Riigikohtu 02.veebruar 2011 otsus 3-2-1-152-11 Lehte Teerni hagi Eesti Põllumajandusmuuseumi vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimelKohtuasja number 3-2-1-152-11
Otsuse kuupäev Tartu, 2. veebruar 2012. aKohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik
Kohtuasi Lehte Teerni hagi Eesti Põllumajandusmuuseumi vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-37058Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lehte Teerni kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus 2396 eurot 69 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja Lehte Teern (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi
Kostja Eesti Põllumajandusmuuseum (registrikood 70002578), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
Asja läbivaatamise kuupäev 9. jaanuar 2012, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-37058 muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.2. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Lehte Teerni kanda.
3. Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Lehte Teern (hageja) esitas 28. juulil 2010 Tartu Maakohtule Eesti Põllumajandusmuuseumi (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 8. aprillil 2010 Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks. Töövaidluskomisjon jättis avalduse 2. juuni 2010 otsusega rahuldamata.
Pooled sõlmisid 1. aprillil 2008 töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juures tööle vanemraamatupidaja töökohal. Kostja esitas 19. märtsil 2010 hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse töökoha koondamise tõttu alates 1. aprillist 2010. Kostja märkis ülesütlemisavalduses, et hageja töökoht koondatakse, kuna alates 1. aprillist 2010 tugiteenused tsentraliseeritakse, muudetakse kostja põhimäärust ja kehtestatakse uus struktuur. Rahandusministeeriumi kinnitatud tugiteenuste tsentraliseerimise järjekorrast nähtub, et kostja tugiteenused tsentraliseeritakse 1. juulil 2011. Hageja oli arvestanud, et alates 1. maist 2010 saab ta asuda tööle pearaamatupidaja töökoha asemele moodustatud peaspetsialisti töökohale. Lisaks nähti uues struktuuris ette järgmised töökohad, mille vastu tundis hageja huvi: administraator, turismiinfokeskuse klienditeenindaja, kommunikatsiooni- ja turundusjuht. Täitmata on juhiabi töökoht. Hagejale ei pakutud enne koondamist ühtegi nimetatud töökohtadest. Hagejal on kogemused ja teadmised nendel töökohtadel töötamiseks, ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ärijuhtimise eriala.
2. Kostja ei tunnistanud hagi.
Tööandja peab koondatavale töötajale võimaluse korral pakkuma teist tööd ning vajadusel korraldama täiendusõppe, kui see ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Hageja koondamise ajal ei olnud vabu töökohti. Kuigi kostjal on täitmata töökohti, ei ole tal olnud kavas neid täita eelarve piiratuse tõttu. Samal põhjusel ei ole kostjal võimalik korraldada hagejale ümber- või täiendusõpet. Hagejale ei ole kunagi lubatud peaspetsialisti töökohta, ta oli kandideerinud ja võetud tööle vanemraamatupidaja töökohale. Hageja suhtles töökaaslastega ja täitis tööülesandeid ebaprofessionaalselt.
Hagi on aegunud. Töövaidluskomisjon saatis hagejale otsuse 18. juuni 2010. a e-kirjaga. Hageja pidi saama otsuse kätte samal päeval, kuid on kinnitanud kättesaamist alles 28. juunil 2010. Hagejal ei ole mõjuvat põhjust, miks ta saatis kinnituse otsuse saamisest kümme päeva hiljem.
3. Tartu Maakohus jättis 22. detsembri 2010. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Maakohtu otsuse kohaselt on hagi aegunud. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 järgi pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Töövaidluskomisjoni kui haldusorgani otsuse kättetoimetamisele kohaldub haldusmenetluse seadus (HMS). Töövaidluskomisjoni otsus on hagejale kätte toimeatud ajal, mil see saadeti talle töövaidluskomisjonile esitatud avalduses märgitud e-posti aadressil, s.o 18. juunil 2010. Hagi esitamise ühekuulise tähtaja arvestamisel ei ole oluline, millal pool kinnitas töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamist.
Hagi tuleks jätta rahuldamata ka juhul, kui see oleks esitatud õigel ajal. Asjas on tõendatud, et kostja läks aprillis 2010 üle tsentraliseeritud raamatupidamisele. Muu hulgas nimetati pearaamatupidaja töökoht ümber peaspetsialisti töökohaks ning seda tööd jäi tegema senine pearaamatupidaja. Kuna raamatupidamine tsentraliseeriti ja vanemraamatupidaja töökoht kaotati, tuli hageja töökoht koondada.
Töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).
Kostjal oli õigus otsustada, kas struktuuris ettenähtud, aga seni täitmata töökoht täita või mitte. Hagejal ei ole õigust nõuda, et temale antakse täitmata töökoht, kui kostja ei kavatse vabale kohale töötajat võtta. 1. aprillil 2010 võttis kostja turundus- ja kommunikatsioonijuhi töökohale tööle uue töötaja, kellele pakuti kõigepealt administraatori töökohta, sest ta oli õppinud kunstiõpetuse õpetajaks. Administraatoriks sooviti inimest, kes oleks perenaine, kooks vaipa, teeks koos külastajatega käsitööd ja täidaks muid selliseid ülesandeid. Administraatori ja juhiabi töökoht jäeti rahapuuduse tõttu täitmata. Turundus- ja kommunikatsioonijuhi töökohale võetud töötajal on kommunikatsioonialane ja suurürituste korraldamise töökogemus, mh on ta varem täitnud kommunikatsioonijuhi ülesandeid. Hageja on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ärijuhtimise eriala. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks saanud käsitöö- ja kunstialast koolitust ja tal oleks varasemaid tööalaseid kokkupuuteid ürituste korraldamise ja kommunikatsioonitööga. Hagejale pakuti turismiinfokeskuse töötaja asendamist. Sellest hageja keeldus.
Eeltoodust tulenevalt on töölepingu ülesütlemine TLS § 89 lg 1 järgi kehtiv. Hageja töö lõppes vanemraamatupidaja töö tsentraliseerimise tõttu. Kostjal ei olnud võimalik pakkuda hagejale tema võimetele vastavat teist tööd ega korraldada täiendusõpet.
4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
Hagi ei ole aegunud. Töölepingu ülesütlemise avaldus ei vasta nõuetele, mistõttu on ülesütlemine tühine ja kostja peab maksma hagejale hüvitist. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja struktuuris kaotati nii pearaamatupidaja kui ka vanemraamatupidaja töökoht. Kostja ei võrrelnud vanemraamatupidajana töötanud hageja ja pearaamatupidajana töötanud isiku oskusi, vilumust jm seadusega sätestatud kriteeriume, et välja selgitada, kummal neist on eelisõigus tööle jääda. Kostja ei ole väitnud, et hageja ei sobinud peaspetsialisti töökohale. Kandideerimise võimalus ei ole käsitatav töö pakkumisena. Tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda ka võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida ta on võimeline tegema. Kostja ei pakkunud hagejale muud tööd, kuigi hageja koondamise ajal korraldati konkursse uute töökohtade täitmiseks. Kostja ei pakkunud hagejale turismiinfokeskuse klienditeenindaja kohta ega kontrollinud tema sobivust sellele kohale. Hageja valdab inglise keelt, mis on sellel töökohal töötamise eelduseks.
5. Kostja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6. Tartu Ringkonnakohus jättis 13. juuni 2011. a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäid hageja kanda.
Maakohus on valesti leidnud, et hagi on aegunud. HMS § 27 lg 2 kohaselt toimetatakse dokument isikule kätte elektrooniliselt, kui isik on sellega nõus. Hageja ei ole andnud nõusolekut, et talle võib töövaidluskomisjoni otsuse elektrooniliselt kätte toimetada. Ainuüksi asjaolust, et hageja on töövaidluskomisjonile esitatud avalduses märkinud enda e-posti aadressi, ei saa järeldada, et ta on andnud sellega HMS § 27 lg 2 kohase nõusoleku dokumendi elektrooniliselt kättetoimetamiseks. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsusest jätta välja põhjendus, et hagi on aegunud hagejale töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamise tõttu 18. juunil 2010. Hagi on esitatud tähtaegselt.
Maakohus on siiski põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Asja materjalidest nähtub ja pooled ei vaidle selle üle, et alates aprillist 2010 läks kostja üle tsentraliseeritud raamatupidamisele. Seetõttu koondati vanemraamatupidaja töökoht ja pearaamatupidaja töökoht asendati peaspetsialisti töökohaga. Senine pearaamatupidaja asus täitma peaspetsialisti ülesandeid.
TLS § 89 lg 5 järgi on koondamise korral eelisõigus jääda tööle üksnes töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Selle sättega on tööandjale antud otsustusõigus jätta tööle eelkõige töötajad, kes teevad paremini tööd ehk keda tööandja peab vajalikuks. Kostja on pidanud vajalikuks jätta raamatupidajatest tööle senine pearaamatupidaja. Kuigi kostja ei pakkunud hagejale peaspetsialisti töökohta, on tõendatud, et ta võrdles hagejat ja senist pearaamatupidajat.
Kostja ei rikkunud hageja töölepingut üles öeldes TLS §-s 3 ja § 89 lg-s 4 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. TLS § 89 lg 3 järgi peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale üldjuhul võimaluse korral teist tööd. Tööandja peab pakkuma teist tööd, kui see on kõiki asjaolusid, sh mõlema poole huvisid arvestades mõistlik ega tekita tööandjale ebamõistlikke kulutusi. Tõendatud on, et hageja oskused ja vilumused ei võimaldanud pakkuda talle turundus- ja kommunikatsioonijuhi töökohta. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Tõendatud on ka see, et hagejale pakuti võimalust asendada turismiinfokeskuse puhkusel olevat töötajat, kuid hageja keeldus sellest. Asjaolu, et hagejaga töölepingu ülesütlemise ajal korraldas kostja konkursse uute töökohtade täitmiseks, ei ole tõendatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub alama astme kohtute otsused tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja uueks läbivaatamiseks maa- või ringkonnakohtule.Maakohus jättis põhjendamatult osa tõenditest tähelepanuta, mistõttu oleks ringkonnakohus pidanud neid tõendeid hindama ja tuvastama maakohtus tuvastamata asjaolud. Ringkonnakohus on jätnud hindamata, et kostja struktuuris kaotati nii pearaamatupidaja kui ka vanemraamatupidaja töökoht. Ebaõige on ringkonnakohtu märgitu, et pooled ei vaielnud selle üle.
Kostja struktuuri loodi peaspetsialisti töökoht, mille täitmiseks korraldati konkurss. Peaspetsialisti töökohta oleks kostja pidanud pakkuma nii senisele pearaamatupidajale kui ka hagejale ning kaaluma mõlema sobivust sellele töökohale. Hagejale ei pakutud peaspetsialisti töökohta. Kostja ei võrrelnud ega hinnanud koondamisel hageja ja senise pearaamatupidaja oskusi, vilumust jm kriteeriume, otsustamaks, kummal töötajal on eelisõigus tööle jääda. Kostja ei ole väitnud, et hagejal ei olnud peaspetsialistile vajalikke omadusi ja oskusi. Kostja ei ole kontrollinud ega kaalunud hageja erialaseid teadmisi, oskusi ja vilumust ning seda, kas hageja on oma teadmisi ja oskusi tulemuslikult kasutanud. Töökohale kandideerimise võimalus ei ole töö pakkumine. Kaalumata jätmisega on kostja rikkunud TLS § 89 lg-s 4 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet.
Ringkonnakohus jättis hindamata, et samal ajal kui hageja tööleping üles öeldi, võttis kostja tööle inimesi väljastpoolt asutust, kontrollimata hageja sobivust vabadele töökohtadele. Tõendatud on, et hagejaga ei peetud läbirääkimisi vabade töökohtade täitmiseks võrdväärselt väljastpoolt asutust tööle võetud isikutega. Kostja ei kontrollinud hageja oskusi ega andnud talle ülesandeid, selgitamaks tema sobivust turundus- ja kommunikatsioonijuhi või muule töökohale. Ringkonnakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et kostja pakkus hagejale turismiinfokeskuse töötaja kohta. Hagejale ei pakutud seda töökohta, sest see oli juba täidetud. Kostja ei ole tõendanud, et ta kontrollis hageja sobivust vabadele töökohtadele. Kostja ei kaalunud täiendusõppe võimalikkust.
8. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohus on piisavalt põhjendanud oma seisukohti ning hinnanud poolte esitatud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Asjaolu, et hageja ei nõustu kohtu seisukohtadega tõendite hindamisel, ei tähenda, et kohus oleks rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-t 5. Ringkonnakohus on maakohtu järeldustega nõustudes hinnanud poolte esitatud kõige olulisemaid väiteid kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6.
Ekslik ja tõendamata on hageja väide, et tsentraliseeritud raamatupidamisele ülemineku tõttu tuli kostjal koondada nii vanem- kui ka pearaamatupidaja töökoht. Kostja struktuuris olnud pearaamatupidaja töökoht nimetati ümber peaspetsialisti töökohaks, koondada tuli üksnes vanemraamatupidaja töökoht. Peaspetsialisti tööd jäi tegema senine pearaamatupidaja. Töökoha ümbernimetamine ei ole võrdsustatav töökoha kaotamisega.
Kostja ei ole rikkunud TLS § 89 lg-s 3 sätestatut. Hageja koondamise ajal oli vaba ainult turundus- ja kommunikatsioonijuhi töökoht. Kuigi mõned töötajad on kostja juurest töölt lahkunud, ei saa neid kohti pidada vabaks, mida saanuks pakkuda hagejale, sest neid kohti ei saanud eelarve piiratuse tõttu täita. Kostja ei kuulutanud vabade kohtade täitmiseks välja avalikku konkurssi. Kostjal ei olnud võimalust hagejale sobivat tööd pakkuda. Hageja ei vastanud kommunikatsiooni- ja turundusjuhi kvalifikatsiooninõuetele. Turismiinfokeskuse teenindaja tööleping lõpetati pärast hageja koondamist, mistõttu ei saanud kostja seda töökohta hagejale pakkuda. Eelarve piiratust, töökoha koondamist ja hageja kvalifikatsiooni arvestades ei saanud kostja pakkuda hagejale teist tööd, täiendusõpet ega töötingimuste muutmist. Enne koondamist ei avaldanud hageja soovi jätkata kostjaga töösuhet ja soovis saada koondamisteadet.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kolleegium leiab, et TsMS § 691 p 1 järgi tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 689 lg 5 alusel ei korda kolleegium ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Kolleegium kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Pooled ei vaidle kassatsiooniastmes hagi aegumise üle.
10. Tuginedes kooskõlas TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatuga alama astme kohtute tuvastatud asjaoludele, peab kolleegium vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele vajalikuks selgitada järgmist. Pooled ei vaidle Riigikohtus selle üle, et kostja läks aprillis 2010 üle tsentraliseeritud raamatupidamisele. Sellest tulenevalt tekkis kostjal vajadus töö ümber korraldada ja hageja töökoht koondada. Hageja leiab, et tema töölepingu erakorraline ülesütlemine koondamise tõttu on tühine, sest kostja ei pakkunud talle teist tööd, ei võrrelnud teda teiste isikutega ega korraldanud täiendusõpet.
TLS § 89 lg 1 annab tööandjale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul juhul, kui töö lõpeb (koondamine). TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, v.a TLS § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel. TLS § 89 lg 3 teise lause alusel korraldab tööandja vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab tema töötingimusi juhul, kui täiendusõpe või töötingimuste muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Tööandjal on TLS § 89 lg 4 järgi kohustus arvestada töölepingu ülesütlemisel võrdse kohtlemise põhimõtet. Koondamise korral on TLS § 89 lg 5 järgi tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last (v.a TLS § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel).
Kolleegium on varasemas praktikas märkinud, et teise töö pakkumise kohustuse eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. See eesmärk on täidetud, kui töötajale pakutakse sobivat tööd (vt Riigikohtu 8. novembri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-01). Samuti on kolleegium varasemas praktikas leidnud, et tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida töötaja on võimeline tegema. Töötajale teise töö pakkumise kohustust ei saa asendada konkursi korraldamisega vabadele töökohtadele (vt ka Riigikohtu 8. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-06, p 13). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde ka alates 1. juulist 2009 kehtiva töölepingu seaduse kohaldamisel. Lisaks märgib kolleegium, et eesmärk vältida töölepingu lõpetamist on täidetud ka juhul, kui tööandja pakub töötajale sobivat tähtajalist tööd, sh ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks (TLS § 9).
Ekslik on hageja seisukoht, et töölejätmisel peab tööandja eelistama töötajaid, kes on täitnud paremini tööülesandeid, kel on suuremad erialateadmised, oskused ja vilumus ning kes on teadmisi ja oskusi tulemuslikumalt kasutanud. Kolleegium selgitab, et erinevalt enne 1. juulit 2009 kehtinud TLS §-st 99 ei näe praegu kehtiva TLS § 89 ette, et koondamise korral tuleb eelistada töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad, ning et võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid, kel on kutsehaigus või töövigastus või pikem tööstaaž või kellel on ülalpeetavaid või kes õpivad eriharidust andvas õppeasutuses. Alates 1. juulist 2009 kehtiv TLS § 89 ei sätesta töötajate võrdlemise kriteeriume. Seetõttu on tööandjal pärast sama paragrahvi viiendas lõikes nimetatud eelisõigusega isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellega mitte. Kolleegium leiab, et TLS § 89 lg 5 annab tööandjale võimaluse lähtuda töötajate valikul lisaks töötaja tööoskustele ka muudest asjaoludest, sh suhtlemisoskusest ja isikuomadustest.
Tööandja valikuõigust piirab TLS § 89 lg 4 järgi siiski võrdse kohtlemise põhimõte. TLS § 3 kohustab tööandjat tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele (VõrdKS) ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele (SoVS). Võrdse kohtlemise põhimõte keelab isiku diskrimineerimise rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse alusel. Lisaks on ettenähtud osalise tööajaga ja tähtajalise töölepinguga töötaja võrdse kohtlemise kohustus (vt VõrdKS § 3 lg 1 ja § 1 lg 1 ning § 111, SoVS § 1 lg 1 jj).
Kolleegium märgib, et TLS § 89 lg 5 järgi on tööandjal tööle jätmisel kohustus võrrelda üksnes temaga töösuhtes olevaid isikuid. Nimetatud sätte ja TLS § 89 lg 3 esimese lause järgi ei ole tööandjal olukorras, kus töösuhtes olev töötaja ei sobi vabale töökohale, kohustust töötajale seda tööd pakkuda. Sellisel juhul on tööandjal õigus korraldada vaba töökoha täitmiseks konkurss või võtta sellele uus töötaja ilma konkursita. Kui tööandja leiab aga, et töötaja sobib teisele töökohale, on tööandjal kohustus talle seda pakkuda.
11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus kohaldas TLS § 89 õigesti.
Ringkonnakohus tuvastas tunnistajate ütluste alusel, et kostja võrdles peaspetsialisti töökohta täites hagejat ja senist pearaamatupidajat. Seega ei ole õige hageja väide, et kostja ei võrrelnud ega hinnanud hageja ja pearaamatupidajana töötanud isiku sobivust peaspetsialisti kohale. Maakohus on tunnistajate ütluste alusel tuvastanud, et hageja oskused ja vilumused ei võimaldanud pakkuda talle turundus- ja kommunikatsioonijuhi ametikohta.
Ringkonnakohus leidis õigesti, et kostja ei rikkunud hagejaga töölepingut üles öeldes võrdse kohtlemise põhimõtet. Hageja ei ole esile toonud, et kostja kohtles teda töölepingu ülesütlemisel võrreldes teiste isikutega ebavõrdselt rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse tõttu (VõrdKS § 1 lg 1, SoVS § 1 lg 1).
Kolleegium jagab kohtute seisukohta, et tööandjal on õigus otsustada, kas ta täidab olemasolevad vabad ametikohad. Samuti on tööandjal õigus kaaluda, kas töötajale täiendusõppe korraldamine on mõistlik, st ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid (TLS § 89 lg 3). Varasemas menetluses ei tuginenud hageja sellele, et kostja ei kaalunud täiendusõppe võimalikkust. Seetõttu tuleb hageja see kassatsioonkaebuse väide jätta TsMS § 688 lg 3 alusel tähelepanuta.
12. Maakohus jättis poolte menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus jättis hageja kanda ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud. Kuna kolleegium jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb ka kassatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Kostja võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Tartu Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.
13. Kuna kolleegium jätab kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb kaebuselt tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse.
Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi