageja kohtuistungil, et kostja I juures töötatud seitsmest kuust arvati töötuskindlustusstaaži hulka ainult üks kuu. Hagis väidab hageja, et kostja I jättis deklareerimata töötasu ajavahemikus detsember 2007 kuni mai 2008. Kostja I deklaratsiooni parandamise taotluse kohaselt oli kostjal I deklareerimata veebruar 2008 kuni aprill 2008. Kuna hageja ei esitanud tõendeid, mis võimaldaks kontrollida, milliste tööandjate juures töötatud ajast tuli kokku töötukassa otsuses märgitud kümme kuud, ei ole kohtul võimalik kontrollida, kui palju kostja I juures töötatud ajast on arvestatud töötuskindlustusstaaži hulka. Töötukassa otsusega on tõendatud, et hagejal oli töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötuskindlustusstaaži 10 kuud. Hageja ei ole seda otsust vaidlustanud. Seega on hageja töötuskindlustushüvitise nõue tõendamata.
Hageja väitel jäi ta laenuandjale võlgu, kuna ta ei saanud töötuskindlustushüvitist. Hageja esitatud laenulepingu p 1.1 järgi andis laenuandja talle laenu 100 000 krooni, millelt tuli lepingu p 2.1 järgi maksta intressi 216 980 krooni. Hageja jättis 20. detsembril 2008 laenukohustuse täitmata, mistõttu ütles laenuandja 13. jaanuaril 2009 laenulepingu üles ja pööras kogu nõude täitmisele. Täitemenetluse tõttu tekkis hagejale kahju 7349 eurot 83 senti. Kostja II koondas hageja 30. novembril 2008, makstes hagejale hüvitisena tema kahe kuu keskmise töötasu ning lõpparve ja kompensatsiooni kasutamata jäänud puhkuse eest. Hageja pidi 30. novembril 2008 aru saama, et vaatamata töölepingu lõppemisele peab ta laenulepingut täitma. Hageja ei saanud laenumakse tasumisel arvestada töötuskindlustushüvitisega, kuna tema töötuskindlustushüvitise avalduse esitamise ajaks ei olnud hüvitise määramise otsuse tegemise aeg saabunud (TKindlS § 11 lg-d 1 ja 5). Hageja ei ole tõendanud, et ta täitis 20. detsembriks 2008 laenulepingujärgse kohustuse osaliselt. Töötuskindlustushüvitisest ei piisanud ilmselgelt laenumaksete tegemiseks. Mõistlik inimene ei saa arvestada, et ta suudab 5310-kroonist osamakset tasuda töötuskindlustushüvitisega, mis ei ole iga kuu nii suur nagu laenu osamakse. Kostja I ei ole süüdi, et hagejale öeldi laenuleping kohustuste täitmata jätmise tõttu üles. Kostja I käitumise ja hagejale laenulepingu ülesütlemise vahel ei ole põhjuslikku seost.
7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja mõista kostjalt I välja 7701 eurot 79 senti või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Lisaks esitas hageja ringkonnakohtule taotluse võtta asja materjalide juurde väljavõte tema tööraamatust, avalduse töölepingu lõpetamise kohta ning töövaidluskomisjoni 6. juuni 2008. a otsuse asjas nr 9.3-02/1456, millega loeti tööleping lõppenuks 25. mail 2008 ja mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja hüvitis 8700 krooni.
8. Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. aprilli 2013. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid hageja kanda.
Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tugines hageja hagiavalduses asjaolule, et kostja I ja kostja II rikkusid hageja tööandjatena kohustust maksta hagejale õigel ajal töötasu. Hageja töötas kostja I juures alates 8. oktoobrist 2007 ning tööleping lõppes töövaidluskomisjoni 6. juuni 2008. a otsuse alusel enne 1. juulit 2009 kehtinud töölepingu seaduse (TLS) § 82 lg 1 järgi 25. mail 2008. Seega töötas hageja kostja I juures 7 kuud ja 17 päeva. Kuna kostja I ei maksnud hagejale iga kuu töötasu, ei tasunud kostja I sellelt ka õigel ajal tulumaksu, sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmakseid. Kostja I ei maksnud töötasu alates 2007. a oktoobrist kuni 2008. a maini. Eelnevast saab järeldada, et kostjal I tekkis töötasu maksmise kohustus alates 2007. a novembrist, seega ei tasunud ta töötuskindlustusmakseid 6 kuud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I maksis kogu töötasu hagejale mais 2008, tasudes sellelt ka vajalikus ulatuses töötuskindlustusmakseid.
Kostja II juurde asus hageja hagiavalduse kohaselt tööle 28. mail 2008 ning töötas seal kuni 30. novembrini 2008, s.o 6 kuud ja 2 päeva. Hagiavalduse kohaselt rikkus ka kostja II oma kohustusi, kuna ei maksnud ettenähtud ajal töötasu ja töötuskindlustusmakseid. Täpsustatud hagiavalduses tugines hageja sellele, et kostja II ei tasunud töötasu korrektselt vähemalt 3 kuud ega teinud nendel kuudel ka töötuskindlustusmakseid. Kostja II on registrist kustutatud ning maakohus taastas menetluse ainult kostja I suhtes.
Hageja tugines töötuskindlustushüvitise kostjalt I kahjuna väljamõistmise nõudes töötukassa otsusele, mille kohaselt jäeti hüvitis määramata TKindlS § 6 lg 1 p 2 alusel, sest hagejal ei olnud selleks vajalikku 12-kuust töötuskindlustusstaaži viimase 36 kuu jooksul. Selle otsuse kohaselt tuvastati avaldusele lisatud tõendite alusel, et hagejal on töötuskindlustusstaaži 10 kuud.
Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Maakohus täitis selgitamiskohustuse, juhtides hageja tähelepanu sellele, et ta ei ole välja toonud, kuidas kujunes tema nõue kahe kostja vastu ning milline on mõlema kostja osa kahju tekitamises. Hageja ei täitnud maakohtu nõudmisi. Töötukassa otsusest ei nähtu, mitu kuud töötuskindlustusstaaži on arvestatud kostja I juures töötatud aja eest.
Hageja on hagiavalduses tuginenud asjaolule, et kui mõlemad kostjad ei oleks rikkunud oma kohustust maksta iga kuu töötasu ja töötuskindlustusmakseid, oleks hagejal töötuskindlustusstaaži kokku 13 kuud ja tal oleks õigus saada TKindlS § 6 lg 1 p 2 alusel töötuskindlustushüvitist. Kostjad saaksid hageja ees vastutada kahju tekitamisel osavõlgnikena võlaõigusseaduse (VÕS) § 63 lg 1 järgi. Ka kohustuse täitmise nõue on võlausaldajal iga osavõlgniku vastu eraldi.
Hageja väide, et kostja I maksis kogu töötasu ja töötuskindlustusmaksed mais 2008, andes sellega hagejale töötuskindlustusstaaži vaid ühe kuu, on vastuolus hageja enda esitatud asjaoludega. Isegi kui arvestada vastuolus hagiavalduses tooduga, et kostja II täitis oma kohustuse ja tasus töötuskindlustushüvitist kuue kuu eest, on kostja I osas arvestatud töötuskindlustusstaaži siiski tagasiulatuvalt vähemalt neli kuud, mitte üks kuu, nagu on seletanud hageja. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, millised tõendid esitas hageja töötukassale. Kui kostja I maksis kogu seitsme kuu töötasu välja maikuus ja tasus ühe korraga ka töötuskindlustusmakse, siis ei ole põhjendatud hageja väide, mille kohaselt töötukassa võttis arvesse vaid need kuud, mil tegelikult töötuskindlustusmakse tehti. Siis oleks kostja I juures töötatud aja eest töötuskindlustusstaaž ainult üks kuu. Hageja on hagi täpsustuses kinnitanud, et kostja II jättis deklareerimata kolme kuu töötasu. Töötukassa otsusega tuvastati, et hageja töötuskindlustusstaaž on kahe kostja juures kokku 10 kuud. Sellisel juhul ei ole kostja I rikkunud kohustust tasuda hagejale arvestatud töötasult töötuskindlustusmakseid ja tema staažiks on arvutatud seitse kuud. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et tal oli töötuskindlustusstaaži 13 kuud. Töötukassa otsusega on tõendatud, et hagejal oli töötuskindlustusstaaži 10 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Hageja ei ole seda otsust vaidlustanud. Hageja kahju hüvitamise nõuet kostja I vastu ei tõenda ka apellatsioonkaebusele lisatud dokumendid.
Kuna hageja kahju hüvitamise nõue kostja I vastu saamata jäänud töötuskindlustushüvitise saamiseks jääb tõendamatuse tõttu rahuldamata, jääb rahuldamata laenulepingul ja selle ülesütlemisel põhinev nõue. Hageja kahju hüvitamise nõuded on omavahel seotud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10. Hageja palub kassatsioonkaebuses nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata ja vastuoluline. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud 12-kuulist staaži ja hagist ei selgu, mitu kuud staaži arvestati kostja I juures töötamise eest. Samas on ringkonnakohus viidanud, et hageja töötas kostja I juures 8. oktoobrist 2007 kuni 25. maini 2008, s.o 7 kuud ja 17 päeva, ning et kostja II juures töötas hageja 28. maist 2008 kuni 30. oktoobrini 2008, s.o 6 kuud ja 2 päeva. Seega on hageja staaž kokku 13 kuud ja 19 päeva. See on tõendatud ka töövaidluskomisjoni otsuse, hageja tööraamatu, töölepingu ülesütlemise avalduse ja kostja I vastusega.
Lisaks jättis ringkonnakohus põhjendamatult hindamata hageja laenulepingu ülesütlemisest tingitud kahju hüvitamise nõude. Kui hageja oleks saanud laenukohustust osaliselt täita, oleks tema kohustust olnud võimalik ajatada ja sõlmida kokkulepe laenupuhkuse kohta. Ilma ajutise sissetulekuta (töötuskindlustushüvitiseta) ja kohe uut töökohta leidmata muutus hageja maksejõuetuks ja tema vastu algatati täitemenetlus.
11. Kostja I ei nõustu kassatsioonkaebuse ühegi väitega, lisades, et ta on äriregistrist kustutatud.
12. Riigikohtu tsiviilkolleegium andis 25. novembri 2013. a määrusega asja TsMS § 19 lg 1 alusel lahendada Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule, kuna kolleegiumi arvates võib asja lahendamisel tekkida vajadus kalduda kõrvale Riigikohtu halduskolleegiumi varasemast seisukohast.
ERIKOGU SEISUKOHT
13. Erikogu leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 3 alusel tühistada ja hagi jätta läbi vaatamata. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
14. Erikogu selgitab töötuskindlustushüvitise maksmise aluseks oleva töötuskindlustusstaaži arvestamise korda.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on TKindlS § 6 p-de 1 ja 2 järgi kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Töötuskindlustusstaaž on töösuhte ajal kehtinud TKindlS § 7 lg 1 kohaselt periood, mil kindlustatu sai mh töölepingu alusel töötamise eest tasu, kui sellelt on TKindlS-s sätestatud korras kinni peetud töötuskindlustusmakse. Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse TKindlS § 7 lg 2 kohaselt kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse TKindlS-s sätestatud korras. Kindlustusstaaži arvestamisel võetakse TKindlS § 7 lg 3 järgi aluseks töötuskindlustuse andmekogu andmed, mis on andmekogusse kantud Maksu- ja Tolliameti esitatud andmete ning viimase kolme kuu andmete puudumise korral TKindlS § 42 lg 1 p-s 5 nimetatud tööandja tõendil toodud andmete alusel.
15. TKindlS §-s 7 sätestatud töötuskindlustusstaaži ja selle arvestamise põhimõtteid on Riigikohtu halduskolleegium tõlgendanud 21. novembril 2011 haldusasjas nr 3-3-1-27-11 tehtud otsuses, mille p-s 14 on märgitud järgmist: „TKindlS § 7 lähtub põhimõttest, et töötuskindlustusstaaž on isikul, kellele makstud tasu pealt on kinni peetud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuu eest töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Erand on sätestatud sama seaduse § 6 lg-ga 5 kindlustatu jaoks, kes kasutas sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud 36 kuu jooksul rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust. Sellisel kindlustatul pikendatakse 36-kuulist perioodi nimetatud puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötuskindlustuse andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta. Mõlemal juhul on töötuskindlustushüvitise saamiseks nõutav vastavale perioodile eelneval perioodil kindlustusmaksete tegelik kinnipidamine. Kui kindlustusmaksed on jäänud kinni pidamata, siis vastavat perioodi kindlustusstaaži hulka ei arvata." Selle seisukoha järgi on üldjuhul töötuskindlustusstaaži arvestamise aluseks töötasu maksmine ja sellelt kindlustusmakse kinnipidamine.
16. Halduskolleegiumi otsuses esitatud seisukoht ei hõlma töötuskindlustusstaaži arvestamist juhul, kui tööandja maksab töötajale mitme kuu tasu ette või tagantjärele ühe korraga, tasudes maksuhaldurile nende kuude eest ka kindlustusmaksed summeeritult.
Erikogu leiab, et kirjeldatud juhul tuleb TKindlS § 7 lg-te 1 ja 2 järgi arvestada töötuskindlustusstaaži kõigi nende kuude eest, mille eest tööandja töötasu ette või tagantjärele välja maksis ning kindlustusmaksed kinni pidas ja tasus. Vastupidise tõlgenduse korral jääks töötaja töötuskindlustushüvitisest ilma ka nt siis, kui ta töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul on töötanud küll 12 kuud, kuid ühe kuu eest on tööandja maksnud töötasu ja töötuskindlustusmakse tagantjärele. Töötuskindlustuse kui sundkindlustuse eesmärk on mh kindlustatule kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine (TKindlS § 2). Erikogu arvates ei ole selle eesmärgiga kooskõlas olukord, kus töötaja kaotab kindlustuskaitse nende kuude osas, mille eest tööandja on maksnud töötuskindlustusmaksed ette või tagantjärele.
17. TKindlS § 7 lg 4 kohaselt võetakse kindlustusstaaži arvestamisel üldjuhul aluseks töötuskindlustuse andmekogu andmed, mis on andmekogusse kantud Maksu- ja Tolliameti esitatud andmete alusel. Tööandja deklareerib kinnipeetud ja arvutatud töötuskindlustusmakset rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega nr 60 kinnitatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis (vorm TSD) ja täidab vormi TSD lisa 1 (residendi puhul). Deklaratsiooni vormi juurde lisatud märkuste kohaselt esitatakse vorm TSD ja selle lisa Maksu- ja Tolliametile väljamakse tegemise kalendrikuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Samaks kuupäevaks kantakse makse summa üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Vormi TSD lisas 1 näidatakse residendist füüsilise isiku isikustatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse andmed vormil näidatud kalendrikuu eest iga isiku kohta eraldi real. Lisa 1 veerus 9 näidatakse kalendrikuul tehtud väljamaksete summa, millelt väljamakse tegija on kohustatud arvutama ja kinni pidama töötuskindlustusmakse.
Pärast vormi TSD Maksu- ja Tolliametile esitamist deklaratsioonis oleva vea avastamisel esitatakse sama perioodi eest uus deklaratsioon märkusega „parandus". Vormil TSD näidatakse vastavad õiged andmed maksustamisperioodi kohta ning vormi TSD lisades esitatakse andmed paranduse kohta. Võimalik on teha parandusi ka olukorras, kus maksumaksja on ekslikult teinud väljamakse, mille ta nõuab hiljem väljamakse saajalt tagasi.
Eelnevast ei nähtu, et deklaratsiooni saaks parandada põhjusel, et töötasuna tehtud väljamaksega seotud töötuskindlustusmakset saaks deklareerida selle kuu eest, millal väljamakseid pole tehtud.
18. Erikogu on seisukohal, et pelgalt tehnilist laadi takistused, mis ei võimalda kajastada andmekogus tegelikku töötuskindlustusmaksega maksustatava tasu saamise perioodi, vaid kindlustusmaksete laekumisi väljamakse tegemise kuul, ei tohiks kaasa tuua isiku õiguste põhjendamatut piiramist ega ka ülemääraseid negatiivseid tagajärgi tööandjatele, sh kahjunõudeid. Maksete tasumise ja arvestamise ning andmekogus kajastamise formaliseeritusest hoolimata peab isikule olema tagatud võimalus, et töötuskindlustusstaaži väljaselgitamisel arvestataks tegelikku töötuskindlustusmaksega maksustatava tulu teenimise aega. Isik saab taotleda nimetatud asjaolude arvessevõtmist töötukassalt, kelle pädevuses on otsustada, kas töötukindlustushüvitise määramise eeldused, sh staažinõue, on täidetud. Kohase õiguskaitse saamiseks on võimalus vaidlustada töötukassa keelduv otsus vaide- või halduskohtumenetluse korras.
19. TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja esitatud faktiliste väidete õigsust eeldades ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik.
Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kohtud käsitasid hageja nõuete alusena asjaolu, mille kohaselt oleks hagejal töötuskindlustusstaaži 13 kuud, kui mõlemad kostjad ei oleks rikkunud oma kohustust maksta iga kuu hagejale töötasu ja pidada sellelt kinni ja tasuda töötuskindlustusmakseid. Hageja väitel jättis kostja I töötuskindlustushüvitise saamiseks üheksakuulises ajavahemikus deklareerimata kuus kuud. Hageja ei ole väitnud, et kostja I jättis mõne kuu eest töötasu ja töötuskindlustusmakse tasumata.
Erikogu leiab, et enne kirjeldatud asjaoludel nõude tõendatuse üle otsustamist pidi maakohus kontrollima, kas üksnes töötasu ja töötuskindlustusmaksete tasumisega viivitamine saab seaduse kohaselt kaasa tuua kindlustuskaitse katkemise ajavahemikus, mil makseid ei tehtud. Haginõue, mille alusena esitatud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik, tulnuks jätta TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata või TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Ka ringkonnakohus oleks saanud maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse lahendamisel jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna esitatud asjaoludel ei ole selle rahuldamine võimalik.
20. Erikogu märgib, et kui hageja arvates rikkus töötukassa töötuskindlustushüvitise määramata jätmisel tema õigusi, oli tal õigus esitada vaie töötukassale või kaebus halduskohtule (TKindlS § 45, maksukorralduse seaduse § 151, halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2 ja § 44 lg 1). Hageja ei ole töötukassa otsust vaidlustanud.
21. Kuna hagi tuleb jätta läbi vaatamata, tuleb TsMS § 425 lg 3 alusel nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada. Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse TsMS § 426 lg 1 järgi, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud.
22. Menetluskulud kõikides kohtuastmetes tuleb jätta TsMS § 162 lg 1, § 168 lg 2 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel võib kostja I nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.
23. Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel hagejale tagastada.
24. Hageja esindaja esitas Riigikohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse.
Pärnu Maakohtu 2. juuni 2009. a määrusega anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning määrati hagejale riigi õigusabi osutavaks advokaadiks vandeadvokaat B. Mõttus. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 1 kohaselt säilis hageja õigus saada tsiviilkohtumenetluses riigi õigusabi ning varem määratud advokaat jätkas talle riigi õigusabi osutamist.
Erikogu leiab, et hageja esindaja taotlus määrata kassatsioonimenetluses hagejale osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 108 eurot (sh käibemaks) tuleb rahuldada kooskõlas TsMS § 219 lg-ga 6 ning RÕS §-dega 22 ja 23. Menetlustoimingute tegemise ajal kehtinud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra p 371 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagimenetluses 18 eurot iga poole tunni kohta. Hageja esindaja on teinud kassatsioonimenetluses toiminguid viis pooltundi, st 90 euro ulatuses. Tasule lisandub korra p 2 kohaselt käibemaks, st 18 eurot. Kohtumääruse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi advokatuur.
Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Jüri Põld
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi