Tartu Maakohtu 04.juuni 2010 otsus 2-10-4508 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise, saamata töötasu, hüvitise ja kasutamata puhkuse hüvitise nõudes.
Avalikult teatavakstegemine: 04. juuni 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi: Nr. 2-10-4508, Hans Oder versus Farm Foxland OÜ
Hagi ese: töövaidlus
Hagi hind: 31660 krooni 02 senti
Kohtukoosseis: kohtunik Helle Tamm
Asja lahendamine: kohtuistung 20. mai 2010
Hageja: Hans Oder (isikukood 36111046026; Uus 12, Karksi -Nuia, 69104 Viljandimaa)
Hageja esindaja: Tõnu Sarapuu ( Sikuti AB; aadress Tartu tn. 8 Viljandi )
Kostja:
Farm Foxland OÜ (registrikood 11443284; aadress Rahumäe 1-
28, Karksi-Nuia, Karksi vald 69103 Viljandimaa)
Kostja esindaja (lepinguline esindaja):
Ingrid Vinnal (Juridic & Invest OÜ; Vabaduse plats 6- 301 71020 Viljandi)
Kostja esindaja (seaduslik esindaja):
juhatuse liige Tero Oiva Stepan Kettu
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.
Otsustused hagis
1. Hans Oderi hagis Farm Foxland OÜ vastu:
1.1 rahuldada hagi osaliselt ja lugeda hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõpetatuks
22.10.2009 TLS § 197 lg 2 alusel.
1.2 mõista Farm Foxland OÜ–lt Hans Oderi kasuks saamata jäänud töötasu 7 103.72 krooni,
puhkusehüvitis 1700.30 krooni ja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 10 000
krooni.
Muud otsustused
2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega ja otsuse
kättetoimetamisega:
2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda;
2.2 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.
Selgitused otsusele
3. Selgitada:
3.1 TsMS § 174 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule
Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva
kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse
menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis; avalduses tuleb
kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega;
3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu
Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;
3.3 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest;
3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil;
Hageja põhjendused ja nõuded
Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 14.12.2009 otsusega töövaidlusasjas
nr 9.2-2/5560-09 loeti hageja ja kostja vaheline tööleping lõpetatuks 22.10.2009 TLS § 107 lg 2
alusel, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töötasu 19 959 krooni, puhkusehüvitist 1 700 krooni
ja hüvitist ühe kuu keskmine töötasu 10 000 krooni.
Kostja esitas 28.01.2010 Tartu Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse
läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.
Hagi alus
Hageja asus tööle 04.05.2009 kostja juures traktorist-remonditöölisena täistööajaga määratud
ajaks kuni 31.10.2009. Töölepingu p. 4.1. järgi oli põhipalk 10 000 krooni kuus. Töölepingu
erakorralise ülesütlemisavalduse esitamisega 22.10.2009 lõpetas kostja töölepingu samal
kuupäeval.
TLS § 88 lg 1 p 3 redaktsioonis võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast
tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte
jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi
või rikkunud töökohustusi.
TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu
ülesütlemine on tühine.
TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamiseks peab olemas tuvastatud erakorraline asjaolu, s.t.
et töötaja on eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, seega andnud
lepingu lõpetamiseks mõjuva põhjuse. Sellist asjaolu tuvastatud ei ole.
Ülesütlemisavalduse kohaselt kostja ütleb töölepingu erakorraliselt ülesse “ ….. TLS § 88 lg 1 p
3 alusel kuna olete eiranud tööandja kohustusi (võsa raie, taime kaitsetöö) sh rikkunud
töökohustusi”. Hageja väitel on avalduse sisu vastuoluline ja sisult arusaamatu. Pole selgitatud,
millal, millisel moel ja määral on hageja oma töökohustusi rikkunud ning milles seisneb
konkreetselt tööandja mõistlike korralduste eiramine või töökohustuste rikkumine.
TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamise imperatiivseks eelduseks on tööandja mõistlike
korralduste eiramise või töökohustuste rikkumise korduvus ja seoses sellega on tööandja teinud
töötajale eelnevalt asjakohase hoiatuse. Kumbagi asjaolu olemasolu tuvastatud ei ole.
VÕS § 196 lg 2 alusel kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist
kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud
mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse §
116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel. Pole tuvastatud, et tööandja oleks andnud töötajale
mõistliku tähtaja oma võimaliku rikkumise lõpetamiseks ja et see jäi tulemuseta.
TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui
ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena
vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu
põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Võimaliku rikkumise erilist raskusastet pole
ülesütlemisavalduses nimetatud ega põhjendatud.
TLS § 88 lg 4 järgi võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda,
kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kindlasti pole mõistlik
22.10. 2009 tööleping ülesse öelda väitel, et töötaja pole täitnud töökohustusi alates 01.08.2009.
TLS § 97 lg 1 ja lg 2 redaktsioonis oleks tööandaja pidanud töölepingu erakorralisest
ülesütlemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Seda kostja ei teinud.
TLS § 97 lg 3 kohaselt TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda
etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või
mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Puudub kostja mõistlik selgitus, milleks oli vaja tööleping ennetähtaegselt ja erakorraliselt
ülesse öelda 22.10.2009, s.o. üheksa (9) päeva enne töölepingu lõpptähtaja, 31.10.2009,
saabumist.
TLS § 107 lg 2 järgi lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel
töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja taotleb
töölepingu lõpetamist nimetatud alusel 22.10.2009.
ITVS § 24 lg 6 järgi kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida töövaidluskomisjon on
juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või
avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab
need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks.
Hageja ei korda töövaidluskomisjoni otsuses esitatut ja kinnitab, et töövaidluskomisjoni toimiku
lk 14 ja otsuse lk 2 esimeses lõigus loetletud konto väljavõtted kajastavad perioodil 01.05.2009
– 30.10.2009 kostja poolt tehtud palgamakseid hagejale.
Hageja taotleb kostjalt saamata jäänud töötasu maksmist :
1. 2009 juuni töötasu 1 385,00 krooni;
2. 2009 juuli töötasu 2 537,00 krooni;
3. 2009 september töötasu 10 000,00 krooni;
4. 2009 oktoober töötasu 6 037,72 krooni;
5. puhkusehüvitis 1 700,30 krooni.
TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded
sissenõutavaks.
TLS § 71 järgi töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata
jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse
§ 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise
töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades
töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja taotleb hüvitist vastavalt
seadusele.
Töölepingu ülesütlemisavalduse väidab kostja, et on maksnud töötasu ettemaksuna kokku 15
012 krooni ja tasaarveldab selle 1 700 krooni suuruse puhkusehüvitisega TLS § 78 lg 3 alusel.
VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.
Hageja arvates ei ole kostja poolne tasaarvestamine seaduslik ja põhjendatud.
VÕS § 200 lg 4 sätestab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab
esitada vastuväiteid. Hageja on selgel veendumusel, et kostja poolt nimetatud tasaarvestus on
alusetu ja seda ei tunnista. Menetlusnormide kohaselt on hagejal õigus vastuväidet esitada.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.12.2007 kohtuasjas nr 3-2-1-109-07 p.-s 29 märgitakse, et
kostja tehtud tasaarvestus oli iseenesest võimalik VÕS § 197 lg 1 järgi, kuna pooltel on
väidetavalt vastastikused rahalised nõuded. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool
tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
Arvestades eeltoodut palub hageja:
1. Tuvastada töölepingu 22.10.2009 erakorralise ülesütlemise tühisust;
2. Lugeda hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõpetatuks 22.10.2009 TLS § 107 lg 2
alusel;
3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata töötasu 19 959 krooni, puhkusehüvitis 1 700
krooni ja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest TLS § 109 lg 1 alusel.
4. Vastavalt TsMS § 138 ja § 162 panna menetluskulud kostja kanda
Kostja põhjendused
Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid ja seda
alljärgnevatel põhjustel.
Õige on hageja väited, et ta asus tööle 04.05.2009.a. kostja juures traktorist-remonditöölisena
täistööajaga määratud ajaks kuni 31.10.2009.a. Samuti väide, et töölepingu p. 4.1. järgi oli
põhipalgaks 10 000.- krooni kuus. Samuti väide, et erakorralise ülesütlemise avalduse
esitamisega 22.10.2009 lõpetas kostja töölepingu samal päeval.
Hageja on siinjuures jätnud kirjeldamata oma töö sisu. Lähtuvalt töölepingule nr. 01
(Töövaidluskomisjoni toimik tl 3) p. 2.3. hageja töö sisuks oli:
masinate hooldamine ja sõitmine; vilja kasvatamine, taimekaitsetöö; remont ja hooldamine
hallides.
Kostja ei nõustu kostja väidetega, et hageja ei ole eiranud kostja mõistlikke korraldusi või
rikkunud töökohustusi ja seda korduvalt. Samuti ei nõustu kostja hageja väitega, et talle ei ole
antud mõistlikku tähtaega oma võimaliku rikkumise lõpetamiseks ja et töö sai teostatud.
Kostja ütles hagejale töölepingu erakorraliselt üles 22.10.2009.a. (Töövaidluskomisjoni toimik tl
5) TLS § 88 lg 1 p. 3 alusel kuna hageja eiras kostja korraldusi (ekslikult on saanud avaldusse
kohustusi) (võsa raie, taime kaitsetöö), sh töökohustusi ja seda korduvatest hoiatustest hoolimata.
Vastavalt TLS § 15 lg 2 p. 1-3 kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab
töötaja eelkõige järgmisi kohustusi teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid
kohustusi; teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; täidab õigel ajal ja täpselt tööandja
seaduslikke korraldusi.
Lähtuvalt töölepingu (Töövaidluskomisjoni toimik tl 3) p. 2.4. töökorraldusi andis ja nende
täitmist kontrollis Tero Kettu, kes on ühtlasi ka nähtuvalt äriregistri väljavõttest kostja juhatuse
liige (Lisa 1).
Juuni lõpus 2009.a. andis kostja esindaja Tero Kettu hagejale korralduse seoses taimekaitse ja
põllu hooldamisega raiuda põllule kasvanud võsa. Hageja ei täitnud antud töökohustust ja seda
ka mitte kostja poolt korduvalt antud uuteks tähtaegadeks kohustuse täitmiseks. Samuti hageja
käis tööl omasuval, ja rikkus seejuures kohustust teha tööd 42 h nädalas. Alates 1. augustist
2006.a. hageja enam üldse tööle ei tulnud väites, et tal on oma sõiduvahend katki ja tal ei ole
võimalik seetõttu tööle tulla. Tulenevalt eeltoodust kostja hoiatas septembris 2009.a. hagejat, et
ta on sunnitud töökohustuste jätkuva mitte täitmise korral lepingu üles ütlema, kuid hageja ei
asunud ka siis oma kohustusi täitma.
Hageja poolt võsa raiumise mitte teostamisega rikkus kostja kokkulepet kolmanda isikuga.
Asjaolu, et kostja andis antud korralduse ja nõudis seda korduvalt andes seejuures hagejale
selleks mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks ja seda korduvalt, kuid hageja ei täitnud oma
kohustusi, samuti asjaolu, et alates 31. augustist 2009.a. hageja enam tööle ei tulnud soovime
tõendada tunnistaja Liina Sulu ütlustega, kelle ülekuulamist kostja kohtult käesoleva avalduse p.
2.2. taotleb. Asjaolu, et nimetatu töö mitte teostamisega kostja rikkus kokkulepet kolmanda
isikuga, millest tulenevalt kohustus kostja raiuma põllul olev võsa ja antud töö oli 22. oktoober
2009.a. seisuga teostamata soovime tõendada tunnistaja Kahju Siiman ütlustega, kelle
ülekuulamist kostja kohtult käesoleva avalduse p. 2.2. taotleb.
Juhindudes TLS § 88 lg 1 p. 3, mille kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda
töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada
töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke
korraldusi või rikkunud töökohustusi, ja arvestades eeltoodud faktilisi asjaolusid, leian, et kostja
poolt poolte vahelise lepingu erakorraline ülesütlemine on õiguspärane.
2.1.3.3. Hageja viide TLS § 88 lg 4, mille kohaselt tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes
mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi
teada saama, on asjakohatu kuna kostja ütles lepingu üles mõistliku aja jooksul arvates hagejale
täiendava tähtaja andmist rikkumise kõrvaldamiseks (vaata eelmist alapunkti 2.1.3.2).
VÕS § 196 lg 3 alusel võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku
aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Seda põhjusel, et
juhul, kui lepingut mõistliku aja jooksul ei lõpetata, võib lepingut rikkunud pool eeldada, et
ülesütlemisõigust omanud pool on rikkumisega nõustunud ning kohustuste täitmine jätkub ja
rikkunud poolel on võimalik edaspidiselt käitumist vastavalt kohandada. Sarnane säte, tulenevalt
TLS § 87 üldnormist, on ettenähtud ka TLS § 88 lõikes 4.
2.1.3.4. Kostja võtab omaks, et ta ei ole hagejat eelnevalt teavitanud juhindudes TLS § 97 lg 1, 2
p. 1. Arvestades asjaolusid, et kostja andis hagejale korduvalt tähtaegu rikkumise
kõrvaldamiseks, samuti arvestades asjaolu, et alates 1. augustist 2009.a. kuni 22. oktoobrini
2009.a. hageja töökohustusi üldse ei täitnud ja arvestades asjaolu, et lepingu tähtaeg oleks
saabunud (31. oktoober 2009.a.) ennem kui lepingu erakorraline ülesütlemine ette
teatamistähteaga järgides (6. november 2009.a.) on ebamõistlik ja heausupõhimõttega vastuolus
eeldada, et ta jätkab töösuhet kuni etteteatamistähtaja lõpuni. See ei oleks võimalik olnud. TLS §
97 lg 3 kohaselt TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda
etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või
mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Hageja on saanud kokku töötasu summas 37184.- krooni. (Lisa 2). Perioodi 4. mai 2009.a. kuni
31. juuli 2009.a. eest (ca kolm kalendrikuud* 10000) oli hagejal õigus töötasule mitte rohkem
kui kogusummas 30 000.- krooni. Hageja on saanud (37184-30000) 7184.- krooni rohkem.
Vastavalt TLS § 28 lg 2 p. 2 tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud
tingimustel ja ajal.
Töötaja põhikohustuseks töösuhtes on töö tegemine, mille eest makstakse talle töötasu. Tööandja
on üldjuhul õigustatud töö mittetegemise eest mitte maksma ehk tegemata töö ulatuses hinda
alandama. Tööandjal ei ole seda õigust, kui tööandja on ise töö tegemise takistuse põhjustanud,
kuna töötamise eelduseks on tööandja poolt töö tegemise võimaldamine (TLS § 28 lg 2 p 1).
Seega kehtib üldreegel, et kui töötaja ei tee tööd temast tuleneval põhjusel, siis on tööandjal selle
aja eest õigus töötasu mitte maksta.
Kostja ei vaidlusta käesolevaga perioodi 2.mai 2009.a. kuni 31. juuli 2009.a. eest tasutud töötasu
summas 30 000.- krooni, kuid perioodi eest alates 1. augustist 2009.a kuni 22. oktoober 2009.a.
ei ole kostja nõus tasuma kuna hageja antud perioodil oma töö kohustusi tahtlikult või raske
hooletuse tõttu ei täitnud. Töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja
võrra.
Kostja alandas nimetatud perioodi eest ettenähtud töötasu sama summa võrra
(Töövaidluskomisjon toimik tl 5). Lähtuvalt eeltoodust jäi hagejale ettemaksuna töötasu summas
7184.- krooni.
Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha
tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui
töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel (TLS § 38).
Kuna hagejal oli juhindudes TLS § 71 õigus saada kasutamata puhkuse eest hüvitist summas
1700 krooni 30 senti ja lähtuvalt asjaolust, et kostjal oli hagejale teinud ettemakse vähemalt
summas 7184.- krooni, tasaarveldas kostja TLS § 78 lõike 3 alusel hagejale ettemakstud töötasu
kostja kohustusega tasuda kasutamata puhkuse hüvitis summas 1700 krooni 30 senti.
Tööandja võib töötaja nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse,
mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata
põhipuhkuse eest (TLS § 78 lg 3).
Lähtuvalt käesoleva avalduses p. 2.1.3. esitatud vastuväidetest ja tõenditest iga esitatud faktilise
väite tõendamiseks, leian, et tööleping on õiguspärane, mis tõttu on alusetu hüvitusi nõue TLS §
107 lg 2 alusel.
Kui kohus peaks tuvastama, et kostjal ei olnud alust erakorraliselt töölepingut üles öelda ja
töölepingu ülesütlemine oli tühine, siis kostja ei nõustu hüvitise väljanõudmisega, mis ületab 9
kalendripäeva keskmist töötasu. Lähtuvalt asjaolust, et töösuhe oleks poolte vahel lõppenud 31.
oktoober 2009.a. ja hagejal oleks töölepingu lõpetamise tühisuse tõttu õigus 6 kalendripäeva
töötasule on ebamõistlik ja heausupõhimõttega mitte kooskõlas saada hüvitist arvestades veel
seejuures asjaolu, et ta ei pidanud täitma sellel perioodil töökohustusi, ühe kuu keskmise töötasu
10 000.- krooni ulatuses. Leian, et antud hüvitise eesmärk ei ole tööandja karistamine ja eeltoodu
oleks hageja alusetu rikastumine kostja arvel.
Samuti ma ei nõustu hageja nõudega nõuda seda suuremas ulatuses kui töövaidluskomisjon oma
otsusega otsustas kuna hageja ei ole antud otsust vaidlustanud.
Tulenevalt TsMS § 434, 436 lg 1, 162 lg 1 ja lähtuvalt eeltoodust palub kostja jätta rahuldamata
Hans Oder hagi Farm Foxland OÜ vastu töölepingu 22.10.2009.a. erakorralise ülesütlemise
tühisuse tuvastamiseks, tööleping lõpetamiseks 22.10.2009.a. TLS § 107 lg 2 alusel, saamata
töötasu, puhkusehüvitise ja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest TKS § 109 lg 1
alusel. Menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtu põhjendused
Kohus ära kuulanud poolte seletused ja tunnistajate ütlused ning hinnanud toimikus olevaid
tõendeid leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
Kohtuistungil hageja muudab haginõuet ja palub vähendada töötasu nõuet 19 959 krooni
töövaidluskomisjoni otsusega koheselt tasumisele kuuluva summa 3 422.90 ( bruto tasu 3 992 kr
) krooni võrra, mille on kostja ka Hans Oderile üle kandnud. Töötasu nõude summaks jääb
16 536.10 krooni. Muus osas jääb hageja oma hagiavalduses esitatud asjaolude ja nõuete juurde.
Kostja jääb oma kirjalikus vastuses toodud vastuväidete juurde.
Kohtuistungil leidis tuvastamist, et Hans Oder töötas kostja juures ajavahemikul04.05.2009 –
22.10.2009. ( töövaidluskomisjoni toimik lk. 3 ) Töötaja asus tööle traktorist – remondist
ametikohale ja tema tööüleanneteks oli masinate hooldamine ja sõitmine, viljakasvatamine,
taimekaitse töö, remont ja hooldamine hallides. Põhipalgaks määrati 10 000 krooni.
Hans Oderile öeldi tööleping erakorraliselt üles 22. 10 2009 Töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3
alusel, kuna Hans Oder eiras tööandja kohustusi ( võsa raie, taime kaitsetöö )sh rikkunud
töökohustusi.
Kõigepealt annab kohus hinnangu asjaolule, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine.
TLS § 88 lg 1 p 3 redaktsioonis võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast
tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte
jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi
või rikkunud töökohustusi.
TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu
ülesütlemine on tühine.
TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamiseks peab olemas tuvastatud erakorraline asjaolu, s.t.
et töötaja on eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, seega andnud
lepingu lõpetamiseks mõjuva põhjuse.
Ülesütlemisavalduse kohaselt kostja ütleb töölepingu erakorraliselt ülesse “ ….. TLS § 88 lg 1 p
3 alusel kuna Hans Oder on eiranud tööandja kohustusi (võsa raie, taime kaitsetöö) sh rikkunud
töökohustusi”. Kohtus selgus kostja vande all antud seletuse kohaselt, et ta andis Hans Oderile
korralduse juuli algul 2009, et ta raiuks ära võsa tema poolt rendile võetud põllult. Kostja
kontrollis seda põldu ja leidis, et osa tööd oli tegemata. Hans Oder kohtuistungil kinnitab, et osa
võsa jäi lõikamata see tõttu, et sellel põllu osal oli vesi ja ta ei saanud seetõttu raiet teostada.
Sellest informeeris ta ka tööandjat. Tööandja väidab, et seal ei olnud vett ja ka tunnistaja Kalju
Siiman arvas, et seal põllul ei tohiks olla vett. Kostja seletuse kohaselt Hans Oderile oli antud
võsa lõikamise lõpetamiseks aega kuni vilja lõikuseni. Hans Oderi sõnul jäigi osa võsast
lõikamata liigvee tõttu.
Kostja seletuse kohaselt andis Hans Oderile töökorraldusi tema ja tema käsul ka Liina Sulu.
Tunnistaja Liina Sulu ütluste kohaselt käis ta koos kostjaga põldu vaatamas, kus võsa tuli ära
lõigata 2 nädalat pärast korralduse andmist Hans Oderile. Siis oli võsa lõikamata. Hiljem tema
sellel põllul käinud ei ole. Kostja hoiatas Hans Oderit septembris, et ta ütleb töölepingu üles, kui
Hans Oder ei hakka töö ülesandeid tegema. Hans Oderi seletuse kohaselt aga ta tegi teisi töid.
Remontis hallis masinaid. Taimekaitse töid ei saanud ta teha, kuna puudusid varuosad ja masinad
viidi ära septembris. Tema ise tuli iga päev tööle. Aga tööülesandeid talle ei antud. Informeeris
sellest tööandjat.
Kohus leiab, lähtudes eeltoodust, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et Hans Oder eiras
tööandja korraldusi. Hans Oder andis teada tööandjale, miks ta tööd ei saa teostada. Samal ajal
täitis teisi temale töölepingust tulenevaid töökohustusi. Kostja seletus ja tunnistajate ütlused, ei
tõendanud kohtule, et Hans Oder ei täitnud augustis ja septembris kuni töölepingu erakorralise
ülesütlemiseni teisi tööülesandeid. Kohus leiab, et kui tööandja leidis, et Hans Oder ei täitnud
tema korraldust s.t ei lõiganud kõike võsa ära, siis miks maksti töötajale veel palka augustis kui
ta midagi ei teinud ja ka septembris ning leping öeldi üles alles 9 päeva enne tegelikku
töölepingu lõppemist. Kostja oleks pidanud siis Hans Oderile andma koheselt hoiatuse juba
augustis ja andma kindla tähtaja võsa lõikamise lõpetamiseks. Esialgne tähtaeg oli antud kuni
viljalõikamise alguseni, kuid Hans Oderit hoiatati kostja enda sõnul alles septembris ja siis
mingit tähtaega ei antud töö lõpetamiseks. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et Hans Oder
tegelikult üldse tööle augustis ega septembris ei käinud ja ühtegi teist tööd ei teinud. Hoiatus
Hans Oderile tehti ainult üks kord.
8
TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamise imperatiivseks eelduseks on tööandja mõistlike
korralduste eiramise või töökohustuste rikkumise korduvus ja seoses sellega on tööandja teinud
töötajale eelnevalt asjakohase hoiatuse.
Kohus leiab, et Hans Oder ei ole töökohustusi rikkunud korduvalt. Kogu rikkumine seisneb võsa
lõpuni lõikamata jätmises. Hans Oder on põhjendatud, et miks ta ei saanud võsa lõigata.
Tööandja ei kontrollinud koos Hans Oderiga, kas tõesti ei saa sellel põllul võsa lõigata liigvee
tõttu. Kohtule antud kostja seletuses ja tunnistaja Kalju Siimani ütlused põllu kohta on
arvamuslikud, et seal ei tohiks vett olla, kuna põld on künka otsas. Seega ei ole kohtus ümber
lükatud Hans Oderi väidet, et võsa jäi lõpuni lõikamata liigvee tõttu.
VÕS § 196 lg 2 alusel kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist
kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud
mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse §
116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel. Pole tuvastatud, et tööandja oleks andnud töötajale
mõistliku tähtaja oma võimaliku rikkumise lõpetamiseks ja et see jäi tulemuseta.
TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui
ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena
vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu
põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Võimaliku rikkumise erilist raskusastet pole
ülesütlemisavalduses nimetatud ega põhjendatud.
TLS § 88 lg 4 järgi võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda,
kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kindlasti pole mõistlik
22.10. 2009 tööleping ülesse öelda väitel, et töötaja pole täitnud töökohustusi alates 01.08.2009.
TLS § 97 lg 1 ja lg 2 redaktsioonis oleks tööandaja pidanud töölepingu erakorralisest
ülesütlemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Seda kostja ei teinud.
TLS § 97 lg 3 kohaselt TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda
etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või
mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Puudub kostja mõistlik selgitus, milleks oli vaja tööleping ennetähtaegselt ja erakorraliselt
ülesse öelda 22.10.2009, s.o. üheksa (9) päeva enne töölepingu lõpptähtaja, 31.10.2009,
saabumist.
TLS § 107 lg 2 järgi lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel
töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus leiab, Hans
Oderiga tuleb tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 22. 10. 2009. kuna esinevad
ülesütlemist välistavas asjaolud.
Järgmisena annab kohus hinnangu hageja taotlusele, kas hagejale on makstud vähem töötasu ja
puhkusehüvitise osas.
TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded
sissenõutavaks.
TLS § 71 järgi töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata
jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse
§ 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise
töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades
töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja taotleb hüvitist vastavalt
seadusele.
Töölepingu ülesütlemisavalduse väidab kostja, et on maksnud töötasu ettemaksuna kokku 15
012 krooni ja tasaarveldab selle 1 700.30 krooni suuruse puhkusehüvitisega TLS § 78 lg 3
alusel.
VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.
Hageja arvates ei ole kostja poolne tasaarvestamine seaduslik ja põhjendatud.
VÕS § 200 lg 4 sätestab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab
esitada vastuväiteid. Hageja on selgel veendumusel, et kostja poolt nimetatud tasaarvestus on
alusetu ja seda ei tunnista. Menetlusnormide kohaselt on hagejal õigus vastuväidet esitada.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.12.2007 kohtuasjas nr 3-2-1-109-07 p.-s 29 märgitakse, et
kostja tehtud tasaarvestus oli iseenesest võimalik VÕS § 197 lg 1 järgi, kuna pooltel on
väidetavalt vastastikused rahalised nõuded. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool
tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
Kohus võrdles kostja poolt esitatud Farm Foxland OÜ palgalehte Hans Oderile makstud
töötasude kohta ( toimiku lk. 30) ja Hans Oderi pangakonto väljavõtet ( töövaidluskomisjoni
toimik lk. 6 ). Võrdluse tulemusena kohus leidis, et nii kostja palgatõend ja hageja pangakonto
väljavõte töötasude väljamaksmise kohta hagejale on täiesti ühtivad.
Kohus lähtub saamata jäänud töötasu arvestamisel hagejale töölepingus olevast põhipalgast bruto
palgana 10 000 krooni.
Palgalehe järgi on hagejale juunikuus maksutud töötasu 10 552 krooni ja selle on Hans Oderi ka
pangakonto väljavõtte järgi kätte saanud netopalgana 8 642 krooni. Seega ei ole kostja Hans
Oderile juunikuus vähem töötasu makstud.
Augustikuu töötasu palgalehe järgi oli 9477 krooni. Seega vähem makstud ( 10 000 – 9477
krooni ) 523 kroon. Septembris on hagejale makstud 5535 krooni. Seega vähem makstud (
10000 – 5535 kr ) 4465 krooni. Oktoobris on makstud hagejale 1235 kr. Seega vähem makstud (
7272.72 – 1235 kr ) 6037.72 kr .
Kuna puhkuse hüvitise osas ei ole võimalik kostjal tasaarvestust teha, siis kuulub kostjalt
väljamõistmisele ka puhkushüvitis 1700.30 krooni.
Lähtudes eeltoodust tuleb hageja töötasu taotlus rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista
hageja kasuks töötasu summas 7 103.72 krooni ( 11 025.72 – 39228 / makstud tööandja poolt ära
/ = 7 103.72 krooni, puhkusetasu 1700.30 krooni ja hüvitis 1 kuu töötasu 10 000 krooni.
TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse
§ 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise
töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades
töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus leiab, et Hans Oderile tuleb
hüvitada ühe kuu keskmine töötasu s.o. 10 000 krooni.
Menetluskulude jaotus
Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab
kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse
menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.
Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest
Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1).
Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS
§ 456 lg 1).
Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja
kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1).
Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või
vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS
§ 457 lg 1).
Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule
täitmisele (TsMS § 461 lg 1).
Otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel (TsMS § 461 lg 1).
Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale
apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Iseseisva
nõudeta kolmas isik võib esitada apellatsioonkaebuse TsMS § 214 lg-s 2 sätestatud tingimustel
(TsMS § 630 lg 1).
Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb
õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja
tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest
erinev otsus (TsMS § 631 lg 1).
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,
kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult
teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).
Helle Tamm
Kohtunik
Tsiviilasi: Nr. 2-10-4508, Hans Oder versus Farm Foxland OÜ
Hagi ese: töövaidlus
Hagi hind: 31660 krooni 02 senti
Kohtukoosseis: kohtunik Helle Tamm
Asja lahendamine: kohtuistung 20. mai 2010
Hageja: Hans Oder (isikukood 36111046026; Uus 12, Karksi -Nuia, 69104 Viljandimaa)
Hageja esindaja: Tõnu Sarapuu ( Sikuti AB; aadress Tartu tn. 8 Viljandi )
Kostja:
Farm Foxland OÜ (registrikood 11443284; aadress Rahumäe 1-
28, Karksi-Nuia, Karksi vald 69103 Viljandimaa)
Kostja esindaja (lepinguline esindaja):
Ingrid Vinnal (Juridic & Invest OÜ; Vabaduse plats 6- 301 71020 Viljandi)
Kostja esindaja (seaduslik esindaja):
juhatuse liige Tero Oiva Stepan Kettu
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.
Otsustused hagis
1. Hans Oderi hagis Farm Foxland OÜ vastu:
1.1 rahuldada hagi osaliselt ja lugeda hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõpetatuks
22.10.2009 TLS § 197 lg 2 alusel.
1.2 mõista Farm Foxland OÜ–lt Hans Oderi kasuks saamata jäänud töötasu 7 103.72 krooni,
puhkusehüvitis 1700.30 krooni ja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 10 000
krooni.
Muud otsustused
2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega ja otsuse
kättetoimetamisega:
2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda;
2.2 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.
Selgitused otsusele
3. Selgitada:
3.1 TsMS § 174 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule
Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva
kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse
menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis; avalduses tuleb
kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega;
3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu
Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;
3.3 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest;
3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil;
Hageja põhjendused ja nõuded
Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 14.12.2009 otsusega töövaidlusasjas
nr 9.2-2/5560-09 loeti hageja ja kostja vaheline tööleping lõpetatuks 22.10.2009 TLS § 107 lg 2
alusel, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töötasu 19 959 krooni, puhkusehüvitist 1 700 krooni
ja hüvitist ühe kuu keskmine töötasu 10 000 krooni.
Kostja esitas 28.01.2010 Tartu Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse
läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.
Hagi alus
Hageja asus tööle 04.05.2009 kostja juures traktorist-remonditöölisena täistööajaga määratud
ajaks kuni 31.10.2009. Töölepingu p. 4.1. järgi oli põhipalk 10 000 krooni kuus. Töölepingu
erakorralise ülesütlemisavalduse esitamisega 22.10.2009 lõpetas kostja töölepingu samal
kuupäeval.
TLS § 88 lg 1 p 3 redaktsioonis võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast
tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte
jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi
või rikkunud töökohustusi.
TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu
ülesütlemine on tühine.
TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamiseks peab olemas tuvastatud erakorraline asjaolu, s.t.
et töötaja on eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, seega andnud
lepingu lõpetamiseks mõjuva põhjuse. Sellist asjaolu tuvastatud ei ole.
Ülesütlemisavalduse kohaselt kostja ütleb töölepingu erakorraliselt ülesse “ ….. TLS § 88 lg 1 p
3 alusel kuna olete eiranud tööandja kohustusi (võsa raie, taime kaitsetöö) sh rikkunud
töökohustusi”. Hageja väitel on avalduse sisu vastuoluline ja sisult arusaamatu. Pole selgitatud,
millal, millisel moel ja määral on hageja oma töökohustusi rikkunud ning milles seisneb
konkreetselt tööandja mõistlike korralduste eiramine või töökohustuste rikkumine.
TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamise imperatiivseks eelduseks on tööandja mõistlike
korralduste eiramise või töökohustuste rikkumise korduvus ja seoses sellega on tööandja teinud
töötajale eelnevalt asjakohase hoiatuse. Kumbagi asjaolu olemasolu tuvastatud ei ole.
VÕS § 196 lg 2 alusel kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist
kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud
mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse §
116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel. Pole tuvastatud, et tööandja oleks andnud töötajale
mõistliku tähtaja oma võimaliku rikkumise lõpetamiseks ja et see jäi tulemuseta.
TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui
ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena
vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu
põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Võimaliku rikkumise erilist raskusastet pole
ülesütlemisavalduses nimetatud ega põhjendatud.
TLS § 88 lg 4 järgi võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda,
kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kindlasti pole mõistlik
22.10. 2009 tööleping ülesse öelda väitel, et töötaja pole täitnud töökohustusi alates 01.08.2009.
TLS § 97 lg 1 ja lg 2 redaktsioonis oleks tööandaja pidanud töölepingu erakorralisest
ülesütlemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Seda kostja ei teinud.
TLS § 97 lg 3 kohaselt TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda
etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või
mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Puudub kostja mõistlik selgitus, milleks oli vaja tööleping ennetähtaegselt ja erakorraliselt
ülesse öelda 22.10.2009, s.o. üheksa (9) päeva enne töölepingu lõpptähtaja, 31.10.2009,
saabumist.
TLS § 107 lg 2 järgi lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel
töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja taotleb
töölepingu lõpetamist nimetatud alusel 22.10.2009.
ITVS § 24 lg 6 järgi kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida töövaidluskomisjon on
juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või
avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab
need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks.
Hageja ei korda töövaidluskomisjoni otsuses esitatut ja kinnitab, et töövaidluskomisjoni toimiku
lk 14 ja otsuse lk 2 esimeses lõigus loetletud konto väljavõtted kajastavad perioodil 01.05.2009
– 30.10.2009 kostja poolt tehtud palgamakseid hagejale.
Hageja taotleb kostjalt saamata jäänud töötasu maksmist :
1. 2009 juuni töötasu 1 385,00 krooni;
2. 2009 juuli töötasu 2 537,00 krooni;
3. 2009 september töötasu 10 000,00 krooni;
4. 2009 oktoober töötasu 6 037,72 krooni;
5. puhkusehüvitis 1 700,30 krooni.
TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded
sissenõutavaks.
TLS § 71 järgi töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata
jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse
§ 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise
töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades
töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja taotleb hüvitist vastavalt
seadusele.
Töölepingu ülesütlemisavalduse väidab kostja, et on maksnud töötasu ettemaksuna kokku 15
012 krooni ja tasaarveldab selle 1 700 krooni suuruse puhkusehüvitisega TLS § 78 lg 3 alusel.
VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.
Hageja arvates ei ole kostja poolne tasaarvestamine seaduslik ja põhjendatud.
VÕS § 200 lg 4 sätestab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab
esitada vastuväiteid. Hageja on selgel veendumusel, et kostja poolt nimetatud tasaarvestus on
alusetu ja seda ei tunnista. Menetlusnormide kohaselt on hagejal õigus vastuväidet esitada.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.12.2007 kohtuasjas nr 3-2-1-109-07 p.-s 29 märgitakse, et
kostja tehtud tasaarvestus oli iseenesest võimalik VÕS § 197 lg 1 järgi, kuna pooltel on
väidetavalt vastastikused rahalised nõuded. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool
tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
Arvestades eeltoodut palub hageja:
1. Tuvastada töölepingu 22.10.2009 erakorralise ülesütlemise tühisust;
2. Lugeda hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõpetatuks 22.10.2009 TLS § 107 lg 2
alusel;
3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata töötasu 19 959 krooni, puhkusehüvitis 1 700
krooni ja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest TLS § 109 lg 1 alusel.
4. Vastavalt TsMS § 138 ja § 162 panna menetluskulud kostja kanda
Kostja põhjendused
Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid ja seda
alljärgnevatel põhjustel.
Õige on hageja väited, et ta asus tööle 04.05.2009.a. kostja juures traktorist-remonditöölisena
täistööajaga määratud ajaks kuni 31.10.2009.a. Samuti väide, et töölepingu p. 4.1. järgi oli
põhipalgaks 10 000.- krooni kuus. Samuti väide, et erakorralise ülesütlemise avalduse
esitamisega 22.10.2009 lõpetas kostja töölepingu samal päeval.
Hageja on siinjuures jätnud kirjeldamata oma töö sisu. Lähtuvalt töölepingule nr. 01
(Töövaidluskomisjoni toimik tl 3) p. 2.3. hageja töö sisuks oli:
masinate hooldamine ja sõitmine; vilja kasvatamine, taimekaitsetöö; remont ja hooldamine
hallides.
Kostja ei nõustu kostja väidetega, et hageja ei ole eiranud kostja mõistlikke korraldusi või
rikkunud töökohustusi ja seda korduvalt. Samuti ei nõustu kostja hageja väitega, et talle ei ole
antud mõistlikku tähtaega oma võimaliku rikkumise lõpetamiseks ja et töö sai teostatud.
Kostja ütles hagejale töölepingu erakorraliselt üles 22.10.2009.a. (Töövaidluskomisjoni toimik tl
5) TLS § 88 lg 1 p. 3 alusel kuna hageja eiras kostja korraldusi (ekslikult on saanud avaldusse
kohustusi) (võsa raie, taime kaitsetöö), sh töökohustusi ja seda korduvatest hoiatustest hoolimata.
Vastavalt TLS § 15 lg 2 p. 1-3 kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab
töötaja eelkõige järgmisi kohustusi teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid
kohustusi; teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; täidab õigel ajal ja täpselt tööandja
seaduslikke korraldusi.
Lähtuvalt töölepingu (Töövaidluskomisjoni toimik tl 3) p. 2.4. töökorraldusi andis ja nende
täitmist kontrollis Tero Kettu, kes on ühtlasi ka nähtuvalt äriregistri väljavõttest kostja juhatuse
liige (Lisa 1).
Juuni lõpus 2009.a. andis kostja esindaja Tero Kettu hagejale korralduse seoses taimekaitse ja
põllu hooldamisega raiuda põllule kasvanud võsa. Hageja ei täitnud antud töökohustust ja seda
ka mitte kostja poolt korduvalt antud uuteks tähtaegadeks kohustuse täitmiseks. Samuti hageja
käis tööl omasuval, ja rikkus seejuures kohustust teha tööd 42 h nädalas. Alates 1. augustist
2006.a. hageja enam üldse tööle ei tulnud väites, et tal on oma sõiduvahend katki ja tal ei ole
võimalik seetõttu tööle tulla. Tulenevalt eeltoodust kostja hoiatas septembris 2009.a. hagejat, et
ta on sunnitud töökohustuste jätkuva mitte täitmise korral lepingu üles ütlema, kuid hageja ei
asunud ka siis oma kohustusi täitma.
Hageja poolt võsa raiumise mitte teostamisega rikkus kostja kokkulepet kolmanda isikuga.
Asjaolu, et kostja andis antud korralduse ja nõudis seda korduvalt andes seejuures hagejale
selleks mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks ja seda korduvalt, kuid hageja ei täitnud oma
kohustusi, samuti asjaolu, et alates 31. augustist 2009.a. hageja enam tööle ei tulnud soovime
tõendada tunnistaja Liina Sulu ütlustega, kelle ülekuulamist kostja kohtult käesoleva avalduse p.
2.2. taotleb. Asjaolu, et nimetatu töö mitte teostamisega kostja rikkus kokkulepet kolmanda
isikuga, millest tulenevalt kohustus kostja raiuma põllul olev võsa ja antud töö oli 22. oktoober
2009.a. seisuga teostamata soovime tõendada tunnistaja Kahju Siiman ütlustega, kelle
ülekuulamist kostja kohtult käesoleva avalduse p. 2.2. taotleb.
Juhindudes TLS § 88 lg 1 p. 3, mille kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda
töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada
töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke
korraldusi või rikkunud töökohustusi, ja arvestades eeltoodud faktilisi asjaolusid, leian, et kostja
poolt poolte vahelise lepingu erakorraline ülesütlemine on õiguspärane.
2.1.3.3. Hageja viide TLS § 88 lg 4, mille kohaselt tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes
mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi
teada saama, on asjakohatu kuna kostja ütles lepingu üles mõistliku aja jooksul arvates hagejale
täiendava tähtaja andmist rikkumise kõrvaldamiseks (vaata eelmist alapunkti 2.1.3.2).
VÕS § 196 lg 3 alusel võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku
aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Seda põhjusel, et
juhul, kui lepingut mõistliku aja jooksul ei lõpetata, võib lepingut rikkunud pool eeldada, et
ülesütlemisõigust omanud pool on rikkumisega nõustunud ning kohustuste täitmine jätkub ja
rikkunud poolel on võimalik edaspidiselt käitumist vastavalt kohandada. Sarnane säte, tulenevalt
TLS § 87 üldnormist, on ettenähtud ka TLS § 88 lõikes 4.
2.1.3.4. Kostja võtab omaks, et ta ei ole hagejat eelnevalt teavitanud juhindudes TLS § 97 lg 1, 2
p. 1. Arvestades asjaolusid, et kostja andis hagejale korduvalt tähtaegu rikkumise
kõrvaldamiseks, samuti arvestades asjaolu, et alates 1. augustist 2009.a. kuni 22. oktoobrini
2009.a. hageja töökohustusi üldse ei täitnud ja arvestades asjaolu, et lepingu tähtaeg oleks
saabunud (31. oktoober 2009.a.) ennem kui lepingu erakorraline ülesütlemine ette
teatamistähteaga järgides (6. november 2009.a.) on ebamõistlik ja heausupõhimõttega vastuolus
eeldada, et ta jätkab töösuhet kuni etteteatamistähtaja lõpuni. See ei oleks võimalik olnud. TLS §
97 lg 3 kohaselt TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda
etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või
mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Hageja on saanud kokku töötasu summas 37184.- krooni. (Lisa 2). Perioodi 4. mai 2009.a. kuni
31. juuli 2009.a. eest (ca kolm kalendrikuud* 10000) oli hagejal õigus töötasule mitte rohkem
kui kogusummas 30 000.- krooni. Hageja on saanud (37184-30000) 7184.- krooni rohkem.
Vastavalt TLS § 28 lg 2 p. 2 tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud
tingimustel ja ajal.
Töötaja põhikohustuseks töösuhtes on töö tegemine, mille eest makstakse talle töötasu. Tööandja
on üldjuhul õigustatud töö mittetegemise eest mitte maksma ehk tegemata töö ulatuses hinda
alandama. Tööandjal ei ole seda õigust, kui tööandja on ise töö tegemise takistuse põhjustanud,
kuna töötamise eelduseks on tööandja poolt töö tegemise võimaldamine (TLS § 28 lg 2 p 1).
Seega kehtib üldreegel, et kui töötaja ei tee tööd temast tuleneval põhjusel, siis on tööandjal selle
aja eest õigus töötasu mitte maksta.
Kostja ei vaidlusta käesolevaga perioodi 2.mai 2009.a. kuni 31. juuli 2009.a. eest tasutud töötasu
summas 30 000.- krooni, kuid perioodi eest alates 1. augustist 2009.a kuni 22. oktoober 2009.a.
ei ole kostja nõus tasuma kuna hageja antud perioodil oma töö kohustusi tahtlikult või raske
hooletuse tõttu ei täitnud. Töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja
võrra.
Kostja alandas nimetatud perioodi eest ettenähtud töötasu sama summa võrra
(Töövaidluskomisjon toimik tl 5). Lähtuvalt eeltoodust jäi hagejale ettemaksuna töötasu summas
7184.- krooni.
Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha
tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui
töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel (TLS § 38).
Kuna hagejal oli juhindudes TLS § 71 õigus saada kasutamata puhkuse eest hüvitist summas
1700 krooni 30 senti ja lähtuvalt asjaolust, et kostjal oli hagejale teinud ettemakse vähemalt
summas 7184.- krooni, tasaarveldas kostja TLS § 78 lõike 3 alusel hagejale ettemakstud töötasu
kostja kohustusega tasuda kasutamata puhkuse hüvitis summas 1700 krooni 30 senti.
Tööandja võib töötaja nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse,
mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata
põhipuhkuse eest (TLS § 78 lg 3).
Lähtuvalt käesoleva avalduses p. 2.1.3. esitatud vastuväidetest ja tõenditest iga esitatud faktilise
väite tõendamiseks, leian, et tööleping on õiguspärane, mis tõttu on alusetu hüvitusi nõue TLS §
107 lg 2 alusel.
Kui kohus peaks tuvastama, et kostjal ei olnud alust erakorraliselt töölepingut üles öelda ja
töölepingu ülesütlemine oli tühine, siis kostja ei nõustu hüvitise väljanõudmisega, mis ületab 9
kalendripäeva keskmist töötasu. Lähtuvalt asjaolust, et töösuhe oleks poolte vahel lõppenud 31.
oktoober 2009.a. ja hagejal oleks töölepingu lõpetamise tühisuse tõttu õigus 6 kalendripäeva
töötasule on ebamõistlik ja heausupõhimõttega mitte kooskõlas saada hüvitist arvestades veel
seejuures asjaolu, et ta ei pidanud täitma sellel perioodil töökohustusi, ühe kuu keskmise töötasu
10 000.- krooni ulatuses. Leian, et antud hüvitise eesmärk ei ole tööandja karistamine ja eeltoodu
oleks hageja alusetu rikastumine kostja arvel.
Samuti ma ei nõustu hageja nõudega nõuda seda suuremas ulatuses kui töövaidluskomisjon oma
otsusega otsustas kuna hageja ei ole antud otsust vaidlustanud.
Tulenevalt TsMS § 434, 436 lg 1, 162 lg 1 ja lähtuvalt eeltoodust palub kostja jätta rahuldamata
Hans Oder hagi Farm Foxland OÜ vastu töölepingu 22.10.2009.a. erakorralise ülesütlemise
tühisuse tuvastamiseks, tööleping lõpetamiseks 22.10.2009.a. TLS § 107 lg 2 alusel, saamata
töötasu, puhkusehüvitise ja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest TKS § 109 lg 1
alusel. Menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtu põhjendused
Kohus ära kuulanud poolte seletused ja tunnistajate ütlused ning hinnanud toimikus olevaid
tõendeid leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
Kohtuistungil hageja muudab haginõuet ja palub vähendada töötasu nõuet 19 959 krooni
töövaidluskomisjoni otsusega koheselt tasumisele kuuluva summa 3 422.90 ( bruto tasu 3 992 kr
) krooni võrra, mille on kostja ka Hans Oderile üle kandnud. Töötasu nõude summaks jääb
16 536.10 krooni. Muus osas jääb hageja oma hagiavalduses esitatud asjaolude ja nõuete juurde.
Kostja jääb oma kirjalikus vastuses toodud vastuväidete juurde.
Kohtuistungil leidis tuvastamist, et Hans Oder töötas kostja juures ajavahemikul04.05.2009 –
22.10.2009. ( töövaidluskomisjoni toimik lk. 3 ) Töötaja asus tööle traktorist – remondist
ametikohale ja tema tööüleanneteks oli masinate hooldamine ja sõitmine, viljakasvatamine,
taimekaitse töö, remont ja hooldamine hallides. Põhipalgaks määrati 10 000 krooni.
Hans Oderile öeldi tööleping erakorraliselt üles 22. 10 2009 Töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3
alusel, kuna Hans Oder eiras tööandja kohustusi ( võsa raie, taime kaitsetöö )sh rikkunud
töökohustusi.
Kõigepealt annab kohus hinnangu asjaolule, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine.
TLS § 88 lg 1 p 3 redaktsioonis võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast
tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte
jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi
või rikkunud töökohustusi.
TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu
ülesütlemine on tühine.
TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamiseks peab olemas tuvastatud erakorraline asjaolu, s.t.
et töötaja on eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, seega andnud
lepingu lõpetamiseks mõjuva põhjuse.
Ülesütlemisavalduse kohaselt kostja ütleb töölepingu erakorraliselt ülesse “ ….. TLS § 88 lg 1 p
3 alusel kuna Hans Oder on eiranud tööandja kohustusi (võsa raie, taime kaitsetöö) sh rikkunud
töökohustusi”. Kohtus selgus kostja vande all antud seletuse kohaselt, et ta andis Hans Oderile
korralduse juuli algul 2009, et ta raiuks ära võsa tema poolt rendile võetud põllult. Kostja
kontrollis seda põldu ja leidis, et osa tööd oli tegemata. Hans Oder kohtuistungil kinnitab, et osa
võsa jäi lõikamata see tõttu, et sellel põllu osal oli vesi ja ta ei saanud seetõttu raiet teostada.
Sellest informeeris ta ka tööandjat. Tööandja väidab, et seal ei olnud vett ja ka tunnistaja Kalju
Siiman arvas, et seal põllul ei tohiks olla vett. Kostja seletuse kohaselt Hans Oderile oli antud
võsa lõikamise lõpetamiseks aega kuni vilja lõikuseni. Hans Oderi sõnul jäigi osa võsast
lõikamata liigvee tõttu.
Kostja seletuse kohaselt andis Hans Oderile töökorraldusi tema ja tema käsul ka Liina Sulu.
Tunnistaja Liina Sulu ütluste kohaselt käis ta koos kostjaga põldu vaatamas, kus võsa tuli ära
lõigata 2 nädalat pärast korralduse andmist Hans Oderile. Siis oli võsa lõikamata. Hiljem tema
sellel põllul käinud ei ole. Kostja hoiatas Hans Oderit septembris, et ta ütleb töölepingu üles, kui
Hans Oder ei hakka töö ülesandeid tegema. Hans Oderi seletuse kohaselt aga ta tegi teisi töid.
Remontis hallis masinaid. Taimekaitse töid ei saanud ta teha, kuna puudusid varuosad ja masinad
viidi ära septembris. Tema ise tuli iga päev tööle. Aga tööülesandeid talle ei antud. Informeeris
sellest tööandjat.
Kohus leiab, lähtudes eeltoodust, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et Hans Oder eiras
tööandja korraldusi. Hans Oder andis teada tööandjale, miks ta tööd ei saa teostada. Samal ajal
täitis teisi temale töölepingust tulenevaid töökohustusi. Kostja seletus ja tunnistajate ütlused, ei
tõendanud kohtule, et Hans Oder ei täitnud augustis ja septembris kuni töölepingu erakorralise
ülesütlemiseni teisi tööülesandeid. Kohus leiab, et kui tööandja leidis, et Hans Oder ei täitnud
tema korraldust s.t ei lõiganud kõike võsa ära, siis miks maksti töötajale veel palka augustis kui
ta midagi ei teinud ja ka septembris ning leping öeldi üles alles 9 päeva enne tegelikku
töölepingu lõppemist. Kostja oleks pidanud siis Hans Oderile andma koheselt hoiatuse juba
augustis ja andma kindla tähtaja võsa lõikamise lõpetamiseks. Esialgne tähtaeg oli antud kuni
viljalõikamise alguseni, kuid Hans Oderit hoiatati kostja enda sõnul alles septembris ja siis
mingit tähtaega ei antud töö lõpetamiseks. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et Hans Oder
tegelikult üldse tööle augustis ega septembris ei käinud ja ühtegi teist tööd ei teinud. Hoiatus
Hans Oderile tehti ainult üks kord.
8
TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamise imperatiivseks eelduseks on tööandja mõistlike
korralduste eiramise või töökohustuste rikkumise korduvus ja seoses sellega on tööandja teinud
töötajale eelnevalt asjakohase hoiatuse.
Kohus leiab, et Hans Oder ei ole töökohustusi rikkunud korduvalt. Kogu rikkumine seisneb võsa
lõpuni lõikamata jätmises. Hans Oder on põhjendatud, et miks ta ei saanud võsa lõigata.
Tööandja ei kontrollinud koos Hans Oderiga, kas tõesti ei saa sellel põllul võsa lõigata liigvee
tõttu. Kohtule antud kostja seletuses ja tunnistaja Kalju Siimani ütlused põllu kohta on
arvamuslikud, et seal ei tohiks vett olla, kuna põld on künka otsas. Seega ei ole kohtus ümber
lükatud Hans Oderi väidet, et võsa jäi lõpuni lõikamata liigvee tõttu.
VÕS § 196 lg 2 alusel kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist
kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud
mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse §
116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel. Pole tuvastatud, et tööandja oleks andnud töötajale
mõistliku tähtaja oma võimaliku rikkumise lõpetamiseks ja et see jäi tulemuseta.
TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui
ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena
vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu
põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Võimaliku rikkumise erilist raskusastet pole
ülesütlemisavalduses nimetatud ega põhjendatud.
TLS § 88 lg 4 järgi võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda,
kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kindlasti pole mõistlik
22.10. 2009 tööleping ülesse öelda väitel, et töötaja pole täitnud töökohustusi alates 01.08.2009.
TLS § 97 lg 1 ja lg 2 redaktsioonis oleks tööandaja pidanud töölepingu erakorralisest
ülesütlemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Seda kostja ei teinud.
TLS § 97 lg 3 kohaselt TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda
etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või
mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Puudub kostja mõistlik selgitus, milleks oli vaja tööleping ennetähtaegselt ja erakorraliselt
ülesse öelda 22.10.2009, s.o. üheksa (9) päeva enne töölepingu lõpptähtaja, 31.10.2009,
saabumist.
TLS § 107 lg 2 järgi lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel
töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus leiab, Hans
Oderiga tuleb tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 22. 10. 2009. kuna esinevad
ülesütlemist välistavas asjaolud.
Järgmisena annab kohus hinnangu hageja taotlusele, kas hagejale on makstud vähem töötasu ja
puhkusehüvitise osas.
TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded
sissenõutavaks.
TLS § 71 järgi töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata
jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse
§ 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise
töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades
töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja taotleb hüvitist vastavalt
seadusele.
Töölepingu ülesütlemisavalduse väidab kostja, et on maksnud töötasu ettemaksuna kokku 15
012 krooni ja tasaarveldab selle 1 700.30 krooni suuruse puhkusehüvitisega TLS § 78 lg 3
alusel.
VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.
Hageja arvates ei ole kostja poolne tasaarvestamine seaduslik ja põhjendatud.
VÕS § 200 lg 4 sätestab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab
esitada vastuväiteid. Hageja on selgel veendumusel, et kostja poolt nimetatud tasaarvestus on
alusetu ja seda ei tunnista. Menetlusnormide kohaselt on hagejal õigus vastuväidet esitada.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.12.2007 kohtuasjas nr 3-2-1-109-07 p.-s 29 märgitakse, et
kostja tehtud tasaarvestus oli iseenesest võimalik VÕS § 197 lg 1 järgi, kuna pooltel on
väidetavalt vastastikused rahalised nõuded. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool
tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
Kohus võrdles kostja poolt esitatud Farm Foxland OÜ palgalehte Hans Oderile makstud
töötasude kohta ( toimiku lk. 30) ja Hans Oderi pangakonto väljavõtet ( töövaidluskomisjoni
toimik lk. 6 ). Võrdluse tulemusena kohus leidis, et nii kostja palgatõend ja hageja pangakonto
väljavõte töötasude väljamaksmise kohta hagejale on täiesti ühtivad.
Kohus lähtub saamata jäänud töötasu arvestamisel hagejale töölepingus olevast põhipalgast bruto
palgana 10 000 krooni.
Palgalehe järgi on hagejale juunikuus maksutud töötasu 10 552 krooni ja selle on Hans Oderi ka
pangakonto väljavõtte järgi kätte saanud netopalgana 8 642 krooni. Seega ei ole kostja Hans
Oderile juunikuus vähem töötasu makstud.
Augustikuu töötasu palgalehe järgi oli 9477 krooni. Seega vähem makstud ( 10 000 – 9477
krooni ) 523 kroon. Septembris on hagejale makstud 5535 krooni. Seega vähem makstud (
10000 – 5535 kr ) 4465 krooni. Oktoobris on makstud hagejale 1235 kr. Seega vähem makstud (
7272.72 – 1235 kr ) 6037.72 kr .
Kuna puhkuse hüvitise osas ei ole võimalik kostjal tasaarvestust teha, siis kuulub kostjalt
väljamõistmisele ka puhkushüvitis 1700.30 krooni.
Lähtudes eeltoodust tuleb hageja töötasu taotlus rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista
hageja kasuks töötasu summas 7 103.72 krooni ( 11 025.72 – 39228 / makstud tööandja poolt ära
/ = 7 103.72 krooni, puhkusetasu 1700.30 krooni ja hüvitis 1 kuu töötasu 10 000 krooni.
TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse
§ 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise
töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades
töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus leiab, et Hans Oderile tuleb
hüvitada ühe kuu keskmine töötasu s.o. 10 000 krooni.
Menetluskulude jaotus
Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab
kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse
menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.
Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest
Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1).
Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS
§ 456 lg 1).
Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja
kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1).
Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või
vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS
§ 457 lg 1).
Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule
täitmisele (TsMS § 461 lg 1).
Otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel (TsMS § 461 lg 1).
Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale
apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Iseseisva
nõudeta kolmas isik võib esitada apellatsioonkaebuse TsMS § 214 lg-s 2 sätestatud tingimustel
(TsMS § 630 lg 1).
Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb
õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja
tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest
erinev otsus (TsMS § 631 lg 1).
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,
kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult
teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).
Helle Tamm
Kohtunik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi