Riigikohtu 6. veebruari 2013 otsus kohtuasjas 3-2-1-176-12
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
|
3-2-1-176-12
|
Otsuse kuupäev
|
Tartu, 6. veebruar 2013. a
|
Kohtukoosseis
|
Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik
|
Igor Miljajevi hagi AS LTH-Baas vastu töövaidluses
|
|
Vaidlustatud kohtulahend
|
Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-59454
|
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
|
AS LTH-Baas kassatsioonkaebus
|
Tsiviilasja hind Riigikohtus
|
3556 eurot 88 senti
|
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
|
Hageja Igor Miljajev, esindaja vandeadvokaat Janno Kuusk
Kostja AS LTH-Baas (registrikood 10449400), esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi
|
Asja läbivaatamise kuupäev
|
14. jaanuar 2013. a, kirjalik menetlus
|
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-59454 osas, millega mõisteti AS-lt LTH-Baas Igor Miljajevi kasuks välja TLS § 109 lg 1 järgi 1551 euro 6 sendi suurune hüvitis. Samuti tühistada ringkonnakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas.
2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Igor Miljajevi hagi AS LTH-Baas vastu TLS § 109 lg 1 järgi 1551 euro 6 sendi suuruse hüvitise saamiseks rahuldamata. Teha uus otsus ka menetluskulude jaotuse osas.
3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
4. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5. Lugeda kohtuotsuse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
5.1 Rahuldada osaliselt Igor Miljajevi hagi AS LTH-Baas vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, saamata jäänud töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks.
5.2 Tuvastada, et Igor Miljajeviga 18. mail 2009 sõlmitud töölepingu nr 20/09 erakorraline ülesütlemine on tühine.
5.3 Lugeda Igor Miljajevi ja AS LTH-Baas vahel 18. mail 2009 sõlmitud tööleping nr 20/09 lõppenuks 31. detsembril 2009.
5.4 Välja mõista AS-lt LTH-Baas Igor Miljajevi kasuks saamata jäänud töötasu 2005 (kaks tuhat viis) eurot 82 senti.
5.5 Jätta rahuldamata Igor Miljajevi nõue AS LTH-Baas vastu TLS § 109 lg 1 järgi 1551 (ühe tuhande viiesaja viiekümne ühe) euro 6 sendi suuruse hüvitise saamiseks.
5.6 Jätta rahuldamata Igor Miljajevi nõue AS LTH-Baas vastu 2009. a detsembrikuu eest töötasu 787 (seitsmesaja kaheksakümne seitsme ) euro 46 sendi saamiseks.
6. Jätta kõigi kohtuastmete menetluskuludest 70% AS LTH-Baas kanda ja 30% Igor Miljajevi kanda.
7. Tagastada AS-le LTH-Baas kassatsioonkaebuselt 10. juulil 2012 tasutud kautsjon 100 (ükssada) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Igor Miljajev (hageja) esitas 26. novembril 2010 Harju Maakohtule hagi AS LTH-Baas (kostja) vastu, milles palus tuvastada temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks alates 31. detsembrist 2009. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu ning hüvitis töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel, kokku 120 655 krooni 47 senti. Menetluse käigus vähendas hageja nõuet 10 000 krooni võrra ja palus kostjalt välja mõista 110 655 krooni 47 senti.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18. mail 2009 töölepingu, mille alusel hageja töötas kostja juures torulukksepana tähtajaga 31. oktoober 2009. Töölepingu muudatuse kohaselt oli töölepingu lõppemise tähtpäevaks 31. detsember 2009. Lepingu kohaselt oli töötaja põhipalk täieliku tööajaga (40 tundi nädalas) töötades 5000 krooni kuus (brutosumma). Samuti sõlmisid pooled 18. mail 2009 lepingu töölähetuse kohta (edaspidi lähetusleping), milles lepiti kokku, et kostja saadab hageja ajavahemikuks 25. mai kuni 31. detsember 2009 töölähetusse Itaaliasse. Selle lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale põhipalka 8,3 eurot töötunni eest ning lisaks maksma sõiduraha 22,4 eurot päevas ning tasuma sotsiaalmaksu. Lähetuslepingu järgi kohustus hageja töötama täistööajaga 40 tundi nädalas töögraafiku alusel. Hageja oli Itaalias töölähetuses ajavahemikus 23. maist kuni 28. juulini 2009, 16. augustist kuni 9. oktoobrini 2009 ning 3. novembrist kuni 10. detsembrini 2009. Hageja tegi lähetuses ületunde, mille eest võlgneb kostja talle 38 823 krooni 56 senti.
Kui hageja pöördus 10. detsembril 2009 Eestisse tagasi, teatas kostja, et talle pole võimalik Eesti tehases tööd pakkuda. Kostja teavitas hagejat tekkida võivast võimalusest asuda tööle Poola objektil ning palus olla kodus ja oodata sellekohast teadet. Hageja jäi koju töö ootele. 27. detsembril 2010 sai hageja ootamatult kostjalt tähitud kirja, milles kostja nõudis selgitust, miks hageja ei ole tööle ilmunud. Hageja vastas kostjale kirjaga ja selgitas tööle mitteilmumise põhjusi, viidates kostja antud korraldusele. 8. jaanuaril 2010 sai hageja kostjalt käskkirja töölepingu lõpetamise kohta TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tagasiulatuvalt alates 14. detsembrist 2009. Kostjalt tuleb välja mõista töötasu 12 321 krooni 10 senti ajavahemiku 11. kuni 31. detsember 2009 eest, mil hagejale ei antud tööd.
Hageja ei nõustu töölepingu ennetähtaegse ja tagasiulatuva lõpetamisega, leides, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Kostja rikkus töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega, samuti ei võinud kostja töölepingut lõpetada tagantjärele. Seega lõppes tööleping selleks määratud tähtajal, s.o 31. detsembril 2009. TLS § 109 lg 1 järgi võlgneb kostja hagejale hüvitise 72 806 krooni 56 senti.
Hageja pöördus töövaidlusest tulenevate nõuetega töövaidluskomisjoni, viimane jättis oma 19. oktoobri 2010. a otsusega osa hageja nõudeid rahuldamata ja mõistis vähem makstud töötasust välja vaid 3295 krooni 73 senti. Nimetatud summa on hageja oma nõudest maha arvanud. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 110 655 krooni 47 senti (7072 eurot 17 senti).
2. Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja arvates on hageja väited lähetuses töötatud tööpäevade pikkuse kohta tõendamata ja valed. Hageja töötunnid (sh mõnikord tehtud ületunnid) kajastuvad tööandja koostatud tööajatabelites. Vaatamata tööandja korraldusele ilmuda 14. detsembril 2009 Tallinnas asuvale töökohale, hageja tööle ei tulnud. Kostja pole andnud kunagi lubadust, et hagejale võimaldatakse tööd Poolas. Kuivõrd hageja rikkus oluliselt töölepingut, oli kostjal õigus tööleping lõpetada. Kostja ütles töölepingu 14. detsembril 2009 üles ning selle kuupäeva seisuga on hagejale lõpparve välja makstud. Tööandjal ei ole kohustust maksta töötajale palka aja eest, kui töötaja tegelikult ei töötanud ega esitanud ühtegi seaduslikku alust töö tegemisest keeldumiseks. Töövaidluskomisjoni otsuses leiti, et hagejale on makstud töötasu 28 412 krooni vähem, kuid enam on makstud lähetuse päevaraha 24 675 krooni ja puhkusehüvitist 441 krooni 27 senti. Nimetatud summade osas tegi töövaidluskomisjon tasaarvestuse ja leidis, et kostja võlgneb hagejale 3295 krooni 73 senti. Kui kohus leiab, et hagejale on makstud vähem töötasu, siis tuleks analoogselt eeltooduga tasaarvestada vähem makstud ja enam makstud summad.
3. Harju Maakohus jättis 27. juuni 2011. a otsusega hagi rahuldamata.
Maakohtu otsuse põhjendustel on tööandjal TLS § 28 lg 2 p 2 järgi kohustus tasuda töötajale töötatud aja eest kokkulepitud töötasu. Maakohus luges tõendatuks, et hageja ei teinud lähetuses ületunnitööd. Tunnistaja A. Smirnovi ütluste ja hageja vande all antud seletuse kohaselt töötas hageja töölähetuses 10 tundi päevas argipäeviti ja 6 tundi laupäeval. Tunnistaja A. Jemeljanovi ütluste ja tööaja arvestustabelite kohaselt töötas hageja 8 tundi päevas. Tabeli koostas ja nende sisu tutvustas kohapeal olev meister N. Kutuzov. Usaldusväärsemaks saab pidada tunnistaja A. Jemeljanovi ütlusi ja dokumentaalseid tõendeid. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et olles töölähetusest kodus, hageja ei töötanud. Seega võib pidada olukorras, kus hageja tegi ületunde, poolte kokkuleppeks, et ületunnitöö hüvitati vaba ajaga. Kuna hageja ületunnitööd ei teinud, tuleb jätta rahuldamata tema nõue saada vähem makstud töötasu.
TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ilmunud 14. detsembril 2009 kostja juurde tööle ning seega oli kostja õigustatud töölepingu üles ütlema. Tunnistajate A. Lepiku ja A. Smirnovi ütlustega ning ka hageja enda seletusega on tõendatud, et hageja ja kostja juhatuse liige rääkisid töö olemasolu võimalustest. Olukorras, kus hagejale jäid ebaselgeks edasised töötamise võimalused, oleks ta pidanud ilmuma igal juhul tööle tema töölepingus märgitud töökohta.
TLS § 97 lg 3 sätestab, et TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Arvestades, et hageja tööleping lõppes 31. detsembril 2009, ei saanud eeldada, et kostja järgib seadusega sätestatud etteteatamise tähtaega. Töötaja põhikohustus on teha tööd. Tööle mitteilmumine on äärmiselt oluline töölepingu rikkumine, mille puhul saab kostja kasutada võimalust etteteatamise tähtaega mitte järgida. Töölepingu ülesütlemine ei ole tühine ning seega tuleb hageja sellekohane nõue jätta rahuldamata.
4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21. juuni 2012. a otsusega maakohtu otsuse ja rahuldas hageja nõude osaliselt. Ringkonnakohus tuvastas, et vaidlusaluse töölepingu ülesütlemine on tühine, ja luges töölepingu lõppenuks alates 31. detsembrist 2009, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3556 eurot 88 senti (saamata jäänud töötasu 2005 eurot 82 senti ja hüvitis TLS § 109 lg 1 järgi 1551 eurot 6 senti). Ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu 787 euro 46 sendi suuruse töötasu saamiseks 2009. a detsembri eest.
Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga, et hageja ei teinud lähetuses ületunnitööd. Tunnistaja A. Smirnovi kohtuistungil antud ütluste järgi algas tööpäev argipäeviti kell 7.00 ja lõppes kell 17.00 (laupäeviti vastavalt kell 7.00 ja kell 13.00). Töövaidluskomisjoni protokolli kohaselt on A. Smirnov selgitanud, et äripäeval lõppes tööpäev kell 18.00. Seega on eeltoodud ütluses vastuolu, kuid mõlema seletuse kohaselt oli hageja ja tunnistaja A. Smirnovi tööpäeva pikkuseks 10 tundi. A. Smirnov selgitas, et ka temale makstud palk ja töötunnid erinesid, kuid kuna tööd saada oli raske, siis ta nõustus sellise palgaga. Nõustuda ei saa maakohtuga, et tunnistaja A. Smirnovi ütlused ei ole usaldusväärsed ning on kahtlustäratavalt sarnased hageja ütlustega. Tulenevalt hageja seletusest ja tunnistajate A. Jemeljanovi ja A. Smirnovi ütlustest töötasid hageja ja A. Smirnov laevatehases samal ajal, seega A. Smirnov teadis, mitu tundi tööpäevad kestsid. Tunnistaja A. Jemeljanov on ise kinnitanud, et ta viibis tehases ainult mõned korrad ja tema andmed tööaja kohta pärinevad N. Kutuzovilt. Esitatud tööajatabelid ei ole usaldusväärsed. Nii hageja kui ka tunnistaja A. Smirnov on kinnitanud, et nendes olevad andmed ei vasta tegelikkusele. Tööajatabelid kinnitanud A. Jemeljanov ei ole ise tööaja arvestust pidanud, vaid kinnitas talle esitatud andmed neid kontrollimata. Tööajatabelite usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka see, et kostja ei ole kohtule veenvalt selgitanud, kuidas tabelid Tallinnasse toimetati. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et hageja töötas komandeeringus olles äripäeval 10 tundi ja laupäeval 6 tundi. Kostja ei ole tõendanud, et hageja töötas lähetuses olles ainult tööajaarvestuse tabelites toodud ajal. Pikematele tööpäevadele lähetuses viitab ka see, et lähetuse vaheaegadel anti töötajatele Tallinnas vaba aeg ja neid tööle ei rakendatud.
Hageja arvestuse kohaselt töötas ta lähetuses kokku 1176 tundi. Kostja ei vaielnud vastu, et tasu arvestamisel tuleb lähtuda lähetuslepingus kokkulepitud tasust. Hagejal oli õigus saada Itaalias töötatud aja eest 152 723 krooni 33 senti, millest kostja on tasunud 92 927 krooni. Seega on hagejal õigus kostjalt nõuda 59 796 krooni 33 sendi tasumist. Töövaidluskomisjon tuvastas, et hageja on õigustatud saama kostjalt Itaalias töötatud aja eest töötasu 28 412 krooni, kuid kuna kostja oli esitanud tasaarvestuse avalduse enam makstud päevarahade 24 675 krooni kohta, siis mõistis töövaidluskomisjon kostjalt välja 3295 krooni 73 senti. Selle summa on kostja hagejale tasunud. Seega võlgneb kostja hagejale veel 2005 eurot 82 senti (31 384 krooni 33 senti), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Ringkonnakohtu arvates ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt töötasu ajavahemiku eest 11.-31. detsember 2009. Maakohus ei ole selle nõude rahuldamata jätmist eraldi põhjendanud. TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ajavahemikul 11.-31. detsember 2009 tööd ei teinud. Asjas on tõendatud, et kostja keeldus tööle tulemast. Seega ei ole tal õigust nõuda viidatud sätte järgi töötasu töö mitteandmise eest. Tunnistaja A. Lepiku ütlusest tuleneb, et juhatuse liige ütles pärast hageja Itaaliast naasmist hagejale, et ta peab asuma tööle 14. detsembril 2009 Tallinnas tehases, kuid hageja tööle ei ilmunud. Tunnistaja A. Lepiku ütluste kohaselt helistas ta mitmel korral pärast seda hagejale, et teada saada, miks ta ei ole tööle tulnud, ja hageja vastas, et ta ei tule enne tööle, kui saab tööd Poolas. Tunnistaja A. Smirnovi ütluste kohaselt pakuti talle ja hagejale võimalust pärast Itaaliast naasmist jääda palgata puhkusele, millega tunnistaja nõustus, kuid hageja ei kirjutanud alla ühelegi dokumendile. Nõuet tööle ilmuda on kostja kinnitanud ka 22. detsembri 2009 hagejale saadetud kirjas, millele hageja vastas, et ta ei tule enne tööle, kui ta on saanud tööd Poolas.
Ringkonnakohus leidis, et töölepingu ülesütlemine oli TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 8. jaanuaril 2010. Tööleping lõppes TLS § 80 lg 1 järgi aga 31. detsembril 2009 tähtaja saabumise tõttu. Seega muutus kostja tahteavaldus ütelda tööleping üles kehtivaks alates 8. jaanuarist 2010 ehk pärast töölepingu lõppemist. Ka juhul kui tööleping oleks üles öeldud ajal, kui tööleping ei olnud veel tähtaja möödumise tõttu lõppenud, oleks ülesütlemine tühine seetõttu, et tööleping on üles öeldud tagasiulatuvalt. Juhul kui töötaja ei täida tööülesandeid, on tööandja õiguskaitsevahendiks TLS §-s 35 sätestatud õigus mitte maksta töötajale töötasu, kuid töölepingut ei ole võimalik tagasiulatuvalt üles öelda. Kuivõrd tööleping on lõppenud enne ülesütlemist TLS § 80 lg 1 järgi 31. detsembril 2009, pole alust lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 järgi.
TLS § 109 lg 1 järgi, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kuigi praegusel juhul ei lõpetatud töölepingut TLS § 107 lg 2 järgi, leiab ringkonnakohus, et hagejal on õigus saada hüvitist, sest tööandja oli tekitanud oma käitumisega töölepingu lõpetamisel õiguslikult ebaselge olukorra, kus töötajal ei olnud muud võimalust, kui oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda. Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid, tuleb hageja nõue hüvitise saamiseks rahuldada ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ja kostjalt tuleb välja mõista 1551 eurot 6 senti (24 268 krooni 85 senti). Tuvastatud asjaoludel pidi hageja alates 14. detsembrist 2009 täitma töölepingujärgseid ülesandeid Tallinnas, kuid keeldus seda tegemast. Kuivõrd hageja rikkus töölepingust tulenevat kohustust, oli kostja õigustatud rakendama õiguskaitsevahendit.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles ringkonnakohus tuvastas poolte sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse ja luges töölepingu lõppenuks 31. detsembril 2009 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2005 eurot 82 senti ja hüvitise 1551 eurot 6 senti. Kostja palub saata asi selles osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui andis ületunnitöö kohta esitatud tõenditele teistsuguse hinnangu, kui tegi seda maakohus. Ringkonnakohus leidis erinevalt maakohtust ekslikult, et tunnistaja A. Smirnovi ütlused hageja tegelikult töötatud aja kohta on usaldusväärsemad kui tunnistaja A. Jemeljanovi ütlused ja esitatud kirjalikud tõendid (tööajatabelid). Ringkonnakohus ei selgitanud, miks ta ei pea tööajatabeleid usaldusväärseteks tõenditeks.
Ringkonnakohus kohaldas hageja kasuks hüvitise väljamõistmisel valesti ja vastuoluliselt töölepingu seadust, kui leidis, et kuigi töölepingut ei lõpetanud TLS § 107 lg 2 järgi kohus, on hagejal siiski õigus saada hüvitist TLS § 109 lg 1 järgi. Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et tööandja tekitas oma käitumisega töölepingu lõpetamisel õiguslikult ebaselge olukorra. Sellise olukorra tekitas hageja, kes ei ilmunud alates 11. detsembrist 2009 tööle. Isegi kui asuda seisukohale, et tagasiulatuvalt töölepingu ülesütlemine ei ole seadusega kooskõlas, oleks ebaõiglane mõista töölepingut oluliselt rikkunud töötaja kasuks välja täiendav hüvitis tööandjalt.
7. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidleb hageja kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 järgi 1551 euro 6 sendi suurune hüvitis. Tühistatud osas tuleb TsMS § 691 p 5 alusel teha uus otsus, millega jätta hageja nõue kostja vastu TLS § 109 lg 1 järgi 1551 euro 6 sendi suuruse hüvitise saamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata.
9. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kostja kohtute järeldusega, et hageja tegi lähetuses ületunnitööd, mistõttu kostja võlgneb hagejale 2005 eurot 82 senti (s.o osa, mida ei rahuldanud töövaidluskomisjon). Kostja väidetel rikkus ringkonnakohus selle nõude lahendamisel kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8, § 654 lg-d 4 ja 5). Kolleegium selle järeldusega ei nõustu. Ringkonnakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et hageja töötas lähetuses ainult tööajaarvestuse tabelites märgitud ajal, ja on oma järeldust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus on selgitanud põhjusi, miks ta tugineb hageja vande all antud seletusele ja tunnistaja A. Smirnovi ütlustele ning ei pea tunnistaja A. Jemeljanovi ütlusi ja kohtule esitatud tööajatabeleid usaldusväärseks. Ringkonnakohus osutas, et tööajatabelid kinnitanud A. Jemeljanovi ütluste järgi viibis ta Itaalia laevatehases vaid mõned korrad ning tema andmed tööaja kohta pärinesid meister N. Kutuzovilt. Samuti selgitas ringkonnakohus asjaolusid, mis seavad kahtluse alla tööajatabelite usaldusväärsuse (tööajatabelid kinnitas neid kontrollimata isik, kes ise tööaja arvestust ei pidanud, veenvalt pole selgitatud tööajatabelite esitamise protseduuri), ning tõi esile muud asjaolud, mis viitavad sellele, et lähetuses tehti pikemaid tööpäevi, kui seda kajastati tööajatabelites.
10. Kolleegium nõustub kostja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus mõistis põhjendamatult kostjalt hageja kasuks välja 1551 euro 6 sendi suuruse hüvitise. Töölepingu lõpetamist töövaidlusorganis sätestava TLS § 107 lg 1 järgi, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama sätte lg-s 2 sätestatakse, et TLS § 107 lg-s 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hüvitise tasumist töösuhte lõpetamise korral töövaidlusorganis sätestab TLS § 109, mille lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Seega makstakse töötajale töölepingu lõpetamisel TLS § 109 lg 1 järgi hüvitist TLS § 107 lg-s 2 (ja lg-s 1) märgitud juhtudel.
Praeguses asjas on kohtud tuvastanud, et hageja rikkus töölepingust tulenevat kohustust, kui pidi alates 14. detsembrist 2009 täitma töölepingujärgseid ülesandeid Tallinnas, kuid keeldus seda tegemast. Kohtud asusid eeltoodut arvestades seisukohale, et töölepingu rikkumise tõttu ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu põhjendatult TLS § 88 lg 1 p 3 alusel üles. Ühtlasi tuvastas ringkonnakohus, et töölepingu lõpetamine oli tühine TLS § 104 järgi (arvestades, et töölepingu ülesütlemine muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 esimene lause), on kostja postitanud 7. jaanuaril 2009 hagejale käskkirja töölepingu lõpetamise kohta tagasiulatuvalt alates 14. detsembrist 2009 olukorras, kus tööleping oli tähtaja möödumise tõttu juba lõppenud 31. detsembril 2009). Samas on ringkonnakohus tuvastanud, et pooltevaheline tööleping lõppes TLS § 80 lg 1 järgi tähtaja saabumise tõttu 31. detsembril 2009. Kuivõrd vaidlusalune tööleping lõppes TLS § 80 lg 1 järgi tähtaja saabumise tõttu enne ülesütlemist, ei olnud ringkonnakohtul alust lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 järgi. Sellest tulenevalt ei ole TLS § 109 lg 1 järgi hüvitise maksmiseks alust ning ringkonnakohtu argumendid (väidetav ebaselge olukorra tekitamine) viidatud sätte kohaldamise õigustamiseks ei ole põhjendatud.
11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et pooltevaheline tööleping lõppes 31. detsembril 2009 tähtaja saabumise tõttu. Samuti on põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et kostja ei saanud töölepingut tagantjärele üles öelda. Kostja kassatsioonkaebuse vastupidine väide on ekslik. Kolleegium on selgitanud, et võlaõigusseadusest ja töölepingu seadusest tulenevalt on töölepingut võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt, mistõttu tagasiulatuv ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine (vt Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Kuivõrd tuvastatud asjaoludel hageja pärast lähetusest naasmist 11. kuni 31. detsembrini 2009 Tallinnas tööle ei asunud, keeldudes hageja sellekohaste korralduste täitmisest, jättis ringkonnakohus põhjendatult rahuldamata hageja nõude saada selle ajavahemiku eest töötasu. Viidatud lahendi p-s 19 osutas kolleegium ka sellele, et TLS § 35 alusel vabaneb tööandja töötasu maksmise kohustusest, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-07, p 12).
12. Kuna ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, muudab kolleegium menetluskulude jaotust ja jätab TsMS § 173 lg 3 ja § 163 lg 1 alusel kõigi kohtuastmete menetluskuludest 70% kostja kanda ja 30% hageja kanda. Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Harju Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.
13. Kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.
Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi