Harju Maakohtu 04.aprill 2011 otsus 2-10-48119 töölepingu tähtajalisuse tühisuse ja töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise, töölt sunnitud puudumise aja eest töötasu nõudes.
Kohus: Harju Maakohus
Kohtunik: Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht: 08.04.2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number: 2-10-48119
Tsiviilasi: TP hagi L linn LLkaudu vastu töövaidlusega seotud nõuetes
Kohtunik: Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht: 08.04.2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number: 2-10-48119
Tsiviilasi: TP hagi L linn LLkaudu vastu töövaidlusega seotud nõuetes
Hagi hind: 4 037,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja – TP(isikukood XXX)
Hageja nõustajad Vassili S ja Viktoria G
Kostja – L linn LL kaudu
Kostja esindaja AÖ, kostja nõustaja Kaire K
Asja läbivaatamine: Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata.
Hageja nõustajad Vassili S ja Viktoria G
Kostja – L linn LL kaudu
Kostja esindaja AÖ, kostja nõustaja Kaire K
Asja läbivaatamine: Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta läbi vaatamata TP hagi L linn LL kaudu vastu nõudes tuvastada töölepingu tähtajalisuse tühisus.
Hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu 2 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hagiavalduse kohaselt töötas hageja L lasteaias õpetajana 25 aastat alates 1985.a.
08.06.1993.a on hageja ja LLvahel sõlmitud tähtajatu tööleping nr 10, mis on seniajani
lõpetamata. 2008.a sõlmisid pooled tähtajalise töölepingu üheks aastaks s.o kuni
03.04.2009.a. Selle lepingu lõppemisel tähtaja saabumisega sõlmisid hageja ja kostja uue
tähtajalise lepingu. Lepingu p 1.2 järgi oli leping sõlmitud 1 aastaks tingimusel, et töötaja
esitab selle aja jooksul riigikeele oskust tõendava dokumendi. Lepingu viimaseks kuupäevaks
oli 05.04.2010.a. 08.04.2010.a lõpetati hagejaga tööleping. Hageja on seisukohal, et
töölepingu lõpetamine on tühine. 2008.a ja 2009.a sõlmitud tähtajalised töölepingud on
tühised. 08.04.2010.a on lõpetatud tööleping nr 42, kuid tähtajatu tööleping nr 10 on
lõpetamata. Kostja ei võimalda hagejal tööülesandeid täita. Tööandja peab hüvitama hagejale
töölt sunnitud aja eest saamata jäänud töötasu alates 09.04.2010.a kuni tööle asumise ajani.
Hageja töötasu oli 7200 krooni kuus bruto. Hageja palub tuvastada, et töölepingu
ülesütlemine on tühine, ning mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu alates 09.04.2010.a.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja hagi ei tunnista. Hagejaga sõlmiti 08.06.1993.a tööleping, töölepingu tingimusi
muudeti mitmel korral, poolte vahel vormistati uus töölepingu redaktsioon, millele pandi uus
number 42. Töölepingu tingimusi muudeti, tööleping sõlmiti määratud tähtajaks, põhjuseks
oli hageja puudulik kvalifikatsioon/keeleoskus. Aasta möödudes muudeti lepingut ning loeti
tööleping sõlmituks kuni 05.04.2010.a s.o üheks aastaks tingimusel, et töötaja esitab selle aja
jooksul riigikeele oskust tõendava dokumendi. Riikliku Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse
teatistest nähtub, et hageja ei ole sooritanud isegi B1-tasemel eksamit. Vajadusest keeleoskus
nõutavale tasemele viia on informeeritud töötajat pidevalt ja järjekindlalt. Kostja leiab, et on
andnud töötajale õpetajana töötamiseks vajaliku keeleoskuse nõuete täitmiseks piisavalt aega.
Kuivõrd töötaja seda kokkulepitud tähtajaks ei teinud, ei olnud võimalik tema töölepingut
pikendada ning see lõppes 05.04.2010.a. Kostja on seisukohal, et töölepingu tähtajalisuse
tuvastamise ja töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise nõue on aegunud. Töötaja ei saa
nõuda töölepingu ülesütlemise kehtetuks tunnistamist, sest tööleping lõppes tähtaja
möödumise tõttu. Nõude esitamise aeg sõlmitud lepingu tähtajalisuse vaidlustamiseks möödus
06.08.2009, s.o 4 kuud peale seda kui töölepingu muudatused nr 42 (korduv) sõlmiti. Töötaja
nõuded tööga kindlustamiseks ja kahju hüvitamiseks on alusetud ja põhjendamatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb
jätta rahuldamata.
Asja materjalidele lisatud lepingu (tlk 13-14) kohaselt sõlmisid pooled 08.06.1993.a
töölepingu nr 10, mille kohaselt asus hageja tööle L lasteaeda kasvataja ametikohale,
tööleping sõlmiti määramata tähtajaks. 04.04.2008.a sõlmiti poolte vahel tööleping 42 (tlk 16-
17), mille p 1.2 kohaselt sõlmiti leping üheks aastaks. 06.04.2009.a. sõlmiti poolte vahel
tööleping nr 42 (korduv) (tlk 18-19) tähtajalisena üheks aastaks, lepingu viimane kuupäev on
05.04.2010.a.
05.04.2010.a käskkirjaga lõpetati hagejaga tööleping 05.04.2010.a. Hageja on seisukohal, et
temaga töölepingu ülesütlemine on tühine. Kuna hagejaga lõpetati tööleping 05.04.2010.a siis
vastavalt kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 131 lg-le 1 tuleb töölepingu lõpetamise
õiguspärasuse hindamisel kohaldada alates 01.07.2009.a kehitavat töölepinguseadust. TLS §
131 lg 1 järgi enne 2009.aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009.aasta
1. juulist töölepingu seaduses sätestatut.
Käesolevas asjas on hageja tuginenud sellele, et temaga töölepingu lõpetamine ei olnud
õiguspärane seetõttu, et poolte vahel sõlmitud töölepingus märgitud lepingu tähtajalisus ei
olnud kehtiv. Arvestades asja materjalidele lisatud 08.06.1993.a, 04.04.2008.a ja 06.04.2009.a
sõlmitud lepinguid on kohus seisukohal, et 04.04.2008 ja 06.04.2009.a sõlmitud lepingute
näol ei ole tegemist iseseisvate lepingutega, vaid poolte kokkuleppega 08.06.1993.a sõlmitud
lepingutingimuste osaliseks muutmiseks. Kuna vaidluse all on 04.04.2008.a ja 06.04.2009.a
sõlmitud kokkulepe lepingu tähtajaliseks muutmiseks, siis vaidluse lahendamiseks tuleb
vastavalt kehtiva TLS § 131 lg-st 2 kohaldada kuni 01.07.2009.a kehtinud seadust.
Kehtinud töölepingu seaduse § 27 lg 2 sätestas alused millal võib sõlmida töölepingu
määratud ajaks. TLS § 27 lg 2 p 6 järgi võib määratud ajaks töölepingu sõlmida ka seadusega,
samuti vabariigi valitsuse määrusega ettenähtud juhtudel. Vabariigi Valitsuse 07.09.1999.a
määrus nr 267 sätestab, et kui koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli
või gümnaasiumi õpetaja vaba ametikohta ei õnnestu täita konkursi korras, lubada direktoril
(juhatajal) sõlmida õpetajaga tööleping määratud ajaks, tähtajaga kuni üks aasta.
Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et enne hagejaga 04.04.2008.a ja 06.04.2009.a
sõlmitud lepingumuudatusi, oli korraldatud nimetatud ametikohale konkurss ning see nurjus.
Seega tuleb asuda seisukohale, et lepingu muutmiseks tähtajaliseks puudusid seadusest
tulenevad alused. TLS § 15 lg 1 järgi töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad
seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust on kehtetud. Seega tuleb kohtu
arvates asuda seisukohale, et töölepingu tingimuste muutmine selliselt, et tööleping muutus
tähtajaliseks on kehtetu.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale
õiguslikke tagajärgi. Kuna TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole lepingu tingimusel, mille kohaselt
muudeti tähtajatu tööleping tähtajaliseks, õiguslikke tagajärgi algusest peale, ei allu nimetatud
tingimuse tühisuse tuvastamine aegumise regulatsioonile. Seega ei ole vaidlusaluse
lepingutingimuse tühisuse tuvastamine aegunud.
Kohus osutab siiski, et TsÜS § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade
tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata.
Seega tuleb asuda seisukohale, et 06.04.2009.a töölepingu muudatuste p- s 1.2 kokkulepitu,
mille kohaselt kohustus hageja hiljemalt 05.04.2010.a esitama kostjale riigikeele oskust
tõendava dokumendi, on kehtiv. Nimetatud poolte kokkulepe ei ole vastuolus TLS §-s 15 lg 1
sätestatuga, kuivõrd Vabariigi Valitsuse 26.06.2008.a määruse nr 105 § 11 lg 3 järgi nõutakse
vähemalt B2-tasemel eesti keele oskust järgmistelt valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse ametiasutuste hallatavate asutuste töötajatelt ning avalik-õiguslike
juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajatelt:
2) pedagoogid (v.a eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad).
Kostja on oma 05.04.2010.a käskkirjas (tlk 20) viidanud, et tööleping lõpetati tähtaja
möödumise tõttu. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selle, et tööleping lõpetati
selle tõttu, et hageja ei valda nõutaval määral eesti keelt. 28.02.2011.a toimunud istungil
antud hageja seletustest nähtub, et ta oli teadlik keeleoskuse nõudest ning tööandja kordas
seda pidevalt. Seega tuleb käesolevas asjas asuda seisukohale, et tööleping öeldi sisuliselt
hagejale üles TLS § 88 lg 1 p 2 alusel, mis sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt
üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve
järgides eelda töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei sobi töökohale. Hageja töötas
lasteasutuses pedagoogina, Vabariigi Valitsuse 26.06.2008.a määrusest nr 105 tuleneb
kohustus, et pedagoog peab valdama eesti keelt vähemalt B2 tasemel. Asjas puudub vaidlus
selles, et hageja ei vallanud eesti keelt ei B1 ega B2-tasemel. Seetõttu leiab kohus, et
töölepingu lõpetamine hagejaga oli õiguspärane. TLS § 95 lg 1 sätestab nõuded
ülesütlemisavaldusele, mille järgimisel on töölepingu ülesütlemine kehtiv. Kohus on
seisukohal, et kostja 05.04.2010.a käskkiri vastab nimetatud nõuetele. Asjaolu, et nimetatud
käskkirjas ei ole sõnaselgelt viidatud, et tööleping öeldakse üles, kuna hageja oskused ei vasta
ametikohale esitatavatele nõuetele, ei too kaasa kohtu arvates ülesütlemise tühisust kuna
ülesütlemise põhjenduse puudumine ei mõjuta TLS § 95 lg 3 järgi ülesütlemise kehtivust.
TLS § 97 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides, lg 2 p 4 kohaselt erakorralisest
ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on
kestnud kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva. Kohus on seisukohal, et
06.04.2009.a. töölepingu muudatuste p- s 1.2 nähtub, et kostja andis hagejale teada, et kui ta
eesti keele oskust nõutaval tasemel ei omanda, siis tööleping lõpetatakse 05.04.2010.a. Seega
on kohtu arvates kostja töölepinguseaduses ettenähtud tähtaega järginud. Eeltoodu alusel asub
kohus seisukohale, et hagejaga on tööleping lõpetatud õiguspäraselt, sellest tulenevalt puudub
hagejal õigus nõuda palga maksmist. Hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta
rahuldamata
Hageja on asjas esitanud nõude tuvastada, et poolte vahel sõlmitud töölepingu tähtajalisus on
tühine. TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadus) § 368 lg 1 järgi võib hageja hagi esitada
õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu
õiguslik huvi.
Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud töölepingu tähtajalisuse tühisuse tuvastamise
nõude esitamiseks hagi esemena puudub õigustatud huvi, kuna asjas on esitatud töölepingu
ülesütlemise tühisuse tuvastamise, tööle lubamise ja saamata jäänud töötasu nõuded. Hageja
poolt esitatud tuvastusnõude näol on sisuliselt tegemist hagi avalduse asjaoludesse kuuluva
õigusliku väitega, mistõttu tuleb nimetatud nõue TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi jätta läbi
vaatamata.
MENETLUSKULUD
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb täielikult rahuldamata, tuleb hageja menetluskulud jätta tema
enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda.
TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud
esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude
proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
jõustumisest.
TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.
Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu
Kohtunik
Hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu 2 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hagiavalduse kohaselt töötas hageja L lasteaias õpetajana 25 aastat alates 1985.a.
08.06.1993.a on hageja ja LLvahel sõlmitud tähtajatu tööleping nr 10, mis on seniajani
lõpetamata. 2008.a sõlmisid pooled tähtajalise töölepingu üheks aastaks s.o kuni
03.04.2009.a. Selle lepingu lõppemisel tähtaja saabumisega sõlmisid hageja ja kostja uue
tähtajalise lepingu. Lepingu p 1.2 järgi oli leping sõlmitud 1 aastaks tingimusel, et töötaja
esitab selle aja jooksul riigikeele oskust tõendava dokumendi. Lepingu viimaseks kuupäevaks
oli 05.04.2010.a. 08.04.2010.a lõpetati hagejaga tööleping. Hageja on seisukohal, et
töölepingu lõpetamine on tühine. 2008.a ja 2009.a sõlmitud tähtajalised töölepingud on
tühised. 08.04.2010.a on lõpetatud tööleping nr 42, kuid tähtajatu tööleping nr 10 on
lõpetamata. Kostja ei võimalda hagejal tööülesandeid täita. Tööandja peab hüvitama hagejale
töölt sunnitud aja eest saamata jäänud töötasu alates 09.04.2010.a kuni tööle asumise ajani.
Hageja töötasu oli 7200 krooni kuus bruto. Hageja palub tuvastada, et töölepingu
ülesütlemine on tühine, ning mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu alates 09.04.2010.a.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja hagi ei tunnista. Hagejaga sõlmiti 08.06.1993.a tööleping, töölepingu tingimusi
muudeti mitmel korral, poolte vahel vormistati uus töölepingu redaktsioon, millele pandi uus
number 42. Töölepingu tingimusi muudeti, tööleping sõlmiti määratud tähtajaks, põhjuseks
oli hageja puudulik kvalifikatsioon/keeleoskus. Aasta möödudes muudeti lepingut ning loeti
tööleping sõlmituks kuni 05.04.2010.a s.o üheks aastaks tingimusel, et töötaja esitab selle aja
jooksul riigikeele oskust tõendava dokumendi. Riikliku Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse
teatistest nähtub, et hageja ei ole sooritanud isegi B1-tasemel eksamit. Vajadusest keeleoskus
nõutavale tasemele viia on informeeritud töötajat pidevalt ja järjekindlalt. Kostja leiab, et on
andnud töötajale õpetajana töötamiseks vajaliku keeleoskuse nõuete täitmiseks piisavalt aega.
Kuivõrd töötaja seda kokkulepitud tähtajaks ei teinud, ei olnud võimalik tema töölepingut
pikendada ning see lõppes 05.04.2010.a. Kostja on seisukohal, et töölepingu tähtajalisuse
tuvastamise ja töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise nõue on aegunud. Töötaja ei saa
nõuda töölepingu ülesütlemise kehtetuks tunnistamist, sest tööleping lõppes tähtaja
möödumise tõttu. Nõude esitamise aeg sõlmitud lepingu tähtajalisuse vaidlustamiseks möödus
06.08.2009, s.o 4 kuud peale seda kui töölepingu muudatused nr 42 (korduv) sõlmiti. Töötaja
nõuded tööga kindlustamiseks ja kahju hüvitamiseks on alusetud ja põhjendamatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb
jätta rahuldamata.
Asja materjalidele lisatud lepingu (tlk 13-14) kohaselt sõlmisid pooled 08.06.1993.a
töölepingu nr 10, mille kohaselt asus hageja tööle L lasteaeda kasvataja ametikohale,
tööleping sõlmiti määramata tähtajaks. 04.04.2008.a sõlmiti poolte vahel tööleping 42 (tlk 16-
17), mille p 1.2 kohaselt sõlmiti leping üheks aastaks. 06.04.2009.a. sõlmiti poolte vahel
tööleping nr 42 (korduv) (tlk 18-19) tähtajalisena üheks aastaks, lepingu viimane kuupäev on
05.04.2010.a.
05.04.2010.a käskkirjaga lõpetati hagejaga tööleping 05.04.2010.a. Hageja on seisukohal, et
temaga töölepingu ülesütlemine on tühine. Kuna hagejaga lõpetati tööleping 05.04.2010.a siis
vastavalt kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 131 lg-le 1 tuleb töölepingu lõpetamise
õiguspärasuse hindamisel kohaldada alates 01.07.2009.a kehitavat töölepinguseadust. TLS §
131 lg 1 järgi enne 2009.aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009.aasta
1. juulist töölepingu seaduses sätestatut.
Käesolevas asjas on hageja tuginenud sellele, et temaga töölepingu lõpetamine ei olnud
õiguspärane seetõttu, et poolte vahel sõlmitud töölepingus märgitud lepingu tähtajalisus ei
olnud kehtiv. Arvestades asja materjalidele lisatud 08.06.1993.a, 04.04.2008.a ja 06.04.2009.a
sõlmitud lepinguid on kohus seisukohal, et 04.04.2008 ja 06.04.2009.a sõlmitud lepingute
näol ei ole tegemist iseseisvate lepingutega, vaid poolte kokkuleppega 08.06.1993.a sõlmitud
lepingutingimuste osaliseks muutmiseks. Kuna vaidluse all on 04.04.2008.a ja 06.04.2009.a
sõlmitud kokkulepe lepingu tähtajaliseks muutmiseks, siis vaidluse lahendamiseks tuleb
vastavalt kehtiva TLS § 131 lg-st 2 kohaldada kuni 01.07.2009.a kehtinud seadust.
Kehtinud töölepingu seaduse § 27 lg 2 sätestas alused millal võib sõlmida töölepingu
määratud ajaks. TLS § 27 lg 2 p 6 järgi võib määratud ajaks töölepingu sõlmida ka seadusega,
samuti vabariigi valitsuse määrusega ettenähtud juhtudel. Vabariigi Valitsuse 07.09.1999.a
määrus nr 267 sätestab, et kui koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli
või gümnaasiumi õpetaja vaba ametikohta ei õnnestu täita konkursi korras, lubada direktoril
(juhatajal) sõlmida õpetajaga tööleping määratud ajaks, tähtajaga kuni üks aasta.
Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et enne hagejaga 04.04.2008.a ja 06.04.2009.a
sõlmitud lepingumuudatusi, oli korraldatud nimetatud ametikohale konkurss ning see nurjus.
Seega tuleb asuda seisukohale, et lepingu muutmiseks tähtajaliseks puudusid seadusest
tulenevad alused. TLS § 15 lg 1 järgi töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad
seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust on kehtetud. Seega tuleb kohtu
arvates asuda seisukohale, et töölepingu tingimuste muutmine selliselt, et tööleping muutus
tähtajaliseks on kehtetu.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale
õiguslikke tagajärgi. Kuna TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole lepingu tingimusel, mille kohaselt
muudeti tähtajatu tööleping tähtajaliseks, õiguslikke tagajärgi algusest peale, ei allu nimetatud
tingimuse tühisuse tuvastamine aegumise regulatsioonile. Seega ei ole vaidlusaluse
lepingutingimuse tühisuse tuvastamine aegunud.
Kohus osutab siiski, et TsÜS § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade
tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata.
Seega tuleb asuda seisukohale, et 06.04.2009.a töölepingu muudatuste p- s 1.2 kokkulepitu,
mille kohaselt kohustus hageja hiljemalt 05.04.2010.a esitama kostjale riigikeele oskust
tõendava dokumendi, on kehtiv. Nimetatud poolte kokkulepe ei ole vastuolus TLS §-s 15 lg 1
sätestatuga, kuivõrd Vabariigi Valitsuse 26.06.2008.a määruse nr 105 § 11 lg 3 järgi nõutakse
vähemalt B2-tasemel eesti keele oskust järgmistelt valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse ametiasutuste hallatavate asutuste töötajatelt ning avalik-õiguslike
juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajatelt:
2) pedagoogid (v.a eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad).
Kostja on oma 05.04.2010.a käskkirjas (tlk 20) viidanud, et tööleping lõpetati tähtaja
möödumise tõttu. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selle, et tööleping lõpetati
selle tõttu, et hageja ei valda nõutaval määral eesti keelt. 28.02.2011.a toimunud istungil
antud hageja seletustest nähtub, et ta oli teadlik keeleoskuse nõudest ning tööandja kordas
seda pidevalt. Seega tuleb käesolevas asjas asuda seisukohale, et tööleping öeldi sisuliselt
hagejale üles TLS § 88 lg 1 p 2 alusel, mis sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt
üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve
järgides eelda töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei sobi töökohale. Hageja töötas
lasteasutuses pedagoogina, Vabariigi Valitsuse 26.06.2008.a määrusest nr 105 tuleneb
kohustus, et pedagoog peab valdama eesti keelt vähemalt B2 tasemel. Asjas puudub vaidlus
selles, et hageja ei vallanud eesti keelt ei B1 ega B2-tasemel. Seetõttu leiab kohus, et
töölepingu lõpetamine hagejaga oli õiguspärane. TLS § 95 lg 1 sätestab nõuded
ülesütlemisavaldusele, mille järgimisel on töölepingu ülesütlemine kehtiv. Kohus on
seisukohal, et kostja 05.04.2010.a käskkiri vastab nimetatud nõuetele. Asjaolu, et nimetatud
käskkirjas ei ole sõnaselgelt viidatud, et tööleping öeldakse üles, kuna hageja oskused ei vasta
ametikohale esitatavatele nõuetele, ei too kaasa kohtu arvates ülesütlemise tühisust kuna
ülesütlemise põhjenduse puudumine ei mõjuta TLS § 95 lg 3 järgi ülesütlemise kehtivust.
TLS § 97 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides, lg 2 p 4 kohaselt erakorralisest
ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on
kestnud kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva. Kohus on seisukohal, et
06.04.2009.a. töölepingu muudatuste p- s 1.2 nähtub, et kostja andis hagejale teada, et kui ta
eesti keele oskust nõutaval tasemel ei omanda, siis tööleping lõpetatakse 05.04.2010.a. Seega
on kohtu arvates kostja töölepinguseaduses ettenähtud tähtaega järginud. Eeltoodu alusel asub
kohus seisukohale, et hagejaga on tööleping lõpetatud õiguspäraselt, sellest tulenevalt puudub
hagejal õigus nõuda palga maksmist. Hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta
rahuldamata
Hageja on asjas esitanud nõude tuvastada, et poolte vahel sõlmitud töölepingu tähtajalisus on
tühine. TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadus) § 368 lg 1 järgi võib hageja hagi esitada
õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu
õiguslik huvi.
Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud töölepingu tähtajalisuse tühisuse tuvastamise
nõude esitamiseks hagi esemena puudub õigustatud huvi, kuna asjas on esitatud töölepingu
ülesütlemise tühisuse tuvastamise, tööle lubamise ja saamata jäänud töötasu nõuded. Hageja
poolt esitatud tuvastusnõude näol on sisuliselt tegemist hagi avalduse asjaoludesse kuuluva
õigusliku väitega, mistõttu tuleb nimetatud nõue TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi jätta läbi
vaatamata.
MENETLUSKULUD
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb täielikult rahuldamata, tuleb hageja menetluskulud jätta tema
enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda.
TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud
esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude
proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
jõustumisest.
TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.
Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu
Kohtunik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi