Tartu Ringkonnakohtu 16.märts 2011 otsus 2-09-57833 töövaidluses.
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2011 Tartu
Tsiviilasja number 2-09-57833
Jelena Kukava hagi SA Ida-Viru Keskhaigla (registrikood: 90003433; asukoht: Kohtla-Järve Ravi 10) vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1 597.79 eurot (25 000 krooni)
Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 16. juuni 2010. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik: Jelena Kukava apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg: Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Apellant Jelena Kukava (hageja), esindaja advokaat Oleg Nišajev
Vastustaja (kostja) SA Ida-Viru Keskhaigla, esindaja Viktor Kuzmin
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 16. juuni 2010. a otsus muutmata.
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus: Jätta menetluses kantud menetluskulud Jelena Kukava kanda.
Edasikaebamise kord: Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. Jelena Kukava esitas 02.11.2009. a hagi SA Ida-Viru Keskhaigla vastu taotlusega tuvastada
töölepingu ülesütlemise tühisus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.01.2005. a tähtajatu töölepingu.
Hageja sai tööandjalt 06.10.2009. a teate, kus on märgitud, et hageja on registraatori
töökohale sobimatu ja TLS § 88 lg 1 p 2 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles
öelda. Tööandja pakkus hagejale teist töökohta koristajana. Teate kohaselt on tööandja
võimaldanud hagejale tasuta keeleõpet, kuid hageja pole seda kasutanud.
Hageja leidis, et tööandja poolt temaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine selle
tõttu, et:
1) kostja ei järginud erakorralise ülesütlemise tähtaega TLS § 97 lg 3 kohaselt;
2) töölepingu ülesütlemine on tingimuslik (TLS § 95 lg 1).
Hageja leidis, arvestades kõiki asjaolusid, et tööandja poolt oleks mõistlik anda töötajale aega
kursuste läbimiseks ja tähtaeg keeleeksami sooritamiseks.
2. Kostja vaidles hagile vastu.
Kostja vastuväidete kohaselt oli tööandjal oli mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks
etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 88 lg 1 alusel on tööandjal õigus töötajast või tema
käitumisest tuleneval mõjuval põhjusel öelda üles tähtajatu tööleping etteteatamistähtaega
järgimata. Tööandja märkis ülesütlemise teates, et keeleoskuse taseme tõttu on hageja
registraatori kohale sobimatu. Kostja oli seisukohal, et keeleoskus on vahetult seotud
tööülesannete täitmisega ning puuduliku keeleoskuse tõttu ei saanud töötaja hakkama oma
tööülesannete täitmisega. Sotsiaalministri 18.09.2008. a määrusega nr 56 on tervishoiuteenuse
osutaja kohustatud teenuse osutamise dokumenteerima ning kanded tegema riigikeeles. 3
Kostja hakkas alates 2009. a läbi viima töötajate hindamist, kuna tekkis vajadus töötaja kutse-
ja keeleoskuse kontrollimiseks, et võimaldada tööandjal fikseerida töötaja kutse- ja
keeleoskus, välja selgitada töötaja vajadused ning võimaldada talle selles osas täiendõpet.
06.04.2009. a on hageja hindamise tulemustes märgitud, et töötaja kutseoskustega ollakse
pigem rahul, kuid keeleoskusega ei olda üldse rahul. Tööandja märkis ettepanekute osasse, et
edukaks töötamiseks vajab hageja kindlasti õpet, sest riigikeel on peaaegu olematu.
Hageja on ekslikult tõlgendanud, et ülesütlemiseteade on tingimuslik.
Hageja sai juba 2006. a Keeleinspektsioonilt ettekirjutuse, et ta peab riigikeelt õppima ja
keeleeksami sooritama. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta valdab riigikeelt ja seeläbi
saab hakkama ka tööülesannete täitmisega.
Alates 2007. a lõpust oli tööandja juures tasuta keeleõpe.
Kostja leidis, et hagejal ei ole õigust kahju nõuda. Hageja ei ole märkinud, millise kahjuga on
tegemist. Hagejal puudub õigus nõuda ka saamata jäänud töötasu 25 000 krooni.
MAAKOHTU LAHEND
3. Viru Maakohus jättis 16.06.2010. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja
kanda.
Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle:
1) hageja ja kostja sõlmisid 12.01.2005. a tähtajatu töölepingu, mille alusel hageja töötas
erakorralise meditsiini osakonna registraatori ametikohal;
2) töölepingu lisaks oleva ametijuhendi kohaselt oli erakorralise meditsiiniasutuse
registraatori ametikohal töötamiseks vajalik eesti ja vene keele oskus;
3) keeleinspektsiooni 25.10.2006. a kontrollakti ja otsuse kohaselt ei valda hageja eest
keelt ja peab sooritama kesktaseme eksami;
4) 28.09.2009. a hinnangulehe kohaselt ei olnud hindaja hageja keeleoskusega rahul
(tl 13);
5) hageja on alates 08.09.2009. a asunud õppima eesti keele algtaseme kursustel;
6) 28.09.2009. a sai hageja kostjalt teate, kus tööandja teatas hagejale, et keeleoskuse
taseme tõttu ei ole hageja meditsiiniasutuse registraatori töökohale sobiv. Kostja pakkus
hagejale teist töökohta majandusosakonna koristajana ja teatas, et juhul kui hageja ei ole
koristaja töökohta nõus vastu võtma, ütleb kostja hagejaga sõlmitud töölepingu
erakorraliselt üles ja loeb hageja viimseks tööpäevaks 02.10.2009. a.
Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine on tühine
põhjusel, et tööandja ei järginud ülesütlemiseks ettenähtud tähtaegu. TLS § 97 lg 3 kohaselt
võib TLS §-s 88 lg-s 1 nimetatud alusel tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega
järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda
lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohus, lähtudes
SA Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna med. registraatori ametijuhendist ja
tööandja 06.04.2009. a seisukohast töötaja sobimatuse kohta erakorralise meditsiiniosakonna
registraatori ametikohale, leidis, et antud juhul oli TLS § 97 lg 3 kohaselt lepingu
ülesütlemine etteteatamistähtaegu järgimata põhjendatud. Hageja põhikohustusteks olid lisaks
muule patsiendikeskne ja kliendisõbralik konfliktivaba teenindamine, dokumentide korrektne
vormistamine (sh ambulatoorse kaardi ja haigusloo vormistamine), telefonidele vastamine
järgides kehtestatud standardeid. Lisaks kohtule esitatud tõenditele hageja eesti keele oskuse
taseme kohta võis kohus kohtuistungil isiklikult veenduda, et hageja eesti keele oskus on väga
halb. Seega ei oleks mõistlik olnud hagejat oma ametikohal hoida järgimaks etteteatamistähtaegu. Arvestades, et tegemist oli erakorralise meditsiiniosakonna registraatori
ametikohaga, võinuks eesti keelt mittevaldav registraator, kelle põhikohustuseks oli
muuhulgas haigusloo vormistamine, tekitada patsiendi tervisele ja elule ohtlikke olukordi.
Ekslik on hageja seisukoht, et kostja on esitanud tingimusliku ülesütlemiseavalduse.
Maakohus oli seisukohal, et tegemist on selgelt mõistetava ülesütlemisavaldusega. Tööandja
järgis TLS §-s 88 lg-s 2 sätestatut ning pakkus hagejale võimalust teisele tööle asumiseks.
Töölepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja töötaja sobimatus oma ametikohale on piisavalt
tõendatud. Hageja ei eita, et juba töölepingu sõlmimisel 12.01.2005. a ta teadis, et vastavalt
oma ametijuhendile peab ta valdama eesti ja vene keelt. Lähtudes sellest, et tööandja saatis
hagejale lepingu ülesütlemise teate 28.09.2009. a, oli tal aega eesti keele vajalikul määral
omandamiseks 4 aastat ja ligikaudu 10 kuud. OÜ Kersti Võlu koolituskeskuse tõendist
nähtuvalt ei ole hageja suutnud või soovinud oma eesti keele oskust vajalikul määral
täiendada, sest alates 08.09.2009. a õpib hageja alles eesti keele algtaseme kursustel, kuigi
ametikohast tulenevalt peaks ta eesti keelt valdama vähemalt kesktasemel. 25.10.2006. a
Keeleinspektsiooni kontrollakti kohaselt (1 aasta ja 10 kuud pärast töölepingu sõlmimist ja
ametijuhendi allkirjastamist) tuvastati, et hageja ei valda eesti keelt. Hageja vaidlustas
28.09.2009. a hinnangulehe keeleoskuse kohta, samas ei vaidlustanud ta 06.04.2009. a
hinnangulehte, kus tööandja esindaja märkis hinnangus, et ei ole rahul hageja keeleoskusega,
viitas hageja probleemidele suhtlemisel õdede ja arstidega, konfliktidele patsientidega, mis
seab kahtluse alla patsientide usalduse tööandja vastu, samuti olid probleemid telefoni teel
eesti keelt kõnelevate patsientidega.
Esitades hagejale kohtuistungil küsimusi eesti keeles, jõudis kohus järeldusele, et hageja ei
valda tema ametikohale vajalikul määral eesti keelt. Asjakohane ei ole hageja viide, et SA
Ida-Viru Keskhaiglas töötab piisavalt isikuid, kes ei valda riigikeelt. Kohus oli seisukohal, et
keeleoskuse vajalikul määral valdamise kontrollimisel tuleb igat juhtumit eraldi kontrollida.
Kahtlust ei ole aga selles, et erakorralise meditsiiniosakonna registraator peab eesti keelt
vähemalt kesktasemel valdama.
Kohus pidas põhjendamatuks hageja väidet, et tööandja pidanuks töötajale korraldama
täiendõppe. Kostja kinnitas vastuses, et ta on alates 2007. a korraldanud oma töötajatele tasuta
keeleõppe kursuseid, kuid hageja ei ole vajalikul määral selle vastu huvi üles näidanud. Seda
asjaolu kinnitab ka see, et hageja, teades juba töölepingu sõlmimisel eesti keele oskuse
vajalikkusest, õpib alates 08.09.2009. a kõigest algtaseme kursustel.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS
4. Jelena Kukava taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist,
millega rahuldada hagi ning tuvastada tööandja poolt töölepingu ülesütlemise tühisus ja välja
mõista vastustajalt apellandi kasuks saamata jäänud töötasu. Apellant palub menetluskulud
jätta vastustaja kanda.
Apellant leiab, et vaidlustatav kohtuotsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Otsuse tegemisel
rikuti oluliselt menetlusõigust ja kohaldati vääralt materiaalõigust.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:
1) peab maakohtu otsus vastama TsMS § 442 lg 8 ja TsMS § 436 lg 1 nõuetele;
2) ei saa kohus otsuse tegemisel tugineda kohtuistungil läbiviidud keeleoskuse kontrollile,
kuna see ei ole seaduslik ega objektiivne tõend; 5
3) pidi kostja hagejale töölepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva;
4) tööandja pole arvestanud töötaja huviga edasi töötada ning pole välja toonud mõjuvat
põhjust, millest tulenevalt ja missuguseid kostja huve arvestades ei ole töölepingu jätkamine
võimalik;
5) on tööleping tööandja poolt etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öeldud ajal,
mil hageja oli haiguspuhkusel, st. tööleping poolte vahel oli peatunud;
6) oli töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 95 lg 1 teise lause kohaselt on vorminõuet
rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus tühine;
7) kehtestavad rahvusvahelised standardid õigusriigis töötajate põhjendamatu vallandamise
(TLS ülesütlemise) vältimiseks vajalikud miinimumtingimused. 03.05.1996. a vastu võetud
Euroopa Sotsiaalharta art 24 punkt a tagab töötajate õiguse kaitsele põhjendamatu
vallandamise eest seoses nende võimete või käitumisega või ettevõtte, asutuse või teenistuse
toimimise vajadusega;
8) on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 30 sätestatud, et „igal töötajal on õigus kaitsele
põhjendamatu vallandamise eest Liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade
kohaselt”;
9) peab käesoleval juhul arvestama Euroopa Kohtu praktikaga, kuna Eestis igasugune
kohtupraktika selles osas puudub.
10) ei ole keeleõpetaja koos vanemõega pädevad isikud kontrollimaks hageja keeleoskust
keeleseaduse (KeeleS) § 5 lg 1 tähenduses. SA Ida-Viru Keskhaiglas töötab isikuid, kes ei
valda faktiliselt riigikeelt nõutud tasemel. Sellises olukorras on tegemist võrdsusõiguse
põhimõtte rikkumisega;
11) võib TLS § 88 lg 3 (ka VÕS § 196 lg 2) esimese lause kohaselt tööandja töölepingu
töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui
ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Arvestades kõiki asjaolusid, oleks tööandja poolt
olnud mõistlik anda töötajale aega kursuste läbimiseks ja tähtaeg keeleeksami sooritamiseks,
mis teenib tööõiguses hoiatuse andmise eesmärki, järgib ülesütlemiskaitse põhimõtet ja
arvestab töötaja huviga;
12) on käesoleval juhul tööandja vallandamise põhjuseks toonud välja apellandi töökohale
sobimatuse, mida tõendavat negatiivne keeleinspektsiooni otsus, vahetult enne vallandamist
teostatud olematu keeleoskuse kontroll ja ühepäevase vahega tehtud vanemõe vastuolulised
ettepanekud. Kolme aasta vanune keeleinspektsiooni kontrollakt ei tõenda apellandi
ebapiisavat keeleoskust käesoleval ajal;
13) leiab apellant, et ülesütlemisavaldus (teatis) on ebaseaduslik, kuna ei vasta seaduses
sätestatud nõuetele, vallandamisotsuses on tehtud ilmne hindamisviga, mis on põhjendamata
ja tõendamata. Vastavalt TLS §-le 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et
töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele
mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et
leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 108 kohaselt töölepingu õigusvastasel
ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata
jäänud töötasu.
5. SA Ida-Viru Keskhaigla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kaebus
rahuldamata. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda.
Apellandi väide, et ta on oma tööülesannetega piisavalt pika aja jooksul hakkama saanud, on
paljasõnaline. Kohtule on esitatud selgitus selle kohta, et apellandi töölepingu kehtivuse ajal
on patsientidelt laekunud suulisi kaebusi erakorralise meditsiini osakonna töötajate puuduliku
keeleoskuse kohta. Asjaolu, et apellant töötas jätkuvalt erakorralise meditsiini osakonnas, ei
tõenda seda, et ta sai oma tööga hakkama, vaid oli võimalik tänu sellele, et eesti keelt 6
nõuetekohaselt valdavad kaastöötajad tegid apellandi kohustuseks oleva tööd tema eest ära
või kulutasid oma tööaega, abistades apellanti eesti keele oskust nõudvate tööülesannete
täitmisel.
Apellant on apellatsioonkaebuses tunnistanud, et formaalne põhjendamiskohustus (TLS § 95
lg 2) on tööandja poolt täidetud ja seadnud alusetult kahtluse alla tööandja tegevuse
töölepingu ülesütlemisel mõistlikkuse ja hea usu seisukohast. Lähtudes avalikust huvist ja ka
põhikirjas sätestatust on SA Ida-Viru Keskhaigla esmaseks eesmärgiks patsientidele
nõuetekohase kvaliteediga terviseteenuse osutamine. Põhjusel, et apellant töötajana ei olnud
puuduliku keeleoskuse tõttu võimeline patsientidele nõuetekohast terviseteenust osutama, on
apellandi väited alusetud ja apellandi poolt viidatud Euroopa Kohtu lahendid antud asjasse
mittepuutuvad. Tööandja lähtus oma tegevuses eelkõige patsientide huvidest ja tööandja poolt
apellandi kui töötaja huvide järgimine seisnes töötajale teise töö pakkumises.
Asjaolu, et apellandil puudus vajalik eesti keele oskus ja tööandja ei lähtunud töölepingu
ülesütlemisest formaalsest keeletaseme tunnistuse puudumisest, leidis kinnitust kohtu poolt
korraldatud apellandi keeleoskuse kontrolli tulemusel. Ühtlasi on apellandi poolt kohtule
esitatud Kersti Võlu Koolituskeskuse tõendina 08.09.2009. a kinnitus selle kohta, et Jelena
Kukava alustas 08.09.2009. a õpinguid eesti keele algtaseme kursustel, seega töölepingu
ülesütlemise hetkeks (07.11.2009) ei vastanud apellandi keeleoskus töölepingus ja
õigusaktides sätestatud nõuetele.
Antud juhul ei ole apellant ise lähtunud mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest. Vastavalt
Keeleinspektsiooni 2006. a kontrollaktis sisalduvale keeleametniku ettekirjutusele pidi Jelena
Kukava sooritama kesktaseme eksami ettekirjutuse täitmise tähtpäevaga 01.11.2007. a.
Eirates nimetatut ja tööandja usaldust, ei olnud apellant 2009. a keeleoskuse kesktaset
omandanud ja asus alles 2009. a septembris omandama keeleoskuse algtaset.
Apellandi väide selle kohta, et tööandja ei võimaldanud temale keeleõpet, ei vasta
tegelikkusele. SA Ida-Viru Keskhaigla poolt korraldatavad keelekursused töötajatele on
toimunud pidevalt ja nende algusest on kõiki töötajaid teavitatud kutsega registreeruda
koolitusele, seda nii suuliselt, infoga teadetetahvlitel ja vastavasisuliste elektronposti
teadetega. Korraldatud keeleõppesse mitteregistreerumine võis olla tingitud apellandil
osavõtu soovi puudumisest või sellest, et apellant ei saanud koolituste kohta eesti keeles
edastatud informatsioonist aru.
Ebaselged ja vastuolulised on apellandi seisukohad töötaja tööoskustele, sealhulgas
keeleoskusele tööandja poolt antud hinnangule. Väites, et keeleõpetaja ja keelt valdava
vanemõe poolt teostatud apellandi keeleoskuse kontroll oli ebapädev, on apellant asunud
ekslikule seisukohal, et keeleoskuse puudumist saab hinnata ainult keeleseaduses sätestatud
alustel ja keeleoskuse omamist ainult kontrollitava arvamuse alusel.
Vastavalt TLS § 88 lõikele 2 enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige nimetatud paragrahvi
lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral
teist tööd. Ekslik on apellandi seisukoht temale esitatud töölepingu ülesütlemise teate
tingimuslikkuse kohta. Asjaolu, et koos töölepingu ülesütlemise teate esitamisega täitis
tööandja oma TLS-s sätestatud kohustust ja esitas apellandile ettepaneku teise töölepingu
sõlmimiseks, ei muuda töölepingu ülesütlemise teadet tingimuslikuks.
RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse
muutmiseks ega tühistamiseks.
7. TsMS § 633 lg 3 sätestab, mida tuleb apellatsioonkaebuse põhjendustes märkida.
Apellatsioonkaebuses on esitatud arutlused, millest võib järeldada, et apellandi arvates on
Eesti töölepinguseadus vastuolus rahvusvaheliste standarditega. Apellant kirjeldab
rahvusvahelisi standardeid, kuid ei viita töölepingu seaduse normile, mis on käesolevas asjas
asjassepuutuv, kuid mida peaks mingil põhjusel jätma kohaldamata. Lähtudes eeltoodust ei
saa ringkonnakohus viidatud apellandi põhjendustele vastata.
Apellatsioonkaebuses on viidatud TsMS § 442 lg-le 8 ja TsMS § 436 lg-le 1, kuid apellant ei
ole esile toonud, milles seisnes vaidlustatud maakohtu otsuse mittevastavus viidatud
menetlusnormidele.
8. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et 28.09.2009. a tööandja teade töölepingu
ülesütlemise kohta on tingimuslik avaldus ja seetõttu TLS § 95 lg 1 alusel tühine.
TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik
ülesütlemisavaldus on tühine. Sama sätte teise lõike esimese lause kohaselt peab tööandja
ülesütlemist põhjendama.
Ringkonnakohus leiab, tegemist ei ole tingimusliku ühepoolse tahteavaldusega, vaid
avalduses on antud teisele poolele võimalus töökohta kokkuleppel muuta.
Kuna ülesütlemisavaldus on käsitletav tööandja tahteavaldusena, siis tuleb tahteavalduse sisu
tõlgendamisel lähtuda TsÜS § 75 sätestatust.
TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt
tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui
tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma,
tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda
samadel asjaoludel mõistma pidi.
Tahteavalduse tegija on oma tahet – lõpetada tööleping TLS § 88 lg 1 p 2 alusel – korduvalt
kinnitanud pärast ülesütlemisavalduse hagejale kättetoimetamist. Ülesütlemisavalduses oli
esile toodud, et avalduse tegemise tingis töötaja eesti keele oskuse puudumine. Märgitud olid
keeleoskuse kontrollimise ajad ja tulemused, millest nähtus, et 2006. a kontrolli tulemusena
tehti ettekirjutus ja töötaja kohustus 01.12.2007 sooritama kesktaseme keeleeksami. Töötaja
eksamit tähtajaks ei sooritanud ning 06.04.2009 ja 28.09.2009 toimunud keeleoskuse
hindamised näitasid, et töötaja ei olnud nõutaval tasemel keeleoskust omandanud kolme aasta
jooksul arvates esmasest kontrollimisest.
Ülesütlemisavalduses oli märgitud, et keeleoskuse taseme tõttu on töötaja oma ametikohale
sobimatu ning esineb alus TLS § 88 lg 1 p 2 alusel töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
Samas avalduses on märgitud, et seadusest tuleneb kohustus enne ülesütlemist pakkuda
töötajale teist tööd ja tööandja pakub majandusosakonna koristajana tööd. Kui töötaja ei ole
pakutava koristaja tööga nõus, siis loetakse teade ülesütlemise avalduseks ja tööleping
öeldakse erakorraliselt üles töökohale sobimatuse tõttu (tl 8).
Ringkonnakohtu arvates saab tööandaja 28.09.2009 teadet TsÜS § 75 lg 1 esimese lause
alusel tõlgendada kui kindlat ülesütlemisavaldust, milles on tehtud pakkumine asuda senise
töökoha asemel teisele tööle. Asjaolu, et tegemist on mitte tingliku tahteavalduse, vaid
seadusega kooskõlas vormistatud töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega, on
kinnitanud hageja ka hagiavalduses ning maakohtu menetluses.
Ringkonnakohus leiab, et tööandja järgis ülesütlemisavalduse koostamisel sel ajal kehtinud
TLS § 88 lg-t 2, mille kohaselt enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi
lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral 8
teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja
täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei
põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib
asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.
Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et teise töö pakkumine
ülesütlemisavalduses muudabki selle tingimuslikuks.
Tegemist ei ole tingimusliku tahteavaldusega, vaid tahteavaldus on seotud teisele poolele
võimaluse andmisega ja sellega ei rikuta adressaadi huve ega töölepingu erakorralise
ülesütlemise piirangute kaitse eesmärki.
9. Apellandi väide, et ülesütlemisel ei ole järgitud TLS § 97 lg-s 2 sätestatud ülesütlemise
tähtaega, on õige. Maakohus on põhjendanud, miks ta leiab, et esinesid TLS § 97 lg-s 3
sätestatud asjaolud, mis lubasid TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel tööandjal töölepingu üles
öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei
või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja
lõppemiseni.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et töötaja keeleoskuse puudused on
tõendatud. Apellandi väide, et keeleoskust on kontrollinud ebapädevad isikud, ei ole
asjakohane. Apellant ei ole kontrollimise tulemusi õigeaegselt kahtluse alla seadnud ja kuigi
apellandil on tööle asumisest alates nõutav kesktasemel eesti keele oskus, oli apellant hagi
esitamise ajal alustanud madalama taseme keelõppe kursustel osalemist.
Ringkonnakohus leiab, et TLS § 88 lg 1 p-s 2 toodud põhjendus, et töötaja ei ole pikka aega
tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või
kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine), hõlmab
töökohale seatud keeleoskuse puudumise pikema aja vältel.
Apellandi viited sellele, et talle ei võimaldatud kolme aasta jooksul keeleõpet, ei ole
asjakohased ja ei ole ka tõendatud.
11. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluses kantud
menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Üllar Roostoja Viivi Tomson Andra Pärsimägi
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi