Tartu Maakohtu 22. august 2012 otsus kohtuasjas 2-11-52469.
Tsiviilasi nr 2-11-52469
KO H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus
Kohtunik Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2012, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number 2-11-52469
Tsiviilasi Roman Korenevski hagi AS Janvemar vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind 3601,40 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
- hageja Roman Korenevski (isikukood 37207107010;
elukoht XXXX);
- hageja lepinguline esindaja Maia Ploom (OÜ Cartex;
asukoht Turu 5-6, 51004 Tartu; e-post maiapl@hot.ee);
- kostja AS Janvemar (registrikood 10150433; asukoht
Vasara 46A, 50113 Tartu; e-post janvemar@neti.ee);
seaduslik esindaja juhatuse liige Janno Krantsiveer (e-post
info@janvemar.ee);
- kostja lepinguline esindaja Ingridt Allemann (postiaadress
Kastani 10, 44307 Rakvere; e-post ingridt@hot.ee).
Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Roman Korenevski hagi AS Janvemar vastu töövaidluses.
Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud Roman Korenevski kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist
kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Asjaolud ja hageja nõue
Roman Korenevski (hageja) esitas Tööinspektsiooni Lõuna Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse AS Janvemar (kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise 08.08.2011, töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise, töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud kahju, lähetusraha ja tühise ülesütlemise eest kolme kuu hüvitise nõudes (töövaidlusasi nr 4.2-2/1791-2011). Töövaidluskomisjon rahuldas 20.09.2011 otsusega hageja avalduse osaliselt, leides, et pooltevaheline tööleping ei lõppenud erakorralise ülesütlemisega 08.07.2011, luges töölepingu lõppenuks 08.07.2011 töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel, mõistis kostjalt hüvitisena välja kahe kuu keskmise töötasu 1162,20 eurot ja etteteatamise aja mittejärgimise eest kuu keskmise töötasu 844,20 eurot. Muus osas jättis töövaidluskomisjon hageja avalduse rahuldamata. Hageja ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud. Kostja esitas 28.10.2011 kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Kostja palub teha otsuse, millega jäetakse hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata. Kostja ei taotle töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamist osas, millega hageja nõuded jäeti rahuldamata. Pooled sõlmisid 16.06.2009 töölepingu nr 57, mille alusel asus hageja kostja juures tööle autojuhina. Lepingu p 4.1 kohaselt oli töötasuks 5100 krooni, millele lisandus lisatasu õhtu- ja öötundide eest 750 krooni ning lisatasud. 08.07.2011 andis kostja hagejale töölepingu ülesütlemise teate, mille kohaselt lõpetati tööleping TLS § 88 lg 1 alusel samal päeval. Hageja arvates lõpetati tööleping ebaseaduslikult, kuna hageja mingeid töökohustuste rikkumisi toime ei pannud, samuti ei ole kostja töölepingu ülesütlemise teates mingeid rikkumisi ära toonud ega ülesütlemist põhjendanud. Hageja hinnangul on kostjapoolne töölepingu ülesütlemine oma sisult alusetu ja tehtud vorminõudeid järgimata. Kuna ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, on see tühine. Seega ei ole tööleping ülesütlemisega lõppenud ning see tuleb lõpetada üks kuu hiljem. Seoses töölepingu õigusvastase ülesütlemisega tuleb kostjal maksta hagejale kompensatsioone. Hageja palub, et kohus tuvastaks töölepingu ülesütlemise tühisuse, mõistaks kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest hüvise ühe kuupalga ulatuses ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest kahe kuue keskmise töötasu.
Kostja vastus
Kostja ei tunnista hagi ja palub selle rahuldamata jätta.
Vastuse kohaselt on hageja nõuded alusetud. Kostja on seisukohal, et hageja oma tööülesandeid seaduse kohaselt ning ametijuhendist tulenevalt ei täitnud. Hagejal tekkisid probleemid
töökohustuste mittenõuetekohase täitmisega 2010 augustikuus, mil üks kostja klientidest – Violante Mööbel OÜ – teavitas kostjat ühe kaubapaki kadumisest, mis oli saanud võimalikuks tänu sellele, et hageja lahkus omavoliliselt veose mahalaadimise juurest ja tegi sellega võimatuks veose koguse kontrollimise. Oma kirjalikus pöördumises palus klient hagejat tema kauba kättetoimetamisel enam mitte kasutada. 2012. aasta algul teavitas klient kostjat Moskvas aset leidnud juhtumist, kus hageja poolt veetav kaubasaadetis ei vastanud kaubasaatelehtedele ja kadunud oli suur kogus kaupa, mistõttu algatati kriminaalasi. OÜ Profit Pluss on esitanud kostjale pretensiooni, milles teda teavitati hageja poolt veetud koormatel esinevatest kauba puudujääkidest. Käesoleval aastal on hageja lahkunud omavoliliselt kas siis tollipunktist või klientide kaubasaadetiste laadimise juurest ning jätnud sõiduki järelevalveta. Kõikidest klientide, äripartnerite ja tollitöötajate poolt esitatud suulistest
ja kirjalikest pretensioonidest on kostja hagejat teavitanud ja suuliselt hoiatanud. Viimati helistas hageja kostjale 05.07.2011 Rootsis välislähetuses olles ja nõudis, et kostja saadaks talle raha, sest vastasel korral ta kaubaga Venemaale ei sõida ning katkestab lähetuse. Pärast pikka telefoni teel vaidlemist jätkas hageja oma tööülesannete täitmist, kuid lähetusaruande esitamisel 07.07.2011 selgus, et hageja kätte usaldatud majanduskulude jääk ei kattu hageja poolt kostjale lähetuse lõppedes tagastatud rahasummaga. Pärast vaidlemist tunnistas hageja kostjale, et kasutas osa valuutast oma vajaduste rahuldamiseks ning andis nõusoleku oma töötasust kinni pidada 57,97 eurot. Kogu ülejäänud majandusraha, mis erinevatest valuutadest eurodeks konverteerituna moodustas kokku 1365,25 eurot, keeldus hageja kostjale hüvitamast. Töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks 08.07.2011 oli hageja poolt kostja korralduste eiramine ja kostjale varalise kahju tekitamine. Tegemist on mõjuvate põhjustega ja need põhjused on kostja ülesütlemise avalduses sõnalises väljenduses ka fikseerinud – töölepingu lõpetamine seoses korduvate tööandja korralduste eiramisega ning usaldamatuse põhjustamisega tööandja suhtes. Kuna edasine töösuhte jätkumine ei olnud eeltoodust tulenevalt mõeldav, siis oli töösuhte säilimine etteteatamistähtaja võrra välistatud. Kostja hinnangul ei olnud vaja hagejat eelnevalt ülesütlemisest hoiatada arvestades kohustuste rikkumise raskust. Kostja on seisukohal, et tal oli alus hageja töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuna hageja rikkus oma ametijuhendist ja seadusest tulenevaid töökohustusi ning eiras kostja mõistlikke korraldusi ja põhjustas selliste tegudega nii kolmandate isikute usaldamatuse hageja ning selle kaudu ka kostja suhtes kui ka kostja usalduse kaotuse hageja vastu.
Hageja vastuväited kostja vastusele
Hageja arvates ei ole töölepingu lõpetamise teade seaduses ettenähtud korras põhjendatud, kuna sellest ei nähtu konkreetset põhjendust, vaid tegemist on TLS § 88 ümberjutustusega. Kostja viitab vastuses mingitele justkui asetleidnud rikkumistele, kuid tegelikkuses, kui need oleks toimunud, siis oleks hagejat ka töökohustuste rikkumise eest hoiatatud. Kui hageja oleks süüdi mingites puudujääkide tekkimises, siis oleks temalt ka tekkinud kahju sisse nõutud. Kui hageja oleks keeldunud tööülesannete täitmisest ning nõudnud põhjendamatult raha, ei oleks kostja temaga töösuhet jätkanud. Viimase töölähetuse ajal hageja haigestus ning kasutas ravimite ostmiseks puudu olevad 527 rootsi krooni (57,97 eurot) enda raviks. Hageja kirjutas kostjale avalduse selle summa oma palgast kinnipidamiseks. Hageja märgib, et kohtule esitatud töölähetuse aruannete kaustas on hulgaliselt sodimisi – arve on maha tõmmatud ning muudatusi tehtud – kuid need ei ole tehtud hageja poolt. Kogu kostja juures töötamise aja jooksul ei ole kostja kunagi hagejale mingeid nõudeid seoses lähetusrahadega esitanud. Otse vastupidi – igale reisile on raha kaasa antud. Kui hageja oleks juba 2009 reiside kohta ebaõigeid aruandeid esitanud, siis oleks kostja juba ammu sellekohased nõuded esitanud ja ilmselt ka hagejaga töösuhte lõpetanud. Hageja hinnangul on raha jäägid hiljem juurde kirjutatud, et hagejat laimata ja seega ei saa aruandeid käsitleda usaldusväärsete tõenditena. Hageja arvates püüab kostja luua tõendeid, näitamaks, et hageja ei ole oma tööülesandeid nõuetekohaselt täitnud. Hageja on seisukohal, et tema nõue on põhjendatud ja okumentaalselt tõendatud, mistõttu palub hageja hagi rahuldada.
Kohtuistung
Hageja lepingulise esindaja Maia Ploomi selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde. Hagejat ei ole töölepingu võimalikust ülesütlemisest eelnevalt hoiatatud ja ülesütlemist ei ole põhjendatud. Hageja täitis tööandja korraldusi, mis olid seotud töölepingus ettenähtud tööülesannetega ega rikkunud lepingust tulenevaid töökohustusi. Hageja ei katkestanud viimast töölähetust, vaid seda tegi kostja, keelates hagejal Venemaale sõita ja pannes Tallinnas autole uue juhi. Hageja arvates oli töölepingu ülesütlemise põhjuseks asjaolu, et ta julges kostjale vastu vaielda ning mitte nõustuda oma töötasust varastatud kütuse maksumuse kinnipidamisega eesti hindades. Samuti oli probleemiks kokkulepitud töötasust pidev mingite summade kinnipidamine. Hageja ei ole lähetusrahasid ära kasutanud. Peale igat reisi esitas hageja kostjale aruande kulutatud rahade kohta ning mingeid nõudmisi kostja talle ei esitanud. Seega ei andnud hageja mingisugust põhjust töölepingu ülesütlemiseks. Hageja palub tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus. Tühise ülesütlemise tõttu tuleb hagejale mõista välja hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 1162,20 eurot ja töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitis ühe kuupalga ulatuses 844,20 eurot.
Kostja lepingulise esindaja Ingridt Allemanni selgituse kohaselt jääb kostja oma vastuväidete juurde. Kostja hinnangul oli töölepingu erakorraline ülesütlemine hagejat eelnevalt hoiatamata ning etteteatamistähtaega järgimata põhjendatud. Kuigi kostja ei ole ülesütlemise teatises otsesõnu ühelegi TLS § 88 lg 1 konkreetsele alapunktile viidanud, tugines kostja p-dele 3, 5 ja 7. Nimetatud alused on esitatud ülesütlemise teatises lühendatud kujul. Töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tingitud tööandja seaduslike korralduste eiramisest, tööandja ähvardamisest välislähetus katkestada ning varalise kahju tekitamisest. Kostjal ei olnud mõistlik eeldada, et hageja hakkab edaspidi oma töökohustusi kohaselt täitma. Kostja on nimetatud asjaolud tõendanud kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütluste ja poolte vande all antud seletusega. Kostja palub hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.
Kohtu seisukoht
10.04.2012 kohtuistungil määras kohus jätkata poolte nõusolekul asja läbivaatamist kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel (tl 110 pöördel). Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt lõpetas kostja hagejaga 16.06.2009 sõlmitud töölepingu nr 57 (tvk toimik lk 5, 47-48) TLS § 88 lg 1 alusel alates 08.07.2011 (tvk toimik lk 4, 52) ilma eelneva hoiatamiseta ja etteteatamistähtaega järgimata. Ülesütlemisteatises (tvk toimik lk 51) on kostja märkinud, et hoiatustest hoolimata on töötaja korduvalt eiranud tööandja korraldusi ning põhjustanud usaldamatuse tööandja suhtes. Kuigi kostja ei ole töölepingu lõpetamisel konkreetselt ühelegi TLS § 88 lg 1 alapunktile viidanud, on kohtu hinnangul ülesütlemisteatises märgitust lähtudes põhjendatud lugeda tööleping erakorraliselt ülesöelduks TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 6 alusel. Nimetatud alustele on kostja tuginenud ka hageja arvates (tl 31), kuid hageja leiab, et alusetult. TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes TLS-s ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides TLS-s ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 88 lg 1 p 3 ja 6 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ja kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus; eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 97 lg-st 3 tulenevalt võib tööandja TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seega eeldab erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 6 alusel mõjuva põhjuse olemasolu ning vaidluse korral peab tööandja tõendama, et rikkumine oli piisavalt kaalukas ning seotud olulise lepingu rikkumisega. Rikkumisele hinnangu andmisel tuleb arvestada muu hulgas seda, et selle esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes eeldada töösuhte jätkumist. Pooled vaidlevad selle üle kas 08.07.2011 ülesütlemisteatises märgitud asjaolud (töökohustuste rikkumine ja usaldamatuse põhjustamine) tegelikult esinesid. Seega on pooltel vaidlus ülesütlemise materiaalsete eelduste üle. Samuti on pooltel erimeelsused selles, kas töölepingu ülesütlemine oli õigustatud ilma eelneva hoiatuseta ja ette teatamata. Töötaja põhikohustused töösuhtes sätestab TLS § 15, mille kohaselt töötaja eelkõige teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi, täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi ning hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu (TLS § 15 lg 2 p 1, 3 ja 9). Töölepingust nähtuvalt töötas hageja kostja juures autojuhina, kelle töö eritingimuseks töö iseloomust tulenevalt oli töötamine ka välislähetustes. Lisaks seadusest tulenevatele töötaja põhikohustustele sätestati hageja tööülesanded ja -kohustused ning vastutus ametijuhendis. Rahvusvaheliste vedude autojuhtide ametijuhendi (tvk toimik lk 49-50) kohaselt peab autojuht täitma kohusetruult ja tähtaegselt osakonna juhataja poolt antud veoülesanded (p 2.2); olema ettevõtte esindajana kliendi juures viisakas ja korrektselt riietatud ning asjaajamises täpne ja tähelepanelik (p 2.8); kasutama sihipäraselt ettevõtte poolt väljastatud raha, kulud tuleb tõestada kuludokumentidega, mis tuleb esitada järgmisel päeval pärast reisist saabumist (p 2.11); kinni pidama kehtestatud töö- ja puhkeaja režiimist (p 2.13). Sama ametijuhendi kohaselt vastutab autojuht vastuvõetud veoülesande mittetähtaegse ja lohaka täitmise või täitmatajätmise eest (p 4.1); veoks vastuvõetud veose puudujäägi, rikkumise või vigastamise eest (p 4.2); puudulikult esitatud ja lohakalt vormistatud ning autojuhi poolt võltsitud dokumentidega tekitatud kahju eest (p 4.8); töötaja käsutusse antud ettevõtte varade mittesäilimise eest (p 4.9) ning väljastatud rahade ebasihipärase ja kuritahtliku kasutamise eest (p 4.10). Ametijuhendist nähtuvalt loeti tööülesannete jämedaks rikkumiseks punkte 2.13, 2.16 ja 4.1 kuni 4.13. Kostja poolt on esile toodud, et probleemid hageja töökohustuste mittenõuetekohase täitmisega tekkisid 2010 augustikuus, kui üks kostja klientidest – Violante Mööbel OÜ – teavitas kostjat ühe kaubapaki kadumisest, mis oli saanud võimalikuks tänu sellele, et hageja lahkus omavoliliselt veose mahalaadimise juurest ja tegi sellega võimatuks veose koguse kontrollimise. Oma kirjalikus pöördumises palus klient hagejat tema kauba kättetoimetamisel enam mitte kasutada (tvk toimik lk 195). Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Profit Pluss esitanud kostjale pretensiooni, mille kohaselt on ajavahemikus detsember 2010 kuni veebruar 2011 hageja poolt veetud koormatel esinenud kauba puudujääki (tl 11), mistõttu palutakse hagejat OÜ Profit Pluss kauba veol edaspidi mitte kasutada. Kostja väitel on hageja 2011. aastal lahkunud omavoliliselt kas siis tollipunktist või klientide kaubasaadetiste laadimise juurest ning jätnud sõiduki järelevalveta. Kõikidest klientide, äripartnerite ja tollitöötajate poolt esitatud suulistest ja kirjalikest pretensioonidest on kostja hagejat teavitanud ja suuliselt hoiatanud. Hageja väitel ei ole tema mingeid töökohustusi rikkunud, samas kinnitas hageja kohtuistungil (tl 108 pöördel -109 pöördel) vande all ülekuulamisel, et juba esimesel tööaastal heideti talle ette, et ta ei viinud Norras koormat tähtaegselt kohale. Samuti võttis hageja õigeks, et Venemaal olles jättis ta auto seisma ja läks ise minema, sest mahalaadimine oli alles kolme päeva pärast. Hageja arvates piisas sellest, et tehase territoorium oli valve all. Veel oli hagejal probleeme Pihkvas tolli maksmisega, kui hageja teatas, et tuleb esmaspäeval tolli avamisel dokumente vormistama, sest hageja hinnangul tundub väga ebaloogiline istuda tollis kui terve Pihkva on sugulasi täis. Lisaks varastati mais või juunis Moskvasse sõites hagejalt kütust rohkem kui 300 liitrit. Kostja vande all antud seletuse (tl 109) kohaselt helistas hageja kostjale viimases välislähetuses (tvk toimik lk 64) olles ja nõudis raha, vastasel korral ta kaubaga edasi ei sõida, kusjuures selgusetuks jäi, kas tegemist oli töötasu või firma rahaga (majanduskuludega), mida hagejal hetkel ei olnud. Samas oli viimase lähetuse koormaks väga kallis pankade mööbel. Eeltoodut kinnitavad ka kohtuistungil (tl 109 pöördel) tunnistajatena üle kuulatud Argo Ojaperv ja Ülle Eljas. Viimase ütluste kohaselt helistas hageja temale kui logistikule ja teatas, et kui kostja raha ei maksa, siis hageja autot edasi ei vii ja kui kostja hagejaga ühendust ei võta, siis ta katkestab reisi. Tunnistaja Argo Ojaperve ütluste kohaselt ähvardas hageja auto maha jätta. Ähvardus oli selline, et hageja võis selle täide viia, kuna ta on ka varem jätnud auto Venemaale. Hageja vande all antud seletuse (tl 108 pöördel -109 pöördel) kohaselt helistas ta Rootsis olles raamatupidajale, et saada teada selle kuu töötasu suurus, mis ei ühtinud hageja enda arvestusega, sest raamatupidaja ootas summat telefoni kõnede ja kütuse eest eesti hindades. Kui hageja kostjat kätte ei saanud, siis helistas ta logistikule ja teatas, et maksab kütuse eest vene hindades. Seejuures avaldas hageja rahulolematust ja ütles, et talle aitab, et pidevalt tema palgast mingit raha maha arvestatakse. Hageja seletuse kohaselt pidi ta Rootsist sõitma laevaga Soome ja sealt edasi Venemaale. Kuigi laevapilet oli broneeritud, ei jõudnud hageja laevale, mistõttu kästi pilet võtta Eestisse. Hageja saabus 07.07.2011 Tallinna, kus teda võttis vastu kostja koos teise autojuhiga. Juba laevas olles teadis hageja, et teda vallandatakse, sest kostja oli helistanud tema naisele. Lisaks on kostja toonud esile, et pärast viimase reisi lõppu selgus lähetusaruande esitamisel, et majanduskulude jääk ei kattu hageja poolt kostjale lähetuse lõppedes tagastatud rahasummadega. Hageja käes pidi olema 185,55 eurot, 8568 norra krooni, 11 115 vene rubla ja 30 leedu litti. Reisi lõpus tagastas hageja kostjale 110 norra krooni ja 2000 vene rubla. Pärast vaidlemist tunnistas hageja kostjale, et kasutas osa valuutast oma vajaduste rahuldamiseks ning andis nõusoleku oma töötasust kinni pidada 57,97 eurot (tvk toimik lk 55). Kogu ülejäänud majandusraha keeldus hageja kostjale hüvitamast. Hageja on 10.04.2012 kohtuistungil kinnitanud (tl 108 pöördel), et kirjutas 08.07.2011 kostjale avalduse, et ostis tööandja kulul endale ravimeid 57 euro ulatuses ja andis jääki jäänud rahad kostjale ära. Üldjuhul on hageja peale igat reisi esitanud kostjale aruande ja tšekid, kuid mingeid arvestusi ei ole ta ise teinud. Mõnikord on hageja unustanud üles märkida raha, mis ta on edasi andnud teisele autojuhile.
Kohtu hinnangul on eeltooduga (dokumentaalsed tõendid, tunnistajate ütlused, menetlusosaliste vande all antud seletused) tõendatud, et hageja rikkus enne 08.07.2011 korduvalt erinevaid töökohustusi (ei täitnud veoülesandeid tähtaegselt, ei viibinud kauba mahalaadimiste juures, jättis sõiduki järelevalveta), kuid ei muutnud sellele vaatamata oma suhtumist töösse. Omavolilist veose mahalaadimise juurest lahkumist ja sõiduki järelevalveta jätmist ei saa pidada töökohustuste lojaalseks ega oma teadmiste ja oskuste kohaseks täitmiseks. Kohus on seisukohal, et hageja ei täitnud oma töökohustusi vajaliku hoolsusega. Oma käitumisega tekitas hageja kostja klientides ja äripartnerites usaldamatust enda ja selle kaudu ka kostja vastu. Kohtu arvates iseloomustavad hageja teod tema isikuomadusi ning olukorras, kus hageja tööülesanded olid vahetult seotud varaliste väärtuste käitlemisega, võis ja sai selle alusel kostjal tekkida põhjendatud usaldamatus hageja vastu, mistõttu ei saanud kostja viimasel välislähetusel võtta liigseid riske kalli pangamööbli tähtaegsel kohaletoimetamisel. Kohus leiab arvestades töölepingus kokkulepitud klauslit tööülesannete jämeda rikkumise kohta ning hageja tööülesannete sisu, et 08.07.2011 oli täidetud TLS § 88 lg 3 teise lause koosseis ja töötaja eelnev hoiatamine ei olnud erakorralise ülesütlemise kehtivuse eelduseks. Kuna edasine töösuhte jätkumine ei olnud mõeldav, siis oli kohtu hinnangul välistatud ka töösuhte säilimine etteteatamistähtaja võrra. Lähtudes kõigest eeltoodust oli kostja õigustatud hagejaga 16.06.2009 sõlmitud töölepingu nr 57 üles ütlema alates 08.07.2011 TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 6 alusel ning hageja hagi kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna töölepingu lõpetamine oli õiguspärane, siis tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue kostjalt töösuhte lõpetamise korral hüvitiste väljamõistmiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja on esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõude (tsiviilasi nr 2-12-11610), mistõttu ei võtnud kohus antud asjas eraldi seisukohta tekitatud kahju ja selle suuruse osas.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtunik
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi