Tartu Maakohtu 14. september 2012 otsus kohtuasjas 2-12-9257.
K O H T U O T SU S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus Tartu Maakohus
Kohtunik Rita Kulberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number 2-12-9257
Tsiviilasi N. N. hagi OÜ H. vastu töövaidluse lahendamiseks
Tsiviilasja hind 1228,63 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: N. N. : xxxxxxxxxxx, elukoht:
xxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja K. V. -posti
aadress:)
Kostja: OÜ H. (registrikood: xxxxxxxx, asukoht:
xxxxxxxx-xxxxxxxx), seaduslik esindaja juhatuse liige H.
J.
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi täielikult rahuldada.
1.1 Lugeda tühiseks N. N. ja OÜ H. vahelise töölepingu lõpetamine alates 10.11.2011 OÜ
H. poolt TLS §-de 88 lg 1 p 3 ja 86 lg1 alusel.
1.2. Lugeda N. N. ja OÜ H. vaheline tööleping lõppenuks alates 11.11.2011 TLS § 91 lg 2
p 2 alusel.
1.3. Välja mõista OÜ H. N. N. kasuks 1228 (üks tuhat kakssada kakskümmend kaheksa)
eurot 63 senti sh 391,26 eurot saamata jäänud töötasu, 136,89 eurot kasutamata puhkuse
kompensatsiooni 7 päeva eest, 700,48 eurot hüvitist 2 kuu keskmise töötasu ulatuses.
2. Jätta kõik menetluskulud OÜ H. kanda.
3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
2-12-9257 jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 14.09.2012
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist
istungil.
Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu
Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks
vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku
teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul.
Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil.
Hageja nõuded ja põhjendused, kostja vastuväited ning eelnev menetluse käik
Hageja esitas 12.12.2011 Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile
avalduse järgmise töövaidluse lahendamiseks. Avaldaja töötas 02.08-11.11.2011 OÜ-s H.
kasutatud riiete poes müüjana. Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja palgaks on 1,66
eurot töötunni eest ja hageja töötab täistööajaga 8 tundi päevas. Palga maksmine pidi
toimuma hageja ja kostja vahelise kokkuleppe järgi iga nädala lõpus sularahas. Kirjalikku
töölepingut hagejaga ei sõlmitud. Esimese nädala eest palka ei makstud. Töötamise ajal
polnud mingeid probleeme. 21. oktoobri lõuna ajal küsis hageja kostja juhatajalt
laupäevaks vaba päeva, peale mida juhataja käskis tal ära minna ja mitte enam tööle tulla
ning lubas tema koondada. 10.11.2011 hommikul saatis hageja kostjale e-postiga avalduse
töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 alusel alates 11. 11.2011. Kostja saatis
10. 11. 2011 õhtupoolikul hagejale e-postiga töölepingu erakorralise ülesütlemise teate TLS
§ 86 lg 1 p 3 ja § 86 lg 1 alusel ning hagejalt nõuti 330 eurot omavolilise lahkumise eest.
Tegelikult ei lahkunud hageja omavoliliselt, vaid kostja ei lubanud teda enam tööle ega
lõpetanud ka töölepingut.
Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus hageja tunnistada 10.11.2011 kostja poolt
esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisust, töölepingu lõpetamist TLS
§ 91 alusel 11.11.2011, välja mõista saamata jäänud töötasu 395,58 eurot, kasutamata
puhkuse kompensatsioon 110,38 eurot ja 3 kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis 1146,42
eurot. Lisaks nõudis hageja omavolilise töölt lahkumise eest tööandja poolt esitatud nõude
330 euro tühiseks tunnistamist, ebaseaduslikult töötasust kinnipeetud 217 euro
väljamaksmist, kirjalikku töölepingut ja dokumenti lõpparve koostise kohta. Menetluse
käigus töövaidluskomisjonis jäi hageja nõuete juurde tunnistada kostja poolt esitatud
töölepingu ülesütlemise avalduse tühisust ja lugeda tööleping lõppenuks TLS § 91 alusel
alates 11.11.2011, välja mõista kostjalt vähem makstud töötasu 391,26 eurot, kasutamata
puhkuse kompensatsioon 136,89 eurot, töötasust kinnipeetud 217 eurot ja kolme kuu
keskmine töötasu 1050,72 eurot.
Kostja OÜ H. vaidles töövaidluskomisjonis hageja nõuetele osaliselt vastu. Kostja ei
vaidlustanud, et tööleping poolte vahel sõlmiti 02.08.2011. Palgana lepiti kokku 1,60 eurot
tunnis. Reaalselt töötas hageja kostja juures 08.08.2011 kuni 21.10.2011, peale mida töötaja
enam tööle ei ilmunud. Alates 10.11.2011 ütles kostja töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 86
lg 1 alusel üles. Kostja nõustub, et töötajale on jäetud maksmata puhkusekompensatsioon
seitsme päeva 101,65 eurot. Muus osas palus kostja hageja nõudeid ei tunnistanud.
Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 05.01.2012 otsusega rahuldati
hageja avaldus osaliselt. Töövaidluskomisjon otsustas, et tööleping N. N. ja OÜ H. vahel
ei lõppenud TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 86 lg 1 alusel 10.11.2011, vaid loeti tööleping
lõppenuks TLS § 91 lg 2 alusel alates 11.11.2011. Hageja kasuks mõisteti välja töötasu
summas 391,26 eurot, kasutamata puhkusekompensatsioon 7 päeva eest summas 316,89
eurot ning hüvitis 2 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 700,48 eurot. Muus osas jäeti
avaldus rahuldamata.
OÜ H. esitas 05.03.2012 Tartu Maakohtule kohtule avalduse N. N. töövaidluskomisjonile
esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras nende Natalja naela nõuete osas,
mis töövaidluskomisjoni otsusega rahuldati. Tartu Maakohtu 30.03.2012 määrusega võeti
N. N. hagi OÜ H. vastu töövaidluse lahendamiseks menetlusse. Kohtumenetluse käigus
on hageja jäänud oma töövaidluskomisjoni esitatud nõuete juurde.
Kohus on määranud asja kuulamisele 06.02.2012 eel- ja kohtuistungil. Kostjale on
kohtukutse kätte toimetatud 03.09.2012. Varasemad korduvad kättetoimetamise katsed olid
ebaõnnestunud. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt on kohtukutse vastu võtnud kostja
seaduslik esindaja juhatuse liige H. J. . TsMS § 318 lg 2 alusel saab lugeda kohtukutse
kostjale kättetoimetatuks. Kostja esindajat 06.09.2012 eelistungile ei ilmunud. Kostja ei
teavitanud kohut oma mitteilmumise põhjustest. Kohus on kostjat hoiatanud, et
kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Otsuse põhjendused
TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb
kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või
lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei
rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.
Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS §-de 410 ja
413 lg 1 alusel, sest kostja seaduslik esindaja ei ilmunud eelistungile ja hageja esitas
eelistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.
TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu
tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on
hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult
põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku
põhjenduse.
ITVS § 25 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise
tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Praeguses asjas
pöördus avaldusega töövaidluskomisjoni hageja. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja
avalduse osaliselt. Kohtus on töövaidluse läbivaatamist hageja rahuldatud nõuete osas
soovinud kostja. Nagu on selgitatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.03.2011 määruses 3-
2-1-6-11, saab sellises olukorras rääkida töövaidluskomisjoni otsuse osalisest jõustumisest
ITVS § 25 lg 1 teise lause mõttes üksnes osas, mis ei ole seotud nende hageja esitatud
nõuetega, mille läbivaatamist kohtus kostja soovib.
Kuna kostja ei ole soovinud hageja nende nõuete uuesti läbivaatamist, mis on jäetud
töövaidluskomisjoni otsusega rahuldamata, on töövaidluskomisjoni otsus nende nõuete osas
jõustunud. Selliseks hageja nõudeks on ebaseaduslikult töötasust kinnipeetud 217 euro
väljamaksmise nõue, mille töövaidluskomisjon jättis rahuldamata.
TLS § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja)
tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS §
28 lg 2 p 2 sätestab, et tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu
kokkulepitud tingimustel ja ajal.
TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale
töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei
ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö
vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud
töötaja süü.
TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale
kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
TLS § 86 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles
öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.
TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast
tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada
töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja
mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav
töölepingu ülesütlemine on tühine.
TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu
ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse
tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole
ülesütlemisega lõppenud.
TLS § 91 lg 2 p 2 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda
tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt
viivitanud töötasu maksmisega.
TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et
tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme
kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta,
arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
Kohus leiab, et hagis märgitud asjaoludel ( mille kostja on eelistungile ilmumata jäämisega
omaks võtnud), on TLS § 104 lg 1 alusel põhjendatud hageja nõue tunnistada tühiseks
hageja ja kostja vaheline töölepingu lõpetamine kostja poolt alates 10.11.2011 TLS § 88 lg
1 p 3 ja § 86 lg 1 alusel ning lugeda tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates
11.11.2011. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaoludel ja TLS § 1 lg 1, § 28 lg 2 p 2 ja §
35 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu 319,26 eurot.
TLS § 71 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kasutamata puhkuse
kompensatsioon 136,89 eurot.
TLS § 100 lg 4 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kahe kuu
keskmise töötasu ulatuses so 700,48 eurot. Kuigi hageja on töövaidluskomisjonis nõudnud
hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses, on töövaidluskomisjon selle nõude rahuldanud
osaliselt, mõistes välja hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kuna hageja ise kohtusse
ei pöördunud, ei saa käesolevas asjas hüvitist välja mõista enam kui töövaidluskomisjoni
otsusega. Kohtu hinnangul on töövaidluskomisjoni otsus täiendavalt ühe kuu hüvise
väljamõistmata jätmise osas ITVS § 25 lg 1 mõttes samuti jõustunud.
TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või
menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest
peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse
jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel
tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu
määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuna hageja eelistungil
avaldas, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõuet ei ole, puudub kohtul alus
menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult
täitmisele.
TsMS § 442 lg 2 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära näidata tsiviilasja hind. TsMS § 124 lg 1
kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. TsMS §
134 lg 3 kohaselt loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind kui tuvastusnõue
esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega. Kuna hageja nõuetest osa on
tuvastusnõuded ja osa rahaliselt hinnatavad nõuded, määrab kohus tsiviilasja hinna
viimaste järgi. Kohtumenetluse esemeks on olnud hageja nõuded, mis puudutavad 391,26
euro saamata jäänud töötasu, 136,89 euro kasutamata puhkuse kompensatsiooni, 700,48
euro hüvitise väljamõistmist kostjalt. Seega loeb kohus tsiviilasja hinnaks 1228,63 eurot.
Kohtunik Rita Kulberg
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi