Tallinna Ringkonnakohtu 09. oktoober 2012 otsus kohtuasjas 2-10-29783.
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu,
liikmed Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2012, Tallinn
Tsiviilasja number 2-10-29783
Tsiviilasi J T hagi OÜ Grifs vastu töölepingu ülesütlemise
Tsiviilasja hind 1342.14 eurot
apellatsioonimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.04.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J T apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Apellant J T (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx
xxx xx-xx xxxxxxxx), lepinguline esindaja Thea Rohtla
Vastustaja OÜ Grifs (registrikood 11094211, asukoht
Tatari t 64 Tallinnas), lepinguline esindaja v/adv Kaido
Uduste
Menetluse liik Kohtuistung 26.09.2012
RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 20.04.2012 otsus jätta muutmata.
2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult
Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte
pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
S e l g i t u s e d
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Hagi asjaolud ja menetluse käik
1. 18.06.2010 esitas J T Harju Maakohtusse taotluse töövaidlusasja nr 9.4-2/6322-09
hagimenetluse korras läbivaatamiseks. 18.05.2010 otsusega oli Tööinspektsiooni Põhja
Inspektsiooni töövaidluskomisjon jätnud rahuldamata tema avalduse töölepingu
lõpetamise tühisuse tunnustamiseks ja hüvitise saamiseks.
2. Hageja on seisukohal, et temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine tööandja poolt
01.12.2009 avaldusega oli õiguslikult ebaproportsionaalne ja vastuolus kehtiva õigusega.
Ei ole tõendatud, et hageja käitumine ja kaupluses toimunud vargus olid seotud.
Vargusega tekitatud kahju hüvitamist ei ole hagejalt ega tema tööandjalt nõutud. Hageja ei
saanud vargusest kaupluse juhatajale teatada, sest kaupluse töötajad varguse toimumise
hetke ei fikseerinud. Puuduvad tõendid, et vargus pandi toime nimelt sel ajal, kui hageja
ruumis ei viibinud. Hageja palub mõista tööandjalt välja hüvitis kolme kuu keskmise
töötasu ulatuses summas 21 000 krooni.
3. 16.02.2012 menetlusdokumendis täpsustas hageja hüvitise arvestust ja palus välja mõista
3 kuu keskmise töötasuna 1739.88 eurot.
Kostja vastuväited
4. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja töötas turvatöötajana pikemat aega ja seega oli teadlik
turvateenuse osutamise eesmärkidest ja turvatöötaja kohustustest. Hagejal oli ka
varasemalt esinenud töökohustuste ja –distsipliini rikkumisi. 2009. aasta novembri alguses
esitas Sütiste Säästumarketi juhataja kostjale pretensiooni, et hageja vaatamata tehtud
hoiatustele ja turvajuhi korraldustele ei täida oma ülesandeid, vaid räägib töö ajal
mobiiltelefoniga. 16.11.2009 hommikul palus juhataja hageja välja vahetada, kuna
viimane jätkas töö ajal telefoniga rääkimist. Seega oli hageja juba tekitanud oma
käitumisega kostja kliendi Rimi Eesti Foods AS-i usaldamatuse nii enda kui kostja suhtes.
Samal päeval kell 14.26 lahkus hageja kaupluse saalist vahetuse vanemat teavitamata ja
ajal, mil saali töötajad olid pausil ning kohal viibis vaid üks kassapidaja. Kuna hageja
peamiseks ülesandeks oli kaupluse turvalisuse tagamine, pidi ta nägema ette, et selline
äraminek võib tuua kaasa õigusrikkumisi, sealhulgas vargusi.
5. Vahetult peale hageja lahkumist toimuski vargus – varas ladus ostukorvi viis pudelit
alkoholi ja väljus sissepääsuvärava kaudu. Hageja saabus peale varga lahkumist kell
14.35, pani ostukorvi oma kohale tagasi ja korrastas alkoholipudelite rivi. Sellega
kõrvaldas hageja jäljed, mis oleksid võinud viidata vargusele. Ta ei teavitanud kahtlastest
asjaoludest kaupluse personali ega juhtimiskeskust. Varguse tuvastasid kaupluse töötajad.
Varguse teade esitati politseile 25.11.2009 koos turvakaamera salvestisega.
6. Hageja on 27.11.2009 seletuses kinnitanud, et kahtlustas kuriteo toimumist, sest ilma
põhjuseta ei oleks ta turvakaamera salvestist kontrollinud. 23.11.2009 otsustati kaupluse
töötajate koosolekul vahetada turvatöötaja välja, kuna hageja töösse ja kaupluse
töötajatesse suhtumine ei vastanud ootustele. Samuti oli kaupluse juhataja seisukohal, et
hageja tegevuse ja varguse vahel peab olema otsene seos. Sellega väljendas klient
usaldamatust kostja suhtes ning sel põhjusel öeldi tööleping töötajaga etteteatamiseta üles.
Turvatöötajana ei saa töötada isik, keda klient seostab vargusele kaasaaitamises, selle
tagajärgede varjamises ja valetamises. Turvatöötaja on isik, kelle suhtes on avalikkusel
kõrgendatud ootused ja nõudmised. Turvaseaduse (TurvaS) § 22 lg 1 kohaselt võib
turvatöötajana töötada isik, kes oma isikuomaduste ja kõlbluse poolest on võimeline
täitma turvatöötaja ülesandeid.
7. Alternatiivselt palus kostja väljamõistetava hüvitise suurust vähendada töölepinguseaduse
(TLS) § 109 lg 1 alusel.
Esimese astme kohtu otsus
8. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 15.09.2005 töölepingu nr 26/05 (tvk t lk 10-13)
ja lõpetasid selle 02.12.2009 (tvk t lk 15). Samuti selles, et hageja täitis tööülesandeid
15.11.2009 Sütiste Säästumarketis, kus kostja osutab turvateenust. Lisaks on pooled ühel
meelel järgmises: 16.11.2009 kell 14.26 lahkus hageja kaupluse saalist vahetuse vanemat
teavitamata, naasis mõne minuti pärast, tõstis maas oleva ostukorvi õigesse kohta ning
sättis sirgeks alkoholipudelite rivi riiulis, samuti kontrollis eemaloldud aja osas
turvakaamera videolinti, kuid nähtust kedagi ei teavitanud.
10. Hagejal oli pikaajaline turvatöötajana töötamise kogemus (tvk t lk 18-19), mistõttu pidi ta
teadma oma töökohustusi ja –ülesandeid. Kostja omakäelise seletuskirjaga (t lk 83-84)
koosmõjus Rimi Eesti Food AS-i avaldusega Põhja Politseiprefektuurile (t lk 82) ja kostja
turvajuhi ettekandega kostja seaduslikule esindajale (t lk 81) on tõendatud, et kostja
müügisaalist eemaloleku ajal toimus seal tegevus, mille tulemusena oli riiulist puudu
alkoholipudeleid ning nende eest ei olnud tasutud. Samuti on nimetatud tõenditega
tõendatud, et hageja ise ei pidanud vajalikuks vahetuse vanemat, kaupluse juhatajat ega
kostja turvaülemat sellest teavitada. Kohus leiab, et sellise käitumisega hageja ei täitnud
oma tööülesandeid, sealhulgas rikkus TurvaS § 33 lg-t 3.
11. Kostja on pooltevahelise töölepingu erakorraliselt üles öelnud TLS § 88 lg 1 p 6 alusel
(tvk t lk 14) just eelnevalt nimetatud sündmuse tagajärjel. Ülesütlemise avaldus vastab
TLS §-s 95 sätestatule. Kohus leiab, et avaldus on piisavalt põhistatud ja arusaadav.
Kolmanda isiku usaldamatust kostja vastu, mis on seotud hageja teoga 16.11.2009,
tõendavad koosmõjus kostja omakäeline seletuskiri (t lk 83-84), Rimi Eesti Food AS-i
avaldus Põhja Politseiprefektuurile (t lk 82) ja kostja turvajuhi ettekanne (t lk 81). Hageja
ei ole tõendanud vastupidist. Paljasõnalised on hageja väited, et kaupluse juhataja kinnitas
talle, et pretensioone ei ole ja hageja võib kaupluses töötamist jätkata. Kohus ei nõustu
hageja seisukohaga, et usaldamatus tekkis just alkoholipudelite kadumisest. Usalduse
kaotamise aluseks on eelkõige hageja soov nimetatud vahejuhtum maha vaikida (t lk 84).
12. Kohus nõustub kostjaga selles, et TLS § 88 lg 1 p 6 kohaldamine ei eelda eelnevat
hoiatamist TLS § 88 lg 3 mõttes. Samuti puudus kostjal kohustus järgida
etteteatamistähtaega TLS § 97 lg 3 alusel, kuna hageja osutatud turvateenus on teenus, mis
saab põhineda ainult usaldusel ja lojaalsusel. Seda aga poolte vahel ning hageja ja
kaupluse (kolmanda isiku) vahel pärast eelpool nimetatud vahejuhtumit enam ei olnud.
Kohus ei nõustu hagejaga selles, et jätkuv usalduslik suhe on tõendatud samal kuul
hagejale makstud kokkuleppelise lisatasuga (tvk t lk 17), kuna lisatasu väljamakse ei
tõenda iseenesest preemia tasumist suurepäraste töötulemuste eest. Samuti ei tõenda
usalduse jätkumist hageja töötamine kostja juures kuni 2009. aasta novembrikuu lõpuni
(tvk t lk 16), sest lepingu erakorraline ülesütlemine kaks nädalat pärast vaidlusalust
sündmust vastab TLS § 88 lg-s 4 määratletud mõistlikule ajale. Hageja väide, et kostja
turvatöötaja jätkab samas kaupluses turvateenuse osutamist, ei ole aluseks TLS § 88 lg 1
p 6 kohaldamata jätmisele, sest usaldamatus tekkis kauplusel hageja, mitte kostja suhtes.
13. Kohus ei anna hinnangut kostja esitatud turvatöötaja meelespeale (t lk 85), kuna teadmata
on selle kehtivuse aeg ja koht, ning kaupluse juhataja 16.11.2009 e-kirjale kostja
turvaülemale (t lk 79-80), kuna see pärineb varasemast ajast kui vahejuhtum. Kuna hagi
jääb rahuldamata, ei hinda kohus hageja keskmise palga arvestuskäiku (tvk t lk 20-21, 28).
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-ga 1 jätab kohus
menetluskulud hageja kanda.
Apellatsioonkaebus
14. Hageja palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
15. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Apellant oli tõepoolest pikaajalise
kogemusega turvatöötaja ja teadis oma tööülesandeid. Töölepingu p-s 2.3 on määratud
isikud, kellele ta allub ja nende hulgas ei ole kolmandat isikut, kelle juures ta
tööülesandeid täidab, kuid kelle teavitamise kohustusele nii kostja kui kohus viitavad.
Seletuskirja küsiti hagejalt alles kaks nädalat peale väidetavat vargust. Selleks ajaks oli
teda juba süüdistatud kokkumängus varastega ja näidatud teise turvakaamera salvestust,
kust oli näha, kuidas klient lahkus kauplusest kauba eest tasumata. Sellest kaamerast, mida
tema vaatas, ei ole näha, et ta oleks varguse avastanud, näha oli vaid alkoholipudelite
võtmine riiulilt, korvi panek ja suundumine teiste riiulite vahele. Töötaja võis seletuskirja
kirjutades tõdeda, et tema nähtu võiski olla üheks võimalikuks varguse episoodiks, kuid
jookide eest mittemaksmist (vargust) ta näha ei saanud. Avaldus politseile ei tõenda, et
vargus üldse toime pandi. Teadaolevalt kaupluses inventuuri ei tehtud, ka ei ole esitatud
kriminaalasja otsust ega turvalinte. Turvajuht oma ettekandes on viidanud vargusele
16.09.2009, vaidlusalune intsident toimus aga 16.11.2009 ja seisuga 26.11.2009 ei olnud
veel olemas töötaja seletuskirja. Kohtule ei ole esitatud ettekandes viidatud kaupluse
töötajate kirja. Hageja esitas novembris 2011 toimunud kohtuistungil ja märtsis 2012
esitatud menetlusdokumendis taotluse tõendite kogumiseks, mille aga maakohus jättis
rahuldamata.
16. Maakohus jättis ebaõigesti tähelepanuta hageja TsMS § 376 lg 6 alusel kohtuistungil
esitatud taotluse suurendada rahalist nõuet.
Vastustaja seisukoht
17. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
18. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud kohtuistungil ära poolte
selgitused, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse
tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse olulist rikkumist
ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu
põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse
läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd
puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või
ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse
seisukohtadele.
19. Esmalt ei nõustu apellant maakohtu poolt kogutud tõendite hindamise tulemusega, leides,
et samade tõendite hindamise tulemusena oleks kohus pidanud asuma teistsugusele
järeldusele töötaja poolt talle süüks pandud teo tuvastamisel. Kolleegium apellandiga ei
nõustu. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid
igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas
menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Vaidlustatud otsusest on asjakohaselt jälgitav maakohtul siseveendumuse kujunemine selles, et töötaja tegevusetus
16.11.2009 oli selline, mis võis anda aluse usaldamatuse tekkeks tema tööandja vastu
viimase lepingupartneri poolt. Vastupidist veendumust ei tekkinud ka ringkonnakohtul
peale hageja isiklikult kohtuistungil ärakuulamist. Töölepingu lõpetamine usalduse
kaotamise tõttu eeldab töötaja õigusvastast käitumist ja süü tõendamise koormis lasub
tööandjal. Tööandja ei pea aga tõendama usaldamatuse tekkimist, vaid seda, et töötaja
poolt pandi toime tegu, mis võis põhjustada usalduse kaotust, see tähendab, et töötaja
käitus viisil, mis tekitaks mõistlikus kliendis, tarbijas või äripartneris usaldamatust
tööandja vastu. Hagejale etteheidetavate tegude (müügisaalist lahkumine kaupluse
töötaja(te)le teatamata ja peale naasmist võimaliku varguse kohta tekkinud kahtlustest
tööandjat või kaupluse töötajaid teavitamata jätmine) toimumise osas sisulist vaidlust
poolte vahel maakohtus ei olnud. Hagejale ei heidetud ette seotust toimunud vargusega,
kuigi töölepingu ülesütlemise avalduses on välja toodud kaupluse juhataja ja töötaja otsese
ülemuse arvamused selles osas.
20. Juba töövaidluskomisjonile esitatud avalduses kinnitas hageja, et lahkus oma tööpostilt
mõneks minutiks (menetluse kestel on hageja väited saalis mitteviibimise ajast muutunud,
jäädes 30 sekundi (seletuskirjas) ja 5 minuti (t lk 121 pöördel) vahele). Asjaolu, et ta oleks
kaupluse töötajaid lahkumisest teavitanud, ta esile ei toonud, kuigi 01.12.2009 avalduses
oli tööandja selgesõnaliselt väitnud, et oma äraolekust töötaja kaupluse vahetusevanemat
ei teavitanud. Vastupidi, 16.03.2012 esitatud menetlusdokumendis kinnitas hageja
esindaja, et hageja ei teavitanud kell 14.26 kaupluse tagaruumidesse minekust kaupluse
töötajaid (t lk 113). Teavitamise vajalikkust ja seda, et tavaliselt ta saalist lahkudes
teavitas kassiiri, kinnitas hageja ise ringkonnakohtu istungil. Samas väitis hageja
ootamatult, et ta siiski teavitas kassiiri ka vaidlusalusel korral. Kuna seda asjaolu hageja
enne ringkonnakohut esile ei toonud, jätab kolleegium selle TsMS § 652 lg 2 alusel
arvesse võtmata. Hageja vastuolulised seisukohad menetluse kestel on lubamatud
tulenevalt TsMS § 328 lg-st 1, mille kohaselt peavad menetlusosaliste avaldused asja
puutuvate faktiliste asjaolude kohta olema tõesed. Ühe ja sama faktilise asjaolu kohta
teineteist välistavad avaldused ei saa samaaegselt tõesed olla.
21. Asjaolu, et kaupluses turvatöötaja äraolekul 16.11.2009 vargus toimus, on hageja ise
maakohtus kinnitanud. Samuti kinnitas ta apellatsioonkaebuses, et nägi 27.11.2009
turvakaamera salvestiselt, et „klient kauplusest kauba eest tasumata lahkus“. Tähtsust ei
oma, et sellest, kuidas vargus täpselt toimus, sai ta väidetavalt teada alles 27.11.2009
salvestisi vaadates. Seletuskirjast nähtub, et hagejal mõistliku inimesena ja kogenud
turvatöötajana pidi tekkima ja tekkiski kahtlus, et tema äraolekul poes midagi olulist
toimus. Seda tõendab tema tegevus peale saali naasmist – ta pani tagasi oma kohale korvi,
mis seisis sissepääsuväravate kõrval ja märkas, et riiulilt on puudu alkoholipudeleid, pani
pudelite riiuli korda ja siis läks kaameraid (seletuskirjas kasutas hageja seda sõna nimelt
mitmuses) kontrollima. Hageja ei ole veenvalt kohtule selgitanud, mida sellist ta
kaameratest nägi, et kirjutas 27.11.2009 seletuskirja, et „nägin enda jaoks ebameeldivat
intsidenti ja kiiret juhuslikku arusaamatust, mille tulemusena tuju läks oluliselt
halvemaks“. Asjaolu, et hagejalt ei ole nõutud vargusega tekitatud kahju hüvitamist,
käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma. Nagu ka asjaolu, kas kauplus üldse
pöördus politsei poole varguse toimepannud isiku tuvastamiseks või mitte. Nõustuda tuleb
apellandi seisukohaga selles, et turvajuhi ettekandes tööandja juhatusele on ilmselt eksitud
kuupäevadega, kuid asja sisulise lahendamise seisukohalt need ebatäpsused tähtsust ei
oma. Nn õige kuupäeva, mil turvamees lahkus müügisaalist ja vargus toimus, osas poolte
vahel vaidlust ei ole. Hageja ei ole väitnud, et ka 16.09.2009 oleks samas kaupluses
sarnane juhtum aset leidnud. Ettekande koostamise kuupäev pidi selle sisust tulenevalt
jääma aga 27.11.2009 ja 30.11.2009 vahele, täpsem tuvastamine käesoleva vaidluse
lahendamiseks vajalik ei ole.
22. Kaebuses on esitatud vastuväide maakohtu tegevusele 19.03.2012 kohtuistungil, kus
kohus jättis hageja poolt 16.03.2012 esitatud hüvitise nõude suurendamise taotluse
tähelepanuta. Apellant on seisukohal, et sellega rikkus maakohus TsMS § 376 lg-t 6.
Kohtuistungi protokollist (t lk 120-122) nähtub, et maakohus lähtus nõude suurendamise
avalduse tähelepanuta jätmisel TsMS §-dest 229-331 ja leidis, et hagi muutmise avaldus
oleks tulnud esitada 7 päeva enne kohtuistungit, kuid hageja tegi seda alles 16.03.2012.
Vastuväidet kohtu tegevusele hageja kohtuistungil ei esitanud, vastupidi – esindaja
kinnitas, et nõustub kohtuga ega esita vastuväidet (t lk 120 pöördel). Sellises olukorras
kohtuotsuse peale edasi kaevates siiski vastuväidet esitada on lubamatu tulenevalt TsMS
§ 333 lg-st 3.
23. Vastuseks vastustaja esindajale selgitab kolleegium, et ei saa nõustuda seisukohaga, nagu
oleks maakohus tööasja läbi vaadates ületanud hagi piire. Avaldaja pöördus 18.06.2010
kohtusse, paludes vaadata tema poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus (tvk t lk 6-7)
läbi hagimenetluse korras hagina (t lk 1-3). Vastavalt individuaalse töövaidluse
lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg-le 5 loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus
kohtus hagiavalduseks. Seega pöördus hageja kohtu poole taotlusega vaadata tema
töövaidlusasi kohtus läbi samas ulatuses, kui seda tehti töövaidluskomisjonis. Sellises
ulatuses maakohus asja ka menetles ja kostja vastuväiteid kohtu tegevusele ei esitanud.
Asjaolu, et maakohus kohustas avaldajat oma avalduse uuesti vormistama ja selles
nimetati konkreetse nõudena vaid hüvitise nõuet, ei saa tõlgendada kui avaldaja loobumist
muudest nõuetest. Hagiavalduse sisust (t lk 20-22) ja kostja vastusest sellele (t lk 73-77),
aga ka maakohtu tegevusest menetluses, nähtub, et kõik menetluse osapooled said
menetletava hagi ulatusest üheselt aru – menetleti täies ulatuses sama töövaidlust, millega
hageja oli töövaidluskomisjoni poole pöördunud.
24. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.
Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok-Toomsalu
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi