Viru Maakohtu 16.mai 2011 otsus 2-10-48687: saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitis
Kohtuasja number: 2-10-48687
Otsuse kuupäev: Jõhvi, 16. mai 2011.a kl 16.00
Kohus: Viru Maakohus
Kohtunik: Ifret Mamedguseinov
Kohtuasi: J. P.`i hagi Formet Grupp OÜ vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudes.
Hagihind: 10 374.01 eurot.
Asja läbivaatamise kuupäev: 26. aprill 2011.a
Istungil osalenud isikud:
Hageja lepinguline esindaja M. T.:
Kostja lepinguline esindaja E. D..
Resolutsioon
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista kostjalt Formet Grupp OÜ-lt (registriood 10580719, asukoht Sonda 3A, 43125 Kiviõli) hageja J. P.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks saamata jäänud tasu 9 736 (üheksa tuhat seitsesada kolmkümmend kuus) eurot 94 senti ja puhkusehüvitis 637 (kuussada kolmkümmend seitse) eurot 07 senti.
- Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
- Kohtuostus 637.07 eurot puhkusehüvitise nõudes kuulub täitmisele viivitamatult.
- Saata kohtuotsuse ärakiri hagejale ja poolte esindajatele teadmiseks.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1. 05. oktoobril 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte vahel sõlmitud töölepingu nr.
127 alusel töötas hageja kostja juures alates 21.12.2007.a kuni 16.02.2010.a, mil tööleping
lõpetati TLS § 85 lg 1 alusel.
2. Hageja esitas avalduse Ida Tööinspektsiooni Töövalduskomisjonile saamata jäänud töötasu
väljamõistmiseks perioodi 01.01.2009.a kuni 31.12.2009.a eest. Töövaidluskomisjoni
07.09.2010.a otsusega rahuldati avaldus osaliselt ja tööandjalt mõisteti töötaja kasuks välja
saamata jäänud puhkusetasu summas 1 890 krooni.
3. Poolte vahel sõlmitud töölepingu kohaselt oli hageja põhipalk 65 krooni tunnis ning töötasu
tuli üle kanda 1 kord kuus, iga järgneva kuu 10. kuupäevaks töötaja pangaarvele. Töötaja
tööaja kestuseks oli 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Tööandja ei ole töötajale töötasu
maksnud 2009.a eest 135 200 krooni ning 2010.a kuni töölepingu lõpetamiseni 16.02.2010.a
ees 17 160 krooni, kokku on hagejal saamata töötasu 152 350 krooni (9 736.94 eurot) ning
puhkusetasu 9 968 krooni (637.07 eurot). Kokku 10 374.01 eurot (162 318 krooni).
4. Hageja palus vastavalt TLS § 28 lg 1 p 1, p 2, § 71 lg 1 välja mõista kostjalt saamata jäänud
töötasu 9 736.94 eurot (152 350 krooni) ning puhkusetasu 637.07 eurot (9 968 krooni) ja
jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
5. 22. veebruaril 2011.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt töötas
hageja kostja juures alates 21.12.2007.a vedurimasinisti ametikohal. Peale puhkust 2008.a.
lõpus ei naasnud hageja tööle, kostjale on hageja tööle mitteilmumise põhjus teadmata.
Tööandja ei katkestanud töösuhet, kuna lootis, et hageja tuleb tööle. 01.01.2009.a kuni
16.02.2010.a perioodi eest töötasu maksmise eelduseks on töö tegemine ja tööl viibimine.
Kostja ei saa hageja nõudmisi rahuldada, kuna hageja antud ajavahemikul tööd kostja juures ei
teinud.
6. 16.02.2010.a tuli hageja kostja juurde avaldusega ja sooviga töösuhe lõpetada. Hageja ei
andnud kostjale mingeid selgitusi. Kuna kostjale sobis töölepingu rahumeelne lõpetamine, siis
leping lõpetati. Ülaltoodust lähtuvalt palus kostja jätta hagi rahuldamata ja hageja
menetluskulud hageja enda kanda.
HAGEJA VASTUS
7. 21 märtsil 2011.a esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kuna
kostja ei ole nõudnud hagejalt seletuskirja tööluusi kohta ega määranud distsiplinaarkaristust,
siis on alusetu kostja väide tööluusi kohta. Isegi kui asuda seisukohale, et töötaja oma
tööülesandeid ei täitnud, siis tööandja käitumisest võib aru saada, et töötajal puudus võimalus
neid täita temast olenemata põhjustel. Seega võis tegemist olla tööseisakuga TLS § 66 lg 1
mõistes. Töötaja süü tööseisaku tekkimises puudub ja tööandja on kohustatud talle maksma
töötasu.
KOHTUISTUNG
8. Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagis esitatud nõude juurde. Esindaja selgituste kohaselt
hagejal on saamata jäänud töötasu 9 736.93 eurot ja hüvitis kasutamata puhkuse eest 637.07
eurot. Kostja ei ole mingeid vastuväited kasutamata puhkusele esitanud. Kõik, mis puudutab
kostja väidet tööluusi kohta, on paljasõnaline, kuna töötajat ei ole karistatud, ei ole nõutud ka
seletust selle kohta. Nõue on esitatud töölepingu seaduse alusel ja mis näeb ette, et kuna töötaja
töötas ajapalgaga, siis tuleb talle maksta tasu. See, kas töötaja teeb tööd või mitte, selle
nõudmine on tööandja pädevuses. Kui tööandja maksab palka ilma, et nõuaks töö tegemist, siis
on see tema teha. Kostja vastusest nähtub, et tööandja töötajaga töösuhet ei katkestanud, kuna
lootis mingit initsiatiivi töösuhte peatamiseks. Kui lähtuda sellest, et oli tööseisak, PalS § 20 lg
2 tulenevalt, kui töötaja ei saa täita tööülesandeid, siis makstakse palka vastavalt töölepingule.
9. Kostja esindaja selgituste kohaselt on töövaidluskomisjonis välja selgitatud, et hageja oli
registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks ja 2009. aastal tegeles ta ettevõtlusega. Kostja on
jätkuvalt seisukohal, et töötaja tööl ei olnud, ta tööd ei teinud ja tal ei ole alust nõuda töötasu.
Töölepingut ei öeldud üles, kuna nii otsustas kostja juhatus. Sel ajal oli raske selliste
omadustega töötajat leida, seega kostja ise otsustas, et peab inimest nimekirjas. Minimaalset
sotsiaalmaksu on kostja sel ajal hageja eest maksnud. Kostja ei olnud huvitatud töölepingu
lõpetamisest, vaid ootas, et hageja tuleb tagasi tööle ja töötab kostja juures. Ei ole vaidlust selle
üle, et ta tööleping lõpetati 16.02.2010.a. Hageja ise tuli ühel hetkel tööle ja soovis kohest
lepingu lõpetamist. Esindaja tunnistas hagi puhkusehüvitise osas hageja poolt nõutud ulatuses.
Kostja tegi vea, hoides lihtsalt inimest nimekirjas. Esindaja nõustus maksma kostjale kogu aja
eest töötasu seadusega kehtestatud töötasu alammääras kuus, kokku 3 892.21 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte esindajate seletused
ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on
põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Saamata jäänud tasu nõue
11. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 tulenevalt töölepingu alusel teeb füüsiline isik
(töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja
maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel 21.12.2007.a sõlmitud töölepingu nr 127 punkti
2.1. kohaselt töötaja asub tööle vedurimasinisti ametikohale, omades vastavat eriharidust.
Tööleping lõpetati TLS § 85 lg 1 alusel 16.02.2010.a (t. lk. 8-11). Pooltel ei ole vaidlust
töölepingu sõlmimise ja lõpetamise kuupäevade ega lõpetamise õigusliku aluse üle.
Töölepingu seaduse (TLS) § 85 reguleerib töölepingu korralise ülesütlemist töötaja algatusel,
mille lõike 1 kohaselt töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Sama
paragrahvi lõike 4 järgi tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda. Sellega on tuvastatud,
et tööleping öeldi üles töötaja algatusel korraliselt.
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta
esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise
väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või
kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kostja vastuse kohaselt peale puhkust 2008.a
lõpus kostja tööle ei naasnud ja kuni töölepingu ülesütlemiseni ei kostja tööülesandeid täitnud.
Kuigi hagiavalduses väidab hageja, et tegi tööd vastavalt töölepingule, siiski oma seisukohas
kostja vastusele ei välista hageja, et töötajal puudus võimalus tööülesandeid täita temast
olenemata põhjusel ja tegemist võis olla tööseisakuga. Sellega on tuvastatud, et tegelikult
alates 01.01.2009.a kuni töölepingu lõpetamiseni 16.02.2010.a hageja ei ole tööülesandeid
täitnud.
13. TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale
töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole
andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö
vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja
süü. Kostja vastuse kohaselt ootas tööandja töötaja tööle naasmist. Vastavalt kuni 01.07.2009.a
kehtinud palgaseaduse (PalS) § 20 lg 2, kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ja on
teatanud tööseisakut esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest tööandjale või
tema esindajale, maksab tööandja talle tööseisaku aja eest tasu kollektiiv- või töölepingus
ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast. Kohtuistungi
kostja esindaja on seda põhjendanud asjaoluluga, et vedurimasiniste ei ole võimalik leida ja
kostja lootes, et hageja ilmub tööle tagasi, ei öelnud töölepingut erakorraliselt üles. TsMS §
436 lg 4 alusel otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.
Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja
arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja
andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Kuna kostja on arvestanud ja tasunud hageja
eest sotsiaalmaksu, siis kostja vastuväidetest ja töölepingu lõpetamise õiguslikust alusest
tulevalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et töötaja on süüdi töökohustuste täitmata
jätmises. Seega puudus kostjal TLS § 35 või PalS § 20 lg 2 sätestatud alus töötajale tasu
maksmata jätmiseks.
14. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida ka lepingust. VÕS § 76 lg 1
kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on
kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Poolte vahel sõlmitud
töölepingu punkti 3.1 alusel asus hageja tööle täistööajaga, tema tööaja kestuseks oli 8 tundi
päevas ja 40 tundi nädalas. Töölepingu punktist 4.1. tulenevalt oli töötaja põhipalgaks 65
krooni tunnis ja lepingu punkti 4.3. kohaselt palka makstakse 1 kord kuus ülekandega
pangaarvele. Hageja pangakonto väljavõtete järgi alates 01.01.2009.a kuni 14.09.2010.a ei ole
kostja hagejale palka maksnud. Ülejäänud perioodi kohta ei hageja ema pangakonto
väljavõtteid esitanud.
15. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on
tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas
on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Oma vastuses hagile tööandja ei
nõustunud hagiga, põhjendusel, et tegemata töö eest tasu nõudmine on alusetu. Kohtuistungil
kostja on võtnud hagi saamata jäänud tasu osas mitte töölepinguga kehtestatud määras vaid
lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast 278.02 eurot kuus kokku
summas 3 892.22 eurot (4 350 krooni x 14 kuud : 15.6466) ja on põhjendanud seda sellega, et
sellelt summalt on kostja arvestanud ja tasunud hageja eest sotsiaalmaksu.
16. Hageja pankakonto väljavõtete kohaselt alates 23.03.2009.a hageja on osutanud teenuseid
või müünud kaupa ja on esitanud arveid OÜ-le Peipsi Grupp Holding. Seega õiged on kostja esindaja väited, et ajal, mille eest hageja kostjalt töötasu nõuab, tegutses hageja füüsilisest
isikust ettevõtjana. Jättes üle aasta tööle ilmumata ja tööülesandeid täitmata, töötaja on
rikkunud töö tegemise kohustust. Samas antud asjaolu ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks.
TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja
kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on
rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16
sätestatust. Tööandja ei ole kasutanud TLS § 88 lg 2 p 4 sätestatud õigust öelda tööleping
erakorraliselt üles töötajast tuleneval põhjusel. Kuna tööleping on üles öeldud 16.02.2010.a
töötaja poolt korraliselt TLS § 85 lg 1 alusel, siis tuleb asuda seisukohale, et töötaja +ei ole
töökohustuste täitmata jätmises süüdi ja tööandja ei täitnud TLS § 28 lg 2 p 2 sätestatud
kohustust maksta töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Sellepärast hagi saamata
jäänud tasu nõudmise osas tuleb rahuldada summas 9 736.94 eurot (152 350 krooni), sh.
2009.a 8 640 85 eurot (135 200 krooni), s.o 52 nädalat x 40 tundi x 65 krooni : 15.6466 ja
01.01.2010.a-16.02.2010.a eest 1 096.08 eurot (17 150 krooni), so. 33 päeva x 8 x 65 krooni :
15.6466.
Puhkusehüvitis
17. Hageja nõuab kostjalt ajavahemiku 01.01.2009.a-16.02.2010.a eest arvestatud
puhkusehüvitist summas 637.07 eurot (9 968 krooni). Kostja ei ole vastuväiteid puhkuse
puhkusehüvitisele esitanud. Kohtuistungil kostja esindaja on selles osas hagi õigeks võtnud.
18. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses
hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on
rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa
võib välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuna kostja on
selles osas võtnud hagi õigeks, siis TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab
otsuse selles osas tagatiseta viivitamata täidetavaks
Menetluskulud
19. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TjasMS § 161 lg 1 järgi
haimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus
kõik menetluskulud kostja kanda.
20. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, §
438, § 440, § 442, § 444, § 453 lg1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 631, § 632 1sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov
Kohtunik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi