Töövaidlus

Huvitavad vaidlused

Prindi

Töötasu tuvastamine. TVK 2010.

Otsuses 1751 leidis TVK, et töölepingu puudumise tõttu pole töötasu suurust võimalust tuvastada ja seetõttu tuleb lähtuda VÕS § 25 lõikest 1 ehk pooltevahelisest praktikast, st kontole laekuvast summast. Samas leidis TVK 2010 otsuses nr 5, et kuna töötasu suurust ei ole usaldusväärsete kirjalike tõenditega võimalik tuvastada, tuleb lähtuda töötasu mõistlikust määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale maksavad, st statistikaameti andmetest.
Meie pooldame teises otsuses toodud seisukohta. See ühtib TLS § 29 lõikes 2 sätestatud reegliga, mille kohaselt juhul, kui töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.

Töötasu vähendamine TLS § 37. TVK 2010.

Töövaidluses nr 1732 vähendas tööandja töötaja töötasu, kuid ei vähendanud töötaja tööaega. Oma avalduses TVKle palus töötaja tunnistada kehtetuks tööandja teate töötasu vähendamise kohta. TVK leidis, et töötaja nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna töötaja on nõustunud töötasu vähendamisega, mida on kinnitanud ka oma allkirjaga, samas ei ole töötaja ise keeldunud töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. Seega peaks töötaja omal initsiatiivil keelduma väiksemas mahus töö tegemisest, vastaval juhul loetakse vaikimine nõusolekuks teha vähendatud töötasu eest endises mahus tööd.

Töötasu vähendamine TLS § 37. TVK 2010.

Otsuse nr 1522 kohaselt alandas tööandja TLS § 37 alusel töötaja töötasu. Töötaja sellega ei nõustunud, kuid ka töölepingut ei lõpetanud. Tööandja lõpetas töölepingu ise, viidates alusena TLS § 37 lõikele 5. Töötaja palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, kuna TLS § 37 lg 5 alusel saab töölepingu üles öelda ainult töötaja, mitte tööandja. TVK rahuldas töötaja avalduse.

Töötasu faktiline muutmine. TVK 2010.

Otsuses nr 1995 leidis TVK, et töötasu vähendamine on seaduslik ka siis, kui töötaja keeldub omal algatusel täitmast tööülesandeid, mis on märgitud tema ametijuhendis. Viidatud vaidluses palus töötaja tunnistada ebaseaduslikuks töötasu vähendamine ja kohustada tööandjat maksma kokkulepitud töötasu. TVK tuvastas, et oma halvale tervislikule seisundile viidates keeldus töötaja ise tegemast tööülesandeid, milles pooled olid kokku leppinud. Tööandja tuli töötajale vastu ning võttis töötajalt need töökohustused, mis seadsid töötaja tervise ohtu, kuid vähendas proportsionaalselt tööülesannete vähendamisega ka töötaja töötasu. Antud juhul põhjendas TVK töötasu vähendamise seaduslikkust sellega, et siinkohal oli töötaja ise see, kes algatas ametijuhendi muutmise ja seeläbi töötasu vähendamise. Tegemist ei olnud tööandja ühepoolse tahteavaldusega ning seetõttu oli töötasu vähendamine proportsionaalselt töömahu vähenemisega seaduslik.

Töötasu faktiline muutmine. TVK 2010.

TVK otsuses nr 498 rõhutatakse, et kui töötajal on pretensioone töötasu vähendamise kohta, siis peab ta esimesel võimalusel teavitama nendest tööandjat või pöörduma TVK-sse. Selle juhtumi puhul tuvastas TVK, et töötaja viidi üle osalisele tööajale tähtajalisel ja seoses sellega vähenes ka töötaja palk proportsionaalselt. Töötaja oli sellest teadlik ja nõustus uute tingimustega ning ei pöördunud kordagi tööandja poole ega vaidlustanud tingimuste muutmisi. TVK otsusest nähtub, et vähemsaadud töötasu ei kuulu rahuldamisele, kuna töötaja pikka aega vaikis ja sai vähendatud töötasu, mida kinnitavad tema pangaülekanded. TVK luges vaikimise nõusolekuks, kuna töötaja väljendas oma käitumisega tegelikku tahet tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 3 järgi, milleks oli TVK arvates tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg ehk siis teisisõnu töötasu vähendamine. Komisjon leidis, et töötasu vähendamisele vastuväidete esitamata jätmisega avaldas töötaja oma nõusolekut ja hilisem TVK kaudu töötasu vähendatud osa nõudmine oli vastuolus hea usu põhimõttega.

Töötasu faktiline muutmine. TVK 2010.

Otsuses nr 1542 vähendas tööandja töötasu ühepoolselt ja töötaja oli sellest teadlik. Töötaja vaidlustas töötasu vähendamise 16 kuud hiljem. TVK otsustas, et TsÜS § 68 lg 3 kohaselt väljendas töötaja pikaajalise vaikimisega oma nõusolekut töötasu vähendamiseks ja jättis töötaja nõude rahuldamata.

Töötasu faktiline muutmine. TVK 2010.

Töövaidluses nr 1358 oli töölepingus töötasu x, töölepingut ei olnud kirjalikult muudetud. Töötaja kinnitas vaidluses, et nõustus suuliselt töötasu vähendamisega poolte kokkuleppel kolmeks kuuks. Kuna tööandja peale kolme kuu möödumist ei hakanud töötasu endises määras x maksma, palus töötaja TVK-l mõista tööandjalt välja töölepingu järgne töötasu alates neljandast kuust. Töövaidluskomisjon pani selles asjas üllatuslikult tõendamiskohustuse töötajale ja leidis, et töötaja ei ole tõendanud töötasu vähendamist ainult kolmeks kuuks. TVK leidis, et VÕS § 23 lg 1 kohaselt võivad kokkulepped tulla praktikast, seega luges TVK vähendatud tasu uueks tähtajatuks kokkuleppeks.

Töötasu faktiline muutmine. TVK 2010.

Töövaidluses nr 1911 oli töötajale aastaid makstud töötasu rohkem, kui töölepingus kirjas. Kui tööandja hakkas töötasu maksma endisest vähem ehk vastavalt kirjalikule töölepingule, esitas töötaja vähemsaadud töötasu nõude. TVK leidis, et ei ole tõendatud, et pooled oleksid leppinud kokku töötasu muutmises (suurendamises), seega saab töötaja nõuda vaid töölepingu järgset töötasu.

Töötasu faktiline muutmine. TVK 2010.

Otsuse nr 669 kohaselt vähendas tööandja väidetavalt poolte kokkuleppel kõigi töötajate töötasu 20% ulatuses. Vaidlev töötaja oli sel ajal töövõimetu. TVK asus seisukohale, et tööandja kohustus on tõendada, et iga töötajaga sõlmiti mistahes vormis kokkulepe töötasu vähendamiseks. Kuna tööandja selle töötaja puhul kokkuleppe sõlmimist tõendada ei suutnud, mõistis TVK töötajale vähemsaadud töötasu välja.

Töötasu faktiline muutmine. TVK 2010.

TVK otsus nr 10: Tööandja vähendas ühepoolselt makstavat lisatasu. TVK leidis, et tööandja oli võtnud endale vabatahtlikult ühepoolse kohustuse lisatasu maksta ja võis seda ühepoolselt ka muuta. Samas leidis TVK, et tööandja oleks pidanud töötajat muudatustest informeerima, kuna töötajal oli välja kujunenud õigustatud ootus ja ta võis uuenenud olukorda käsitleda oma õiguste rikkumisena.

Ületunnitöö. TVK 2010.

Vaidluses nr 854 nõudis töötaja ületunnitöö hüvitamist x summas, mida tõendas omapoolsete esitatud arvutustena. TVK tuvastas, et faktiline töötamine üle kokkulepitud aja küll toimus, kuid pooled ei olnud eelnevalt ületunnitöö tegemises kokku leppinud. Seetõttu leidis TVK, et ületunnitöö hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna tööaja arvestust pidas töötaja isiklikult ja ühtlasi jäi tõendamata töötundide vastavus tegelikkusele.

Ületunnitöö. TVK 2010.

Vaidluses 5879 nõudis töötaja ületunnitöö hüvitamist x summas ning esitas omapoolse arvestuse ületundide kohta märkmiku lehtedel. TVK jättis töötaja nõude rahuldamata. TVK leidis, et tööaja arvestuse pidamise kohustus on tööandjal, seega ei saa TVK pidada usaldusväärseks töötaja poolt esitatud ületunnitöö arvestust. Samuti ei leidnud tõendamist, et ületunnitöö arvestust oleks pidanud pidama töötaja isiklikult. TVK rõhutas asjaolu, et uue seaduse kohaselt on ületunnitöö tegemine pooltevaheline kokkulepe, milles lepitakse igakordselt eraldi kokku ja mille arvestust peab tööandja.

Ületunnitöö. TVK 2010.

TVK otsuse 789 kohaselt otsustas komisjon töötaja nõude ületunnitöö hüvitamise kohta rahuldada, kuna vastavalt töötaja arvestustele tekkisid ületunnid kokku x tunni ulatuses. TVK ei tuvastanud, et pooled oleksid kokku leppinud ületunnitöö hüvitamise viisis ja puudusid andmed ka selle kohta, et tööandja oleks ületunnid hüvitanud vaba aja andmisega, mistõttu kuulus töötaja nõue ületunnitöö hüvitamise kohta rahuldamisele.

Lisatasu. TVK 2010.

TVK otsus number 4952: töötaja nõudis teiste nõuete kõrval ka saamatajäänud lisatasu, mille tööandja oli oma teatisega töötajatele määranud. TVK leidis, et töötaja nõue tuleb rahuldada, kuna tööandja ise on teinud lisatasu maksmise töötajatele teatisega teatavaks ja tulenevalt töötaja pangaväljavõttest ka seda töötajale eelnevalt maksnud. Seega rõhutab TVK oma otsusega, et kui midagi on kokku lepitud, siis tuleb ka seda täita seni, kuni ei ole kokku lepitud midagi uut, mis muudaks vana kokkulepet.

Sõiduauto hüvitis. TVK 2010.

Otsuses nr 5166 leiab TVK, et kui tööandja on ette näinud töötajale mingi materiaalse hüve, siis ei ole töötajal õigust nõuda selle hüve mittekasutamise eest rahalist kompensatsiooni. Nimetatud vaidluses leppisid töötaja ja tööandja töölepingu lisas kokku, et tööandjal on kohustus anda töötaja kasutusse sõiduauto ning ühtlasi kompenseerida ka kasutuskulud. Töötaja nõudis hüvitist ka perioodi eest, mil ta ei täitnud tööülesandeid ja viibis korralisel puhkusel. TVK otsustas, et töötajal on õigus nõuda tööandjalt sõiduauto kasutamist olenemata sellest, kas ta täidab tööülesandeid või mitte, kuid selle tingimuse mittetäitmisel puudub seaduslik alus nõuda rahalist kompensatsiooni. Lisaks näeb VÕS § 101 lg 1 ette lepingupoole õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral, kuid antud säte ei näe ette võimalust nõuda töölepingulisest suhtest tuleneva materiaalse erisoodustuse rahalist asendamist. Seega: kui töötajale on kasutamiseks ette nähtud kas sõiduauto, arvuti või midagi muud esemelist, siis selle mittekasutamisel ei saa töötaja nõuda rahalist kompenseerimist.

Tööseisak. TVK 2010.

Töövaidluses nr 159 ootas töötaja väidetavalt 6 kuud tööle lubamist ja küsis selle kuue kuu kui nn tööseisaku aja eest keskmist töötasu. TVK asus seisukohale, et 6 kuud ootamine ei ole mõistlik ja töötaja ei ole kasutanud talle seadusega antud õigust lõpetada tekkinud olukord mõistliku aja jooksul. TVK pidas mõistlikuks ajaks kahte kuud, kuna nõude rahuldamine täisulatuses tooks kaasa hea usu põhimõttega vastuolus oleva tagajärje, st õiguse kuritarvitamisega kaasneva hüve.
Tööseisak. TVK 2010.
Otsuses nr 1581 nõudis töötaja TLS § 35 alusel nn tööseisaku aja eest kolme kuu keskmist tasu. TVK leidis, et kuigi tööandja ei kindlustanud töötajat tööga ega maksnud selle eest hüvitist ja on olukorra eest vastutav, peab ka töötaja töö saamise nimel aktiivselt tegutsema, mitte kodus tööandja helistamist ootama. TVK tuvastas, et töötaja pöördus TVK-sse alles 8 kuud peale lepingurikkumise algust, mis ei ole mõistlik. TVK otsustas, et kogu tööseisaku aja eest tasu väljamõistmine tööandjalt ei ole mõistlik ja õiglane, ning vähendas TLS § 35 alusel väljamõistetavat tasu.

Töötasu maksmisega viivitamine. TVK 2010.

Töövaidluses 1832 ütles töötaja töölepingu erakorraliselt üles, viidates töötasu maksmisega hilinemisele. Tööandja väitis, et kuigi ta oli töötasu maksmisega hilinenud, ei saa seda pidada oluliseks viivitamiseks, mis annaks töötajale õiguse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. TVK leidis, et TLS § 33 lg 1 kohaselt tuleb töötasu maksta kord kuus. Tööandja oli küll hilinenud töötasu maksmisega, kuid maksis töötasu vähemalt kuu jooksul (kord kuus) välja, seega olid hilinemised väheolulised. Teisisõnu leidis TVK, et töötasu maksmisega hilinemine ei olnud TLS § 91 lg 2 p 2 mõttes oluline viivitamine. Samas otsuses leidis TVK, et heas usus käituv töötaja pidanuks enne töölepingu erakorralist ülesütlemist andma tööandjale mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks. Seega pidanuks töötaja TVK arvates tööandjat kõigepealt hoiatama, et kui viimane ka edaspidi hilineb töötasu maksmisega, ütleb töötaja töölepingu erakorraliselt üles. Töötaja oleks lepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel saanud üles öelda alles siis, kui rikkumise lõpetamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ja tööandja lepingut jätkuvalt rikub (st hilineb töötasu maksmisega).

Töötasu maksmisega viivitamine. TVK 2010.

Töövaidlusasjas 1965 ütles töötaja töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel üles 2010 mais, tuginedes 2009.a toimunud töötasu maksmisega hilinemisele. TVK leidis, et VÕS § 196 lg 3 tulenevalt võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul ning 2010 mais 2009 toimepandud rikkumistele tuginemine on selle põhimõttega ilmses vastuolus. Erinevate TVK otsuste üldistamisel saab väita, et üldjuhul peab töötaja asuma oma rikutud õiguste kaitseks tegutsema esimesel võimalusel ning neljast kuust pikemat aega TVK reeglina mõistlikuks ei pea.

Töötasu maksmisega viivitamine. TVK 2010.

TVK otsus 1274. Töötajal oli töötasu saamata ning kuna tööd ei olnud, oli töötaja kodus. Tööandjale tuli tellimus ja ta kutsus töötaja tööle, millest töötaja keeldus. TVK asus seisukohale, et puuduvad tõendid, millest nähtuks, et tööandja oleks lubanud töötasu koheselt ära maksta, järelikult ei olnud töötajal võlaõigusliku vastastikuste kohustuste täitmisest keeldumise põhimõttest tulenevalt ka kohustust tööle asuda.

Töötasu maksmisega viivitamine. TVK 2010.

Töövaidluses 2110 nõudis töötaja tööandjalt töötasu võlgnevusega põhjustatud moraalse kahju hüvitamist. TVK leidis, et töötasu mittemaksmisega riivatakse eelkõige töötaja varalist huvi, seega VÕS § 134 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitamist töötajal sellisel juhul õigust nõuda ei ole.

Töölähetus. TVK 2010.

TVK otsused 1234 ja 155: mõlema otsuse puhul nõudis töötaja teiste nõuete kõrval ka välislähetuse päevarahasid x summas. TVK tuvastas, et töötaja töölepingus oli kokku lepitud töökohaks Soome Vabariik, kuid x summas välislähetuse päevarahad Soomes töötamise aja eest mõistis TVK tööandjalt töötajate kasuks ikkagi välja. Vaidluses 155 viitas TVK põhjendustes töölepingu üldisele punktile, mille kohaselt oli tööandja võtnud kohustuse maksta töötajale lähetuse päevarahasid vastavalt kehtivatele määrustele ja seadustele. Otsustest ei selgu muid põhjendusi, miks pidas TVK töölepingus kokku lepitud töö tegemise kohal töötamist töölähetuseks.
Leiame, et mõlemal eelkirjeldatud juhul olid pooled leppinud kokku, et töö tegemise koht asub välisriigis, seega ei olnud välisriigis viibimise näol tegemist mitte töölähetuse, vaid tavapärase töö tegemisega kokkulepitud töökohal.