Riigikohtu 16.aprill 2012 otsus haldusasjas 3-3-1-6-12 OÜ Auto Forte Baltic kaebus Maksu- ja Tolliameti korralduse tühistamiseks.
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebus.
2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2011. a otsus haldusasjas nr 3-09-3117. Jätta muutmata Tallinna Halduskohtu 23. mai 2011. a otsus samas asjas.
3. Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 4. detsembri 2009. a korraldusega nr 13-7/42-8 kohustati OÜ-d Auto Forte Baltic tasuma Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) maksuvõlga summas 6 753 640 krooni. Korralduse kohaselt pidi kaebaja tasuma Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) maksuvõla, kuna kaebaja omandas Kommest Autokeskused OÜ-lt (pankrotis) tegutseva ettevõtte ning maksukorralduse seaduse (MKS) § 37 kohaselt lähevad ettevõtte ülemineku korral üle ka ettevõtte organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud MKS § 31 lg-s 1 nimetatud nõuded ja kohustused.
Korraldusest nähtuvalt seisnes ettevõtte üleminek selles, et kaebaja ja Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) majandustegevus on sarnane ja toimub samades ruumides; valdav enamik Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) töötajaid jätkas tööd kaebaja juures, kusjuures töötajate tööülesanded ning töös kasutatavad vahendid jäid samaks; kaebaja omandas juulis 2008 Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) valduses olnud varade valduse (inventari, keskuste sisseseade, mööbli, laos olnud varuosade jäägi ning uute ja kasutatud sõidukite valduse); juulis 2008 omandas kaebaja AS-lt Kommest Auto (pankrotis) korterihoonestusõiguse Sõpruse pst 151 autokeskuse osas; kaebaja on võtnud osaliselt üle Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) kliendid ja hankijad. Ettevõtte üleminek algas juulis 2008 ning lõppes 1. oktoobriks 2008. Majandusüksus, mille kaudu tegutses Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis), ei ole oma tegevust lõpetanud, vaid tegutseb edasi kaebaja nime all.
2. OÜ Auto Forte Baltic esitas 28. detsembril 2009. a Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 4. detsembri 2009. a korralduse nr 13-7/42-8 tühistamiseks. Kaebaja leidis, et Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) ettevõte ei ole osaliselt ega tervikuna kaebajale üle läinud. Korralduses ei ole piisavalt motiveeritud, miks Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) ettevõttest osa valduse väidetav üleminek kaebajale tähendab ettevõtte kui terviku üleminekut, ega seda, kuidas saavad kaebajale üle läinud ettevõttega olla olemuslikult seotud sellised maksukohustused, mis on tekkinud seoses varaga, mis ei kuulu kaebajale. Samuti on PMTK jätnud tuvastamata Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) ettevõtte koosseisu ja väärtuse ettevõtte ülemineku väidetava alguse seisuga 4. juuli 2008. Ettevõtte üleminekut ei ole võimalik hinnata, ilma et eelnevalt oleks kindlaks tehtud, milles seisneb ettevõtte tegevus ning millistest asjadest, õigustest ja kohustustest vastavale tegevusele suunatud ettevõte koosneb.
Seisuga 4. juuli 2008 puudus Kommest Autokeskused OÜ-l (pankrotis) elujõuline automüügiettevõte, mida üle anda. 3. oktoobril 2008 kuulutati välja Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis)
Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) ja AS Kommest Auto (pankrotis) ning kaebaja juhtorganid ei kattu. Samuti ei kattu Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) ja kaebaja müügi- ja hoolduskeskuste arv. Peugeot' autode edasimüüja kliendid on seotud Peugeot' identiteedi, mitte edasimüüja identiteediga, olgu selleks Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) või kaebaja. Seepärast ei saa kaebaja ja Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) klientide kattumisest teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) töötajate töölepingud lõppesid ning kaebaja sõlmis nendega uued lepingud.
3. Tallinna Halduskohtu 23. mai 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et kuna kaebajale läksid üle tegutsemiseks vajalikud varad, asukohad, vajalikku oskusteavet valdavad töötajad, hankijad ning tegutsemise vältel kujunenud kindel klientuur ehk kooslus, mis võimaldas jätkata ettevõtte majandustegevust ilma seisakuteta, on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja võttis Kommest Autokeskused OÜ-lt (pankrotis) üle tegutseva majandusüksuse koos selle juurde kuuluvate asjade, õiguste ja kohustustega. Maksuhaldur on õigesti kindlaks teinud, et ettevõtte üleminek toimus ajavahemikul 2008 juuli - oktoober. Kohtu arvates on maksuhaldur piisavalt määratlenud, milles seisnes kahe ettevõtte majandustegevuse sarnasus ettevõtte ülemineku alguses ning kaebaja ei ole maksumenetluses tuvastatut ümber lükanud. Väide ettevõtte üleminekuperioodil Peugeot' sõidukite edasimüügiõiguse puudumisest kui ettevõtte ülemineku välistavast asjaolust on otsitud ja põhjendamatu. Puudub vaidlus, et 2008. a juulis, kui käivitus ettevõtte üleminek, puudus Peugeot' sõidukite edasimüügiõigus ning volitatud remondiõigus nii OÜ-l Kommest Autokeskused (pankrotis) kui OÜ-l Auto Forte Baltic.
Kohus toetus Euroopa Kohtu praktikale ja selle pinnalt välja kujunenud kriteeriumitele, mille alusel on ettevõtte üleminek tuvastatav ja mida tuleb kogumis hinnata: 1) äriühingu või ettevõtte liik; 2) äriühingu kinnis- või vallasvara üleminek; 3) üleläinud vara väärtus ülemineku ajal; 4) ülevõetud töötajate arv; 5) ülevõetud kliendi- ja ärisuhete arv; 6) majandustegevuse sarnasus enne ja pärast üleminekut; 7) majandustegevuse peatumise aeg üleminekuperioodil.
4. OÜ Auto Forte Baltic apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ning kaebus rahuldada.
5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16. novembri 2011. a otsusega halduskohtu otsuse ja rahuldas kaebuse. Ringkonnakohus põhjendas oma otsust järgnevalt:
1) maksuhaldur ja kohus on leidnud, et nii Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) kui kaebaja tegelesid vastavalt enne ja pärast väidetavat ülevõtmist uute ja kasutatud Peugeot' sõidukite edasimüügi, hoolduse ja remondiga. Kui see nii on, siis on mõlema ettevõtte majandustegevus tõepoolest sarnane ning küsimusele, kas ettevõtte säilitas oma identiteedi uue omaniku käes, peaks vastama jaatavalt. Tegelikult oli ajahetkeks, mil väidetav ülevõtmisprotsess algas, Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) Peugeot' sõidukite edasimüügiõiguse ning volitatud remondiõiguse kaotanud. Ajalehes "Äripäev" 13. augustil 2008 avaldatud artiklist selgub, et Automobiles Peugeot' ekspordidirektori kinnitusel lõpetati leping senise Peugeot' maaletooja AS-ga Kommest Auto (pankrotis) aprillis 2008. Kui arvestada, et ettevõtte identiteet on vahendite ja tunnuste kogum, mis aitavad teda identifitseerida, on ilmne, et väidetavalt ülevõetud ettevõtte identiteedi määras suures osas Kommest Autokeskused OÜ-le (pankrotis) varem kuulunud Peugeot' edasimüügi- ja volitatud garantiiremondiõigus. Selle tarvis oli Kommest Autokeskused OÜ-l (pankrotis) sisse seatud müügisalongid Tallinnas ning Tartus, koolitatud personal ning kujundatud ettevõtte kuvand. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja omandas või sai rendile eelnimetatud salongid, palkas sama personali, ostis kolmandate isikute kaudu Kommest Autokeskused OÜ-le (pankrotis) kuulunud sõidukid ja varuosad ning võttis suures osas üle kliendid ja hankijaid, kuid edasimüügi- ja volitatud remondiõiguse saamiseks pidi ta osalema konkursil üldistel alustel ning valituks osutumine ei sõltunud Kommest Autokeskused OÜ-st (pankrotis) või temaga seotud isikutest. Edasimüügiõiguse saamine sõltus maaletoojast ning maaletooja valik omakorda tootja (Automobiles Peugeot) valikust. Maksuhaldur ja kohus on leidnud, et kaebaja teadis või pidi teadma, et ta saab edasimüügi- ja sellega seotud õigused, sest vastasel korral poleks ta kulutanud vahendeid salongide ning töötajate ülevõtmiseks. Nii kaebaja kui maksuhaldur on seisukohal, et ilma edasimüügiõiguseta pole salongidel ning salongi teenindava personali palkamisel majanduslikku mõtet - kasutatud autode müümiseks või remonditöökoja pidamiseks pole vaja täita uute sõidukite edasimüüjatele tootjate poolt püstitatud kõrgendatud nõudeid, mistõttu sellised kulutused poleks eesmärgipärased. Kui kaebaja tõepoolest saanuks suure tõenäosusega arvestada Peugeot' sõidukite maaletooja- või edasimüügiõiguse saamisega, võiks käesoleval juhul olla tegemist ettevõtte üleminekuga. Näiteks juhul, kui AS Kommest Auto (pankrotis) oleks Peugeot' maaletoojana edasi tegutsenud ning kaebaja selle äriühinguga seotud Kommest Autokeskused OÜ-lt (pankrotis) salongid ning töötajad üle võtnud, võinuks eeldada eelneva kokkuleppe võimalust edasimüügiõiguse saamiseks. Ringkonnakohtu arvates ei saa pelgalt sellest, et kaebaja tegi kulutusi edasimüügiõiguse saamiseks, teha järeldust, et edasimüügiõiguse saamine oli tema jaoks piisavalt kindel. Muid tõendeid või põhjendusi maksuhaldur selle väite osas pole esitanud;
2) halduskohtu ja maksuhalduri järeldused ettevõtte ülemineku kohta ei ole põhjendatud. Kommest Autokeskused OÜ-le (pankrotis) kuulunud ettevõte ei saanud kaebaja nime all tegutsema hakates jätkata varem viljeldud tegevust, vaid pidi alustama sellega uuesti - kõigepealt tuli saavutada Peugeot' sõidukite edasimüügiõigus, teha selle saamiseks kulutusi ja näidata oma paremust mitme taotleja seas. Võib veel lisada, et asja materjalidest saab järeldada, et kaebaja ei tegutsenud ettevõtte ülevõtmise eesmärgil, vaid Peugeot' sõidukite maaletoomise või edasimüümise õiguse saamiseks. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et edasimüügiõiguse saamine oleks kaebaja puhul olnud ilmselgelt tõenäolisem kui tema konkurentidel, oli kaebaja puhul tegemist äririskiga. Kaebaja ei ole Kommest Autokeskused OÜ-lt (pankrotis) ettevõtet üle võtnud, kuna kaebaja ettevõtte tuumaks oli 2008. a septembri keskel saavutatud Peugeot' edasimüügiõigus ning selle ülevõtmine Kommest Autokeskused OÜ-lt (pankrotis) polnud võimalik. Samuti polnud võimalik edasimüügiõiguse saamisega piisava kindlusega arvestada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. PMTK kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2011. a otsus ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 23. mai 2011. a otsus ning PMTK 4. detsembri 2009. a maksuvõla tasumise korraldus. Kassatsioonkaebust põhjendab kassaator järgmiselt:
1) kuivõrd ringkonnakohus andis ettevõtte ülemineku hindamisel edasimüügiõigusele isoleeritult määrava kaalu ettevõtte ülemineku tuvastamise seisukohalt, siis on ringkonnakohus jõudnud ekslike järeldusteni, mis on omakorda kaasa toonud MKS § 37 väära kohaldamise;
2) ringkonnakohus on Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) uute Peugeot' sõiduautode edasimüügi- ja garantiiremondiõiguse lõppemise aja kindlaksmääramisel lähtunud ajalehes "Äripäev" 13. augustil 2008 ilmunud ajaleheartiklist ning on jätnud antud küsimuses täielikult kõrvale Kommest Auto AS (pankrotis) ja Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) endise juhatuse liikme Toomas Rüütmani maksumenetluses 15. aprillil 2009 antud suulised seletused.
7. OÜ Auto Forte Baltic kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele ei mõisteta, milles seisneb MKS § 37 väär kohaldamine. Kohtumenetluse normi rikkumise osas leitakse, et väidetav rikkumine ei saanud mitte mingil viisil mõjutada asja lahendamist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Kassatsiooniastmes käib vaidlus selle üle, kas kaebajale väidetavalt üle läinud ettevõtte identiteet jäi samaks.
Ringkonnakohtu otsuse p-s 10 märgitakse, et maksuhaldur ja halduskohus on leidnud, et nii Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) kui kaebaja tegutsesid vastavalt enne ja pärast väidetavat ülevõtmist uute ja kasutatud Peugeot' sõidukite edasimüügi, hoolduse ja remondiga. Kui see nii on, siis on mõlema ettevõtte majandustegevus tõepoolest sarnane ja küsimusele, kas ettevõte säilitas oma identiteedi, peaks vastama jaatavalt. Ringkonnakohus leidis, et tegelikult oli ajahetkeks, mil väidetav ülevõtmisprotsess algas, Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) Peugeot' sõidukite edasimüügiõiguse ning volitatud remondiõiguse kaotanud ja seetõttu ei jäänud ettevõtte identiteet samaks ning üleminekut ei toimunud.
9. Kolleegium ringkonnakohtu käsitluse ja järeldustega ei nõustu. Ringkonnakohus on ettevõtte üleminekut hinnates tuginenud asjaolule, mis kolleegiumi arvates ei ole selles vaidluses asjakohane.
10. Kolleegium selgitas haldusasjas 3-3-1-20-11, et ettevõtte osa ülemineku kindlakstegemiseks peab analüüsima tehingute kõiki aspekte. Maksuhaldur peab võtma seisukoha, milline oli ettevõtte varakogum, mille abil üleantav ettevõte tegutses ning milline osa sellest üle anti. Kolleegium täpsustas nimetatud otsuses, et ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks võivad olla: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus.
11. Riigikohtu tsiviilkolleegium viitas tsiviilasjas 3-2-1-113-11 Euroopa Kohtu praktikale ja märkis, et Euroopa Liidu 12. märtsi 2001. a Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2001/23/EÜ "Ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta" mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteeti säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena (direktiivi art 1 lg 1). Euroopa Kohus on selgitanud, et viidatud art 1 lg 1 punkte a ja b tuleb tõlgendada nii, et need on kohaldatavad ka olukorras, kus üleantud ettevõtja või ettevõtte osa ei säilita oma organisatsioonilist iseseisvust, tingimusel, et erinevate üleantud tootmiselementide vahel on säilinud funktsionaalne side, mis võimaldab omandajal neid elemente kasutada samasuguseks või analoogiliseks majandustegevuseks (vt Euroopa Kohtu 12. veebruari 2009. a otsus C-466/07 (Landesarbeitsgericht Düsseldorfi (Saksamaa) eelotsusetaotlus) - Dietmar Klarenberg vs. Ferrotron Technologies GmbH, p 53).
12. Käesolevas asjas määratles maksuhaldur üleantava varakogumi selliselt, et sinna ei kuulunud vaidlusalust ainumüügiõigust. Maksuhaldur hindas üleantavat varakogumit ja leidis, et sellega oli võimalik iseseisvat majandustegevust jätkata ning asja materjalidest nähtub, et seda kaebaja ka tegi. Järelikult tuli kohtutel kontrollida maksuhalduri järeldust korralduses piiritletud varakogumi osas ja otsustada, kas üleantud varakogum võimaldas omandajal varakogumit kasutada samasuguseks või analoogiliseks majandustegevuseks või mitte ja kas tegelikult selline kasutamine toimus. Ringkonnakohus nendele olulistele küsimustele tähelepanu ei pööranud.
Oluline on, ja seda rõhutab ka Euroopa Kohtu praktika, et ettevõtte ülemineku kriteeriumid (vt p 10) on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata nende koosmõjus. Halduskohus lähtus nimetatud põhimõtetest. Kolleegium nõustub halduskohtu käsitluse ja järeldustega ega pea vajalikuks neid korrata.
13. Eeltoodust tulenevalt kuulub Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebus rahuldamisele. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ja jätab jõusse halduskohtu otsuse.
14. Alates 1. jaanuarist 2012 kehtiva HKMS § 285 lg 1 järgi kohaldatakse enne selle seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut.
HKMS v.r § 93 lg 4 kohaselt muudab kõrgema astme kohus menetluskulude jaotust, kui ta teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata. HKMS v.r § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4).
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann
|
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post info@riigikohus.ee
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi