Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2011 otsus 2-10-15468 hüvitise nõudes.
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tsiviilasja number 2-10-15468
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Iko Nõmm
E. K. hagi MTÜ E. vastu hüvitise saamiseks
Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2011, Tallinn
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses: 1256,38 eurot
Vaidlustatud kohtulahend: Harju Maakohtu 14.09.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik: MTÜ E. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg 01.03.2011
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja E. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XX-XX XXXXXXX), esindaja V. K.
Kostja MTÜ E. (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXXXX XX XXXXXXX XXXXX), esindaja A. B.
RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 14.09.2010 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2. Kõik menetluskulud jätta MTÜ E. kanda.
Edasikaebe kordOtsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
1. Hageja töötas alates 30.08.2000 tähtajatu töölepingu alusel V. vene keele ja kirjanduse
õpetaja ametikohal. 01.06.2001 nimetati V. ümber MTÜ-ks E.. Hageja põhipalk oli 9635
krooni ja raamatukoguhoidjatöö eest 1200 krooni kuus. 05.11.2007 jäi hageja
dekreetpuhkusele ning alates 24.03.2008 viibis hageja lapsehoolduspuhkusel. 27.08.2009
andis hageja koolidirektor V. K. avalduse lapsehoolduspuhkuse lõpetamiseks. V. K. võttis
avalduse vastu, kuid ütles, et kool ei tööta enam ja hageja jaoks tööd ei ole ning tegi
ettepaneku tulla dokumentidele järele 01.09.2009. Sel kuupäeval sai hageja koolis kätte
töölepingu lisa töölepingu lõpetamise kohta, mis oli juba allakirjastatud V. K. poolt ja kuhu
oli märgitud hagejaga töölepingu lõpetamine koondamise tõttu ning tööraamatu sissekandega
töölepingu lõpetamise kohta 01.09.2009.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 1 järgi ühe
kuu keskmise palga ulatuses summas 10 023 krooni ja hüvitise TLS § 100 lg 5 järgi 60
kalendripäeva ulatuses summas 19 270 krooni.
Kostja vastuväited
3. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastavalt TLS § 93 lg-le 1 ei või tööandja töölepingut isikuga,
kes kasutab lapsehoolduspuhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja
tegevuse lõppemisel või pankrotistumisel. Kuna ei esine kumbagi ülaltoodud asjaolu, kuulub
töölepingu lisa nr 8 töölepingu lõpetamise kohta tühistamisele. Kostja ei ole saanud hagejalt
avaldust lapsepuhkuselt naasmise kohta. Hagejal on vastavalt TLS § 62 lg-le 1 seaduslik
õigus viibida lapsehoolduspuhkusel kolme aasta jooksul, seega alates 24.03.2008 kuni
24.03.2011. Kuna töölepingut ei ole õiguspäraselt üles öeldud selleks seadusliku aluse
puudumise ning hageja viibib jätkuvalt lapsehoolduspuhkusel, puudub hagejal alus hüvitise
nõudmiseks.
Esimese astme kohtu otsus
4. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis MTÜ-lt E. välja 1872,16 eurot (29 293 krooni) E. K.
kasuks. Menetluskulud jäid kostja kanda.
5. TLS § 97 lg 2 sätestab tööandja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise
tähtajad, mille punkt 3 alusel, kui töötaja on töötanud tööandja juures viis kuni kümme aastat,
peab tööandja töötajale ette teatama vähemalt 60 kalendripäeva. TLS § 89 sätestab
töölepingu erakorralise ülesütlemise alused tööandja poolt majanduslikel põhjustel.
Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui
töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö
ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 100 lg 1
kohustab töötajat maksma töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu töötajale hüvitist
töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Vastavalt TLS § 100 lg-le 5, kui tööandja teatab
ülesütlemisest ette vähem, kui seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses,
mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
6. Asja materjalidest nähtuvalt on käesoleval juhul tegemist töölepingu erakorralise
ülesütlemisega tööandja algatusel. Tööleping poolte vahel lõppes koondamise tõttu
01.09.2009, millele eelnes hageja poolt lapsehoolduspuhkuse katkestamise kohta avalduse
esitamine tööandja esindajale V. K.. Asjaolu, et kostja raamatupidamises antud dokument
puudub, ei tõenda seda, et hageja antud dokumenti tööandajale esitanud ei oleks. Kostja tahe
töölepingut üles öelda on tõendatud kostja seadusliku esindaja juhatuse liikme V. K. otsese
tahtega TSÜS § 68 lg 2 alusel, kirjutades isikliku allkirja hageja töölepingu ülesütlemise dokumendile. 01.09.2009 töölepingu lõpetamisena pealkirjastatud dokumendis on kostja
sõnaselgelt väljendanud oma tahet hageja töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja
ülaltoodud tahet tõendab ka 08.09.2009 kostja poolt Maksuametile esitatud tõend, millest
nähtub, et tööandja on lõpetanud avaldajaga töölepingu TLS § 89 p 1 alusel. Hageja
töölepingu ülesütlemise alust vaidlustanud ei ole. Kostja vastuväited hagile poolte töösuhte
jätkumise kohta on otsitud, paljasõnalised ja tõendamata. Samuti ei oma õiguslikku tähendust
01.09.2009 töölepingu lõpetamise dokumendile tehtud märge „annulleeritud“, kuna antud
kandega ei saa nimetatud dokumenti tühistada ja seda ei ole ka tutvustatud hagejale allkirja
vastu.
7. Kuna vaidlus puudus selles, et tööandja oleks maksnud töötajale töölepingu lõpetamisel
01.09.2009 koondamise tõttu hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise tõttu
TLS § 97 lg 2 ja TLS § 100 lg 5 alusel, so 60 kalendripäeva ulatuses summas 19 2700 krooni
ja hüvitist TLS § 100 lg 1 järgi ühe kuu keskmise töötasu ulatuises summas 10 023 krooni,
siis tuleb nimetatud rahasummad kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Apellatsioonkaebus
8. MTÜ E. palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 19 658 krooni. Menetluskulud jätta hageja kanda.
9. Maakohus ei ole piisavalt kontrollinud hageja nõuet. Hageja väitel on ta 27.08.2009 esitanud MTÜ E. endisele juhatuse liikmele V. K. isiklikult avalduse lapsehooldusepuhkuse
katkestamise kohta alates 01.09.2009 (koopia on lisatud), mida aga kostja raamatupidamisdokumentide hulgas ei ole. Samuti puudub hageja esitatud avalduse koopial
selle vastuvõtnud isiku allkiri ning kuupäev. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta ka
tegelikkuses on avalduse esitanud.
10. Isegi kui eeldada, et hageja on tegelikkuses avalduse tööandjale esitanud, ei ole maakohtu
poolt väljamõistetud summa õige. Töölepingu nr 92 lisa nr 8 on oma sisult pooltevaheline
kokkulepe, millega pooled leppisid kokku töölepingu lõpetamise tingimustes. Töölepingu
lisas on märgitud, et „tööleping nr 92 loetakse lõppenuks TLS § 89 lg1 alusel töölepingu
lõpetamisega koondamise tõttu.“ Töölepingu lõpetamise tingimuseks on tööandja poolt
töötajale lõpparve väljamaksmine summas 9635 krooni. Lõpparve ei ole tasutud. Lepingu
allkirjastamisega kinnitavad tööandja ja töötaja, et tulenevalt töölepingust nr 92 ei ole neil
teineteise vastu mingisuguseid pretensioone. Kuivõrd töölepingu lisa nr 8 tuleb lugeda
pooltevaheliseks kokkuleppeks, siis tuleb vaidluse korral lähtuda kõigepealt poolte
kokkuleppest, ning seejärel seadusest (kui kokkulepet ei ole saavutatud).
11. Asjast ei nähtu, millised summad on võetud aluseks keskmise palga arvutamisel.
Vastus apellatsioonkaebusele
12. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
13. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga,
leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna
alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja
apellatsioonkaebus rahuldamata.
14. Asjakohane ei ole apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole tõendanud, et ta ka tegelikkuses on avalduse lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kohta esitanud. Kostja ei tugine enam asjaolule, et hageja viibib jätkuvalt lapsehoolduspuhkusel, vaid nõustus sellega, et tööleping poolte vahel on lõpetatud koondamise tõttu 01.09.2009. Seega puudub hagejal vajadus tõendada avalduse esitamise fakti.
15. Apellatsioonkaebuses kostja poolt esitatud seisukoht, et tööleping lõpetati koondamise tõttu poolte kokkuleppel, kusjuures kokku lepiti ka koondamishüvitise suuruses, on uus väide,
mida kostja maakohtus ei esitanud. Seega ei saanud maakohus ka sellise väitega arvestada.
Uuele asjaolule tuginemist alles apellatsioonkaebuses ei ole kostja põhjendanud, mistõttu
ringkonnakohus jätab tulenevalt TsMS § 652 lg-st 4 apellatsioonkaebuse sellekohased väited
tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib siiski, et tulenevalt TLS §-st 2 on töölepingu seaduses
ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta töötaja
kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva
kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud.
16. Ebaõige on apellandi väide, et asjast ei nähtu, millised summad on võetud aluseks keskmise palga arvutamisel. Kostja on ise esitanud töövaidluskomisjonile hageja palgatõendi, mille kohaselt hageja viimase 6 kuu keskmine töötasu enne lapsehoolduspuhkusele jäämist oli
10 023,33 krooni. Kohus lähtus hüvitise väljamõistmisel kostja poolt esitatud palgatõendist.
17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja
ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata
jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
Gaida Kivinurm Malle Seppik Iko Nõmm
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi